Menetlusosalised ja nende Hageja Q.D (isikukood XXX), lepinguline esindaja esindajad ringkonnakohtus Kunnar Korsten Kostja osaühing Starmaker (registrikood 10412838), lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Sarap Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 14. aprilli 2025 otsus osas, milles maakohus otsustas muuta töötamise registris andmeid (maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 4 ja 5).
2.Muus osas jätta Harju Maakohtu 14. aprilli 2025 otsus muutmata.
3.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 3.1 Võtta vastu hageja Q.D loobumine öötöö tasu nõudes 3 tunni eest brutosummas 180,00 eurot ja lõpetada selles osas menetlus. 3.2 Tuvastada Q.D ja osaühing Starmaker vahel 11.07.2023 sõlmitud töölepingu nr 2476 06.10.2023 erakorralise ülesütlemise tühisus. 3.3 Lõpetada Q.D ja osaühing Starmaker vahel 11.07.2023 tööleping nr 2476 TLS § 107 lg 2 alusel alates 06.11.2023. 3.4 Mõista osaühingult Starmaker Q.D kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 4 722,49 eurot (bruto), millest arvestatakse maha tööandja poolt hagejale TLS § 100 lg 1 ja lg 5 alusel makstud hüvitis summas 1 517,51 eurot. Seega mõista osaühingult Starmaker Q.D kasuks välja hüvitis summas 3 204,98 eurot bruto.
3.5 Mõista osaühingult Starmaker Q.D kasuks välja vähemmakstud töötasu ajavahemiku 01.10.2022 – 06.11.2023 eest summas 4 262,42 eurot (bruto). 3.6 Mõista osaühingult Starmaker Q.D kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras summalt 7467,40 eurot (4 262,42 + 3 204,98) alates hagi esitamisest so 07.02.2024 kuni kohase täitmiseni. 3.7 Jätta poolte menetluskulud osaühing Starmaker kanda. 3.8 Menetluskulude suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Menetluse käik
1.Q.D (hageja) esitas 06.11.2023 töövaidluskomisjonile avalduse osaühing Starmaker (kostja) vastu. Hageja palus tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisuse TLS § 89 lg 1 alusel; lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 06.10.2023; mõista kostjalt hageja kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis brutosummas 4 722,49 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja vähemmakstud töötasu ajavahemiku 01.10.2022 – 30.09.2023 eest brutosummas 5 494,83 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja 02.10.2023 töötasu, sealhulgas öötöö tasu 3 tunni eest brutosummas 180 eurot; muuta TvLS § 63 alusel kanne töötamise registris töölepingu lõpetamise aluseks TLS § 107 lg 2; mõista välja viivis alates lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Töövaidluskomisjon rahuldas hageja avalduse 05.12.2023 otsusega (otsuse teatavaks tegemise aeg 19.12.2023) töövaidlusasjas 4-1/1907/23 osaliselt. Töövaidluskomisjon mõistis kostjalt hageja kasuks välja vähemmakstud töötasu ajavahemiku 01.10.2022 – 30.09.2023 eest brutosummas 2 232,41 eurot ja viivise alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Töövaidluskomisjon jättis rahuldamata hageja nõuded tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus TLS § 89 lg 1 alusel, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel, muuta töötamise
registri kannet, välja mõista kostjalt hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel ning töötasu 02.10.2023 eest.
3.Hageja esitas 07.02.2024 kohtule hagiavalduse töövaidluse läbivaatamiseks kohtus. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
4.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled töölepingu, mille alusel hageja asus kostja juures tööle alates 01.10.2022 tähtajatu töölepinguga XXX kohviku juhatajana (ja ka teenindajana).
5.Töötaja tööaja suhtes olid pooled töölepingus kokku leppinud, et töötaja töötab osalise tööajaga, koormusega 30 tundi nädalas, millest 15 tundi teeb töötaja kontoritööga seotud tööülesandeid ning 15 tundi teeb töötaja XXX kohvikus tööd teenindajana. Töötaja töötasu oli kokku lepitud 1000 eurot (bruto) kuus, millele lisandub XXX töötasu (teenindajana). Tööleping allkirjastati tagantjärele 11.07.2023. Vaatamata töölepingus kokkulepitud töötasule, tööandja kokkulepitud töötasu igakuiselt töötajale ei arvestanud, vaid maksis vähem.
6.Kostja teavitas 06.10.2023, et hagejaga sõlmitud tööleping lõpetatakse TLS § 89 lg 1 alusel koondamisega alates 06.10.2023, kuna tööandjal ei ole enam võimalik kokkulepitud tingimustel tööd anda. Hageja ei nõustu tööandja poolt erakorralise ülesütlemise avalduses toodud põhjendustega. Tööandja ei soovinud tegelikult töötaja ametikohta koondada, vaid see oli tööandja arvates lihtsaim viis „ebamugavast“ töötajast vabanemiseks.
7.Hageja palub tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisuse, lõpetada töölepingu § 107 lg 2 alusel alates 06.10.2023, välja mõista kostjalt TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis summas 4 722,49 eurot, vähemmakstud töötasu ajavahemiku 01.10.2022 – 30.09.2023 eest brutosummas 3 454,41 eurot, saamata töötasu 02.10.2023 eest brutosummas 180 eurot, samuti väljamõistetud summadelt seaduses sätestatud viivise alates hagi esitamisest kuni kohase täitmiseni.
8.Hageja palus 16.04.2024 seisukohas, et kui kostja nõuab hagejalt tagasi tühise töölepingu ülesütlemise järgse koondamishüvitise, siis mõista kostjalt välja töötasu kuni kohtuotsuse jõustumiseni ja töölepingu lõpetamiseni kohtu poolt.
9.Hageja loobus 03.03.2025 istungil 180 euro nõudest (töötasu 02.10.2023 eest) Kostja vastus hagile
10.Kostja hagi ei tunnista. Kostja palub kohtul kontrollida hageja poolt esitatud hagiavalduse tähtaegsust. Juhul, kui hageja ei ole hagiavaldust esitanud tähtaegselt, taotleb kostja hageja nõudele aegumise kohaldamist.
11.Töölepingu ülesütlemine TLS § 89 lg 1 alusel on kehtiv. Tööandja pädevuseks on hinnata, kas ja millal on vajalik majanduslikest põhjustest tingituna ametikohti koondada. Tööandja on läbi viinud korrektse koondamisprotsessi. Seejuures ei ole töötajal õigust keelata tööandjal anda allesjäävatele töötajatele üle koondatud töötaja teatud varasemad töökohustused. Koondamise tühisuse tuvastamise korral peab hageja tagastama kostjale viimase poolt TLS § 100 lg 1 alusel välja makstud koondamishüvitise 1 517,51 eurot. Sellisel juhul palub kostja nõuded tasaarvestada.
12.Saamata jäänud töötasu nõue perioodi 01.10.2022 - 30.09.2023 eest ei ole põhjendatud. Hageja on esitanud töölepingu, mille kohaselt asus hageja tööle 01.10.2022. Tegelikkuses sõlmiti see tööleping 11.07.2023. Tööleping sõlmiti tagantjärgi ning kostja lisas lepingusse ekslikult, et hageja töötasu alates 01.10.2022 oli 1000 eurot. Hageja töötasu oktoober 2022 kuni juuni 2023 (kaasaarvatud) oli 500 eurot brutos. Alates 2023.a juulist on hageja kuupalk 1000 eurot bruto. Kuna 2023.a juuni lõpuni oli XXX kõrtsis kaks juhti, siis sai hageja juhtimise eest 500 eurot. Kui üks juht otsustas lahkuda, siis võttis hageja täielikult juhtimise üle ja töötasuks sai 1000 eurot.
13.Alates 01.10.2022 kuni 2023.a juuni osutas hageja kostjale teenust oma ettevõtete AAA OÜ ja BBB OÜ kaudu. Hageja esitas arved XXX tehtud teenindaja töötundide eest. Alates juulikuust hageja enam arveid ei soovinud esitada, sest soovis endale suuremat palka, et pangale näidata, et ta on laenuvõimeline. Ehk nii juhi ameti eest saadud 1000 eurot kui teenindajana tehtud töötunnid läksid alates juulikuust hagejale kõik töötasuna tema isiklikule pangakontole.
14.Töövaidluskomisjon mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu ajavahemiku 01.10.202230.09.2023 eest brutosummas 2 232,41 eurot. Kuigi kostja on seisukohal, et hageja nõue tervikuna ei ole põhjendatud, on kostja selle summa tasunud. Hagejal puudub 180 euro nõue. Lõpparve hulgas on hageja selle 02.10.2023 kätte saanud.
15.Juhul, kui töölepingu lõpetamine on tühine, palub kostja lugeda töölepingu lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel 06.10.2023 ning jätta hüvitis välja mõistmata. Maakohtu otsus ja põhjendused
16.Harju Maakohus võttis 14.04.2025 otsusega vastu hageja loobumise öötöö tasu nõudest 3 tunni eest brutosummas 180 eurot ja lõpetas selles osas menetluse. Maakohus tuvastas poolte vahel sõlmitud töölepingu 06.10.2023 erakorralise ülesütlemise tühisuse ja lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 06.11.2023. Kohus parandas töötamise registris andmed töölepingu lõpetamise kuupäeva ja töösuhte lõpetamise õigusliku aluse osas ning määras teha kanne töötamise registris töölepingu lõppemise kohta, mille kohaselt lõppes poolte vahel sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 06.11.2023. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 4 722,49 eurot (bruto), millest arvestatakse maha tööandja poolt hagejale TLS § 100 lg 1 ja lg 5 alusel makstud hüvitis summas 1 517,51 eurot. Sellest tulenevalt mõistis
kohus kostjalt hageja kasuks välja hüvitise summas 3 204,98 eurot bruto. Samuti mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja vähemmakstud töötasu ajavahemiku 01.10.2022 – 06.11.2023 eest summas 4 262,42 eurot bruto. Lisaks mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras summalt 7467,40 eurot (4 262,42 +3 204,98) alates hagi esitamisest (so 07.02.2024) kuni kohase täitmiseni. Menetluskulud jäid hageja kanda.
17.Kohus leidis, et hagi on kohtule esitatud tähtaegselt. Menetlustähtaega tuleb hakata arvutama alates ajast, mil hageja esindajale toimetati kätte töövaidluskomisjoni otsus. Töövaidluskomisjoni toimiku andmetel oli selleks kuupäevaks 08.01.2024. Seega möödus 30-päevane tähtaeg kohtusse pöördumiseks 07.02.2024. Eeltoodust tulenevalt on 07.02.2024 hagiavaldus esitatud tähtaegselt.
18.Vaidlust ei ole selles, et hageja sõlmis 11.07.2023 töölepingu, mille kohaselt asus hageja alates 01.10.2022 kostja juures tööle XXX kohviku juhataja ametikohale. Pooled ei vaidle selle üle, et tööandja andis hagejale 06.10.2023 üle kirjaliku töölepingu ülesütlemisavalduse, milles teatas töötajale töölepingu erakorralisest ülesütlemisest alates 06.10.2023 TLS § 89 lg 1 alusel seoses koondamisega. Samuti pakkus tööandja hagejale võimalust asuda alates 07.10.2023 kostja juures tööle koristaja, nõudepesija, koka või teenindaja ametikohale. Hageja neid tööpakkumisi kasutada ei soovinud.
19.Kohus leidis, et kostja poolt hagejaga töölepingu ülesütlemine TLS § 89 lg 1 alusel on tühine, kuivõrd kostjal seaduses sätestatud asjaolusid koondamiseks tegelikult ei esinenud. Hageja tugineb tööandja koosoleku 13.10.2023 protokollile. Kohus märkis, et tegemist ei ole koosoleku ametliku protokolliga, vaid memoga koosolekust. Hageja on selgitanud, et kostja juures kasutati töötajate informeerimiseks ja asjade arutamiseks erinevaid Facebooki gruppe ning see oli üldjuhul tavapärane suhtlemise viis. Kostja hageja väitele vastu vaielnud ei ole. Seda, et infot vahetati kostja juures erinevates Facebooki gruppides, nähtub asja materjalide juurde esitatud Facebooki postituste väljavõtetest.
20.Asja materjalide juurde esitatud Facebooki grupi XXX administraatori 11.10.2023 postitusest selgub, et lisaks teistele töökorralduslike juhistele teatas C.R grupi liikmetele, et „erandkorras teeme koosoleku reedel kell 15.30 kus on kohal ka kontor, kellega me siis meie edasisest töökorraldusest natuke räägime.“ (dtl 40). Samasse gruppi on C.R postitanud 13.10. nn koosoleku protokolli, mille p 1 kohaselt „Q.D ei ole enam kõrtsujuht, sest koostöö ei toiminud ja suurel osal tiimist oli tema juhtimisega probleeme. Otsus ei tulnud kergelt ja otsuse võtsid vastu nii A.A, B.B, C.C ja ka D.D.“. Punkti 2 järgi „ajutiselt tegelevad Kõrtsu ja Kõrtsu asjadega E.E ja F.F, seda uue kõrtsujuhi leidmiseni. Uut juhti hakkab kõrts otsima koos uue personalijuhi G.G, kes on majas järgmisest nädalast.“. Kuivõrd 13.10.2023 oli reede, järeldas kohus, et just selle koosoleku kokkukutsumisest teatas C.R 11.10.2023 postituses. Seega ei ole kahtlust, et tegemist oli nn „ametliku“ koosolekuga, kuivõrd 11.10.2023 koosoleku teates oli märgitud, et osaleb ka kontor ja memost nähtubki, et koosolekul osales ka kostja personalijuht A.A ja pidi räägitama ka edasisest töökorraldusest. Kui koosolek oleks olnud vaid lihtsalt nn
tavatöötajate kogunemine, ei oleks seal arutatud edasisi tulevikuplaane ega osalenud personalijuht. Samuti ei oleks sellise koosoleku memo jagatud töötajate Facebooki grupis teistele töötajatele vajaliku infona. Memost nähtub selgelt, et personalijuht osales koosolekul andmaks edasi juhtkonna selgitusi muuhulgas hageja töölt vabastamise kohta ja edasisi tulevikuplaane.
21.Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja on 26.09.2023 pannud cvkeskus.ee portaali üles kuulutuse hageja ametikohale uue töötaja otsimise kohta. Ei ole välistatud, et algul kostja kavatseski oma struktuuri muuta ja otsida hageja kõrvale veel teisegi kõrtsumoori, kellega hageja jagaks tööülesandeid nii nagu oli varasem töökorraldus kuni 2023 juuni lõpuni, kuid viimasel hetkel otsustas kõrtsumoori ametikoha üldse kaotada ja jagada kõrtsumoori tööülesanded teiste töötajate vahel ning hiljem unustas tööpakkumise maha võtta. Kuid 13.10.2023 koosoleku memost järeldub üheselt, et tegelikkuses tööandjal selliseid kavatsusi siiski ei olnud. Memost nähtub, et „ajutiselt tegelevad Kõrtsu ja Kõrtsu asjadega E.E ja F.F, seda uue kõrtsujuhi leidmiseni. Uut juhti hakkab kõrts otsima koos uue personalijuhi G.G, kes on majas järgmisest nädalast.“ Kostjal oli seega memost nähtuvalt selge kavatsus jätkata sama struktuuriga ja leida hageja asemele uus töötaja. Seega ei saa kohus nõustuda, et kostja juures oli koondamisolukord ja tööandja soovis töö nii ümberkorraldada, et ei vajanudki uut kõrtsumoori või kõrtsujuhti. Vastupidi, uue töötaja leidmine pidi hakkama 10 päeva pärast hageja koondamist, so alates 16.10.2023. Kui tööandja oleks otsustanud, et jagab alaliselt ära hageja tööülesanded teiste töötajate vahel ning hageja ametikohta ei täideta, siis oleks tegemist olnud koondamissituatsiooniga. Memo kinnitab seega üheselt, et koondamisolukorda kostja juures tegelikult ei olnud.
22.Kuigi kostja on tõendanud, et ta ei ole pärast töötajaga töösuhte ülesütlemist tööle võtnud ühtki uut töötajat, ei saa siit tulenevalt teha veel järeldust, et koondamine ei olnud näilik. Asja lahendamisel on oluline eelkõige see, kas koondamissituatsioon hagejaga töölepingu lõpetamisel esines või mitte. Hageja on esitanud tõendi, millest nähtub, et vaid 5 päeva pärast hageja töölt vabastamist selgitati töötajatele hageja vabastamist koostööprobleemidega ja anti teada kavatsusest võtta hageja asemel tööle uus töötaja. Mis põhjusel kostja siiski uut kõrtsumoori tööle ei võtnud, on teisejärguline küsimus ega puutu hagejaga töösuhte lõpetamisse. Ülaltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et töölepingu erakorraline ülesütlemine kostja 06.10.2023 avaldusega on tühine TLS § 104 lg 1 alusel.
23.Hagiavalduses palub hageja kohtul töölepingu lõpetada alates 06.10.2023. TLS § 107 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TLS § 107 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kui kostja oleks järginud etteteatamistähtaega, oleks tööleping lõppenud 06.11.2023. Kohus lõpetab TLS § 107 lg 2 alusel poolte vahel sõlmitud töölepingu alates 06.11.2023.
24.Kuna kohus on tuvastanud ülesülemise tühisuse ja lõpetab töölepingu TLS §107 lg 2 alusel, tuleb kohtu jõustunud otsuse alusel parandada töötamise registri kannet ning märkida töötamise registrisse, et hageja tööleping lõppes 06.11.2023 TLS § 107 lg 2 alusel.
25.Hageja palus mõista kostjalt välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 4 722,49 eurot (bruto; 1 574,19 eurot x 3 kuud). Kostja ei ole hageja nõutava hüvitise arvestuse osas vastuväiteid esitanud. Riigikohus on selgitanud, et töölepingu ülesütlemise tühisuse korral tuleb TLS § 100 alusel makstud hüvitised tagastada alusetu rikastumise sätete alusel. Töötajal ei ole õigust saada üheaegselt nii koondamishüvitist (TLS § 100 lg 1) kui ka töölepingu ülesütlemise tühisuse hüvitist (TLS § 109, RKTKo 29.09.2014, 3-2-1-73-14, p 10). Seega tuleb hüvitiselt 4 722,49 eurot maha arvestada 1 517,51 eurot.
26.Töövaidluskomisjonis palus hageja tööandjalt välja mõista vähemmakstud töötasu ajavahemiku 01.10.2022 – 30.09.2023 eest brutosummas 5 494,83 eurot. Töövaidluskomisjon mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2 232,41 eurot brutosummas. Vaidlust ei ole, et nimetatud summa on kostja hagejale 19.01.2024 välja maksnud (dtl 44). Hageja palus hagiavalduses kostjalt välja mõista töötasu 01.10.2022 - 30.09.2023 eest brutosummas 3 454,41 eurot. Kohtuistungil hageja esindaja täpsustas, et tegelik hagetav summa on 3 262,42 eurot.
27.Pooltevahelise töölepingu punkt 5.1. kohaselt oli töötaja töötasu brutosummas 1 000 eurot kuus, millele lisandus XXX töötasu. Tööleping kannab 11.07.2023 kuupäeva, kuid töösuhte algusajaks on märgitud 01.10.2022. Pooled ei vaidle selle üle, et töötaja asuski tööle 01.10.2022. Kohus leidis, et hageja töötasu suuruse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda pooltevahelisest lepingust. Riigikohus on juhtinud tähelepanu, et kuna töölepingu, sh töötasu kokkuleppe kirjalikult vormistamine on tööandja kohustus (TLS § 4 lg 2, § 5 lg 1 p 5, § 115 ja § 117) ning töötaja on töösuhtes nõrgemaks pooleks, kellel suulise töölepingu korral ei ole üldjuhul kirjalikke tõendeid töötasu kokkuleppe kohta tööandja seadusest tuleneva kohustuse järgimata jätmise tõttu, kannab kirjaliku töölepingu vormistamata jätmise tagajärgede riski tööandja (RKTKo nr 3-2-1-124-05, p 12 ja 299 SE seletuskiri, lk-d 31-32) (RKTKo 2-18-6908/47, p 17). Käesoleval juhul nähtub poolte kokkulepitud töötasu suurus (1 000 eurot, millele lisandus XXX töötasu) töölepingust. Kui kostja sõlmis töötajaga mõne muu kokkuleppe, siis tulnuks vormistada ka vastav töölepingu muudatus või märkida töölepingus hageja töötasu suurus erinevatel perioodidel. Kui tööandja ei pidanud vajalikuks korrektselt töötasu suurust lepingus kajastada, võttis ta endale selle riski, et vaidluse korral tulebki tal tasuda hagejale töötasu vastavalt lepingus kokkulepitule.
28.Kohus leidis, et tõendatud ei ole töölepingus kajastatust erinev palgakokkulepe ning seos töötasu maksmise ning AAA OÜ ja BBB OÜ arvete vahel. Juriidiliste isikute vahelised teenused ei tõenda hageja ja kostja vahelist töölepingu kohase töötasu maksmise
kokkuleppe muutmist. Töötasu maksmine töötaja pangakonto asemel juriidilisele isikule ei ole kooskõlas töölepinguga. Kostja poolt esitatud AAA OÜ ja BBB OÜ arved kajastavad arveid dekoratsioonide ja teenindusteenuse eest. Kohus ei saa seda käsitleda töötasu maksmisena (dtl 153, 155, 157, 160, 162, 164, 166). Kui kostja leiab, et need arved tegelikkuses ei kajasta teenuseid, mille eest need esitati, on tööandjal õigus aluseta tasutud summad nendelt äriühingutelt tagasi nõuda. Seega tuleb hageja nõue vähemakstud töötasu saamiseks rahuldada.
29.Hageja palus kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu 9 kuu eest (2022 oktooberdetsember ja 2023 jaanuar-mai, september) täiendavalt 410 eurot ja 1 kuu eest (august 2023) täiendavalt 547,61 eurot, mis teeb saamata jäänud töötasu nõudeks kokku 4 237,61 (410x9=3690 + 547,61) eurot netos, mis on 5 494,83 eurot brutos. Kuivõrd sellest summast tuleb maha arvata tööandja poolt tasutud summa, siis palub hageja välja mõista 3 262,42 eurot. 16.04.2024 menetlusdokumendis palus hageja tööandjalt välja mõista keskmise töötasu lähtudes töötaja töölepingus kokkulepitud töötasust kuni kohtuotsuse jõustumiseni ja töölepingu lõpetamiseni kohtu poolt. Kuivõrd pooltevaheline tööleping lõppes seaduse kohaselt 06.11.2023, ning kohus arvas hageja TLS § 109 lg 1 kohasest hüvitisest maha tühise ülesütlemise alusel saadu, tuleb kostjalt välja mõista ka keskmine töötasu 1 000 eurot kuni töölepingu lõppemiseni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista saamata jäänud töötasuna 4 262,42 eurot. Apellatsioonkaebus
30.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kostja, kes palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati ja jätta uue otsusega hagi täielikult rahuldamata.
31.Apellatsioonkaebuse kohaselt saatis töövaidluskomisjon otsuse töötaja elukoha aadressile 29.12.2023 ning see jäeti postkasti. Seega sai töötaja töövaidluskomisjoni otsuse kätte varem kui hagiavalduses märgitud kuupäeval, mistõttu on hagi esitatud hilinenult ning seetõttu aegunud.
32.Kostja ei nõustu, et koondamissituatsiooni ei olnud. Hageja esitatud Facebooki vestlustest ei saa järeldada, et koosolek toimus tööandja teadmisel ja nõusolekul. Facebooki grupi postitus on tehtud peale töötaja töösuhte lõppu ehk 13.10.2023. Tegemist ei ole protokolliga, see ei ole allkirjastatud ning sellest ei nähtu, kes ja mis asjaoludel koosoleku kokku kutsus. Tööandja ei välista, et töötajad kasutasid omavaheliseks suhtlemiseks erinevaid suhtluskanaleid, sh Facebooki, kuid tööandja ei ole töötaja poolt esitatud Facebooki gruppide liige ning tal puudub kontroll, millist infot töötajad omavahel vahetavad. Tööandjal puudus võimalus selles grupis jagatud infoga nõustumiseks või ümberlükkamiseks. Tööandja on esitanud tõendid ning selgitused, et tööandja juures valitses koondamissituatsioon.
33.Maakohus on jätnud arvestamata poolte vahel olnud elulise olukorra, mille kohaselt alates 01.10.2022 kuni 2023.a juuni osutas hageja kostjale teenust oma ettevõtete AAA OÜ ja
BBB OÜ kaudu. Töötaja esitas arved XXX tehtud teenindaja töötundide eest. Alates juulikuust töötaja enam arveid ei soovinud esitada, sest soovis endale suuremat palka kontole, et pangale näidata, et ta on laenuvõimeline. Nii juhi ameti eest saadud 1000 eurot kui teenindajana tehtud töötunnid läksid alates juulikuust hagejale kõik töötasuna tema isiklikule pangakontole. Selle tõenduseks, et hageja töötasu alates 01.10.2022 oli 500 eurot, esitas tööandja 06.01.2023 kirjavahetuse. Vastus apellatsioonkaebusele
34.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
35.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus otsustas muuta töötamise registris andmeid (maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 4 ja 5). Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt (TsMS § 657 lg 1 p 2).
36.Kolleegiumi arvates leidis maakohus õigesti, et hagiavaldus esitati tähtaegselt. Arvestades, et töövaidluskomisjonis oli hagejal esindaja, on põhjendatud maakohtu järeldus, et kohtusse pöördumise 30-kalendripäevast tähtaega tuleb arvutada töövaidluskomisjoni otsuse hageja esindajale kättetoimetamisest. Asja materjalist nähtuvalt on hageja esindajale otsus kätte toimetatud 08.01.2024 (dtl 255). Hagi esitati kohtule 07.02.2024, seega 30 kalendripäeva jooksul töövaidluskomisjoni otsuse hageja esindajale kättetoimetamisest.
37.Poolte vahel sõlmitud töölepingu p 2.1 kohaselt asub hageja tööle XXX juhataja ametikohale. Vastavalt töölepingu p-le 4.1 töötab hageja kostja juures koormusega 30 tundi nädalas, millest 15 tundi teeb töötaja kontoritööga seotud tööülesandeid ja 15 tundi töötab hageja XXX kohvikus teenindajana (dtl 72-75). Kostja esitas hagejale 06.10.2023 avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks koondamise tõttu seoses töömahu vähenemisega (dtl 76). Menetluses on kostja viidanud ka sellele, et hageja tööülesanded jagati teiste töötajate vahel.
38.Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud maakohtu järeldus, et kostja ei ole tõendanud koondamise aluse olemasolu. TLS § 89 lg 1 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Maakohus tuvastas, et C.R postitas 13.10.2026 Facebooki gruppi XXX koosoleku memo, mille punkti 1 kohaselt „Q.D ei ole enam kõrtsujuht, sest koostöö ei toiminud ja suurel osal tiimist oli tema juhtimisega probleeme. Otsus ei tulnud kergelt ja otsuse võtsid vastu nii A.A, B.B, C.C ja ka D.D.“. Punkti 2 järgi „ajutiselt tegelevad Kõrtsu ja Kõrtsu asjadega E.E ja F.F, seda uue kõrtsujuhi leidmiseni. Uut juhti hakkab
kõrts otsima koos uue personalijuhi G.G, kes on majas järgmisest nädalast.“ Nimetatud postitusest nähtub, et hagejaga töölepingu ülesütlemise põhjuseks ei olnud töömahu vähenemine või tööülesannete jagamine teistele töötajatele, vaid koostöö mittetoimimine. Kostja on väitnud, et tööandja ei ole selle Facebooki grupi liige ning ta ei saa kontrollida grupis edastatavat informatsiooni. See ei muuda aga asjaolu, et Facebooki postituse väljavõtte näol on tegemist tõendiga (TsMS § 229, § 272). Kostjal oli võimalus esitada tõendeid, et tööandjal sellist koosolekut ei toimunud, või et koosolekul arutatud põhjused hagejaga töölepingu ülesütlemiseks olid midagi muud, kuid kostja ei teinud seda. Samuti ei ole kostja tõendanud töömahu vähenemist või hageja tööülesannete jagamist püsivalt teistele töötajatele. Kostja on esitanud töövaidluskomisjonile 23.11.2023 töötamise registri väljavõtte (dtl 148), mille kohaselt ei ole kostja uusi töötajaid tööle võtnud. Samas asjaolu, et kostja ei ole ca 1,5 kuu (s.o võrdlemisi lühikese aja) jooksul pärast hagejaga töölepingu ülesütlemist võtnud tööle uut töötajat, ei tõenda kohtu hinnangul veenvalt, et kostja töömaht vähenes, või et hageja tööülesanded jagati püsivalt teiste töötajate vahel. Seda eriti olukorras, kus kohtule esitatud koosoleku memo kohaselt oli töölepingu ülesütlemise põhjuseks koostöö mittetoimimine, ning tööandjal oli kavatsus võtta tööle uus kõrtsujuht. Asjaolu, et ka teenindaja töö maht ei vähenenud, kinnitab see, et hagejale pakuti koondamisel teise tööna võimalust töötada koristaja, nõudepesija, koka või teenindajana (dtl 77). Ülaltoodust tulenevalt leidis maakohus põhjendatult, et töölepingu ülesütlemine hagejaga on tühine. Kohtu poolt töölepingu lõpetamise aja ja TLS § 109 lg 1 järgi väljamõistetud hüvitise suuruse kohta eraldiseisvalt ei ole kostja apellatsioonkaebuses vastuväiteid esitanud.
39.Maakohus otsustas parandada töötamise registris andmed töölepingu lõpetamise kuupäeva ja töötamise lõpetamise õigusliku aluse osas, ning teha kande, mille kohaselt lõppes poolte vahel sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 06.11.2023 (maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 4 ja 5). Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Maakohus on teinud otsuse nõude kohta, mida hageja ei ole esitanud. Hageja esitas küll töövaidluskomisjonile nõude TvLS § 63 alusel töötamise registris andmete muutmiseks, kuid ei esitanud maakohtule nõuet tööandja kohustamiseks töötamise registris andmete muutmiseks. TsMS § 439 järgi ei või kohus teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Ülaltoodust tulenevalt rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme, ning maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus otsustas muuta töötamise registris andmeid (maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 4 ja 5).
40.Töölepingu p 5.1 kohaselt on hageja töötasu 1000 eurot (bruto) kuus, millele lisandub XXX töötasu. Poolte selgitustest nähtuvalt on XXX töötasu all peetud silmas tasu teenindajatöö eest. Kostja on seisukohal, et tegelikult oli perioodil 2022.a oktoober kuni 2023.a juuni hageja palk 500 eurot kuus ning teenindaja teenuse eest maksti hagejale perioodil 2022.a oktoober kuni 2023.a juuni tasu hageja äriühingute AAA OÜ ja BBB OÜ kaudu. Apellatsioonkaebuse kohaselt leidis maakohus ebaõigesti, et töölepingust erinev palgakokkuleppe ei ole tõendatud.
41.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et esitatud tõendid ei võimalda lugeda tõendatuks kostja väidet, et perioodil 2022.a oktoober – 2023.a juuni oli hageja palk juhi töö eest tegelikult 500 eurot kuus, hoolimata asjaolust, et töölepingus oli palgaks märgitud 1000 eurot kuus. Seda ei kinnita ka poolte e-kirjavahetus 06-09.01.2023 (dtl 150). Ekirjadest ei ole võimalik üheselt aru saada, millisest tasust jutt käib. Muuhulgas on ekirjades viidatud tasule lisanduvale käibemaksule, kuid kostja ei ole väitnud, et juhi töö eest maksti hagejale AAA OÜ ja BBB OÜ kaudu. Küsimus, kas teenindaja töö eest tasuti hagejale AAA OÜ ja BBB OÜ kaudu, ei oma käesoleva asja lahendamisel tähendust. Hageja on saamata jäänud töötasu nõudes lähtunud töölepingus märgitud summast 1000 eurot kuus (s.t juhi töötasust) ega ole tuginenud sellele, et teenindaja töö eest on vähem tasutud. Eeltoodule tuginedes ei anna apellatsioonkaebuse väited alust tühistada maakohtu otsust saamata jäänud töötasu väljamõistmise osas.
42.Ülaltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
43.Kuigi apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, on põhjendatud jätta apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda, kuna maakohtu otsus tühistatakse üksnes nõude osas, millist hageja maakohtule ei esitanud (TsMS § 171 lg 1). Samal põhjusel puudub alus muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.