1.Jätta Viru Maakohtu 3. detsembri 2025. a otsus muutmata ja Z.E apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Võtta asja materjalide juurde Z.E apellatsioonimenetluses esitatud järgmised tõendid: Viru Maakohtu 2. septembri 2025. a suhtluskorra määrus tsiviilasjas nr 2-255247, telefoniarved perioodil veebruar – detsember 2025 koos selgitusega arvete kohta, kommunaalmakse tasumist tõendavad dokumendid, koolituste ajakava. JättaViru Maakohtu 3. detsembri 2025. a otsus käesolevas tsiviilasjas, väljavõte maksete kohta ja talvejope ja jalanõude ostmist tõendavad arve ja kviitung asja materjalide juurde võtmata.
Võtta asja materjalide juurde G.N apellatsioonimenetluses esitatud järgmised
tõendid: vanemate kirjavahetus koos tõlgetega eesti keelde.
4.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Z.E kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.G.N (hageja) esitas 13. veebruaril 2025 Viru Maakohtule hagi Z.E (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise miinimumsummas alates 1. jaanuarist 2025. Hagiavalduse kohaselt on hageja I.U ja kostja ühine alaealine laps. Hageja ema ja kostja abielu lahutati XXXXXXX. Sellest ajast elab hageja koos emaga ja on täielikult ema ülalpidamisel. Hageja vajadused ühes kuus on 527 eurot. Hageja emal ja kostjal on jagamata ühisvara (maja aadressil XXXXXXXXX, kus elab kostja, ja korter aadressil XXXXXXXXX, kus elab hageja koos emaga). Hageja emale kuulub sõiduauto Audi (aastast 2010) ja kostjale sõiduauto Volkswagen Passat. Hageja ema sissetulek ühes kuus on töötasu 590 eurot ja lapsetoetus 80 eurot. Hageja ema pidas alates 2025. a jaanuarikuust kuni märtsikuuni hagejat üksinda üleval. Kostja ei osalenud hageja ülalpidamises. Septembris tehtud suhtluskorra määruse kohaselt viibib hageja kostja juures 12 päeva kuus. Sel ajal, kui hageja on kostja juures, kannab kostja tema ülalpidamiskulud. Kostja ostab hagejale riideid, aga kui hageja tuleb koju, siis ta paneb selga need riided, mis on ema ostetud. Hagejal on arvuti kostja ja ema juures, telefon on varasemalt ostetud. Hagejal on koer. Kostja ei tee ülekandeid hageja ema kontole. Raha, mille kostja hageja kontole kannab, kasutab hageja. Hageja ema igakuine sissetulek on 500 eurot töötasu (töötab poole kohaga) ning 80 eurot lapsetoetus. Hageja emal on ka oma ettevõte, ta valmistab küpsetisi. See on lisasissetulek, aga võib juhtuda, et saab ka ainult 50 või 100 eurot kuus. Hageja ema omandis on korter ja sõiduauto. Kui vahenditest jääb puudu, abistab ema. Püsikulud igas kuus on kommunaalteenused ja bensiin. Kuna majas remonditakse katust, otsustati, et korteriomanikel tuleb iga kuu tasuda 170 eurot (poole aasta jooksul), see lisandub igakuistele kommunaalkuludele. Kellel on olemas alternatiivküte, arvestatakse 30% keskküttekulu. Oktoobri eest tuli maksta näiteks gaasi eest 60 eurot ja 45 eurot keskkütte eest.
2.Kostja tunnistas hagi osaliselt. Hageja vanemad peavad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist. Hageja ema tegelik sissetulek on suurem, kuna ta müüb lisatööna sotsiaalmeedias käsitööna valmistatud küpsetisi („XXXX“), teenides ligikaudu 700 eurot kuus. Vanemate varaline seisund ja sissetulek on võrdväärne. Hageja vajaduste suuruseks ühes kuus on märgitud 527 eurot, mis teeb ühe vanema osaks 263 eurot 50 senti. Kuna lapse tegelikud vajadused on väiksemad, kui kahekordne elatise
miinimumsumma, ei ole elatise välja mõistmine sellises ulatuses põhjendatud. Alates märtsist 2025 elab hageja kostja juures 7–15 ööpäeva kuus. Elatise välja mõistmine tagasiulatuvalt ei ole põhjendatud ja elatis tuleb välja mõista alates hagi esitamisest. Tagasiulatuvalt elatise väljamõistmine paneks kostja raskesse majanduslikku olukorda, arvestades kostja sissetulekut ja vajalikke kulutusi, sh kulutusi vanemate ühisvaraks olevale majale. Hageja pole sellise nõude esitamise vajadust põhjendanud. Kostja palus otsuses märkida, et täitmisel tuleb arvestada kohtumenetluse ajal, s.o alates 13. veebruarist 2025 kostja poolt elatisena makstud summasid. Hageja viibib kostja juures keskmiselt 13 päeva kuus; mõnes kuus ka rohkem. Hageja on kostja juures viibides täielikult kostja ülalpidamisel, kostja panustab hageja ülalpidamisse ka väljaspool seda. Kostja on katnud märkimisväärselt hageja kulusid (tasunud hageja telefoniarve, käinud hagejaga juuksuris ja maksnud teenuse eest, ostnud hagejale hooajalised riided, ostnud hagejale vajamineva spordivarustuse ja muud esmavajalikud esemed, tasunud hageja meelelahutuse kulud). Hageja ema ei soeta hagejale hooajalisi riideid ega suuremaid vajalikke asju, kulude jagamiseks või hüvitamiseks ei ole võimalik temaga kokkuleppele jõuda. Kostja pole kunagi hagejale öelnud, et peab oma riided kostja juurde jätma, hageja otsustada on see, mida ja kus ta kannab. Koer kuulub tegelikult hageja emale. Ka koera kulud kantakse, kui koer on koos hagejaga kostja juures. Alates jaanuarist 2025 on kostja kandnud hageja kontole (mida haldab ema) igakuiselt 100 eurot, tuginedes sellele, et hageja on kostja juures 8–10 päeva kuus. Pärast suhtluskorra kindlaksmääramist on kostja hagejale andnud lisaks taskurahaks iga kuu 50 eurot. Kostja igakuine netosissetulek on natuke alla 1700 euro, millest püsikulud on kuni 1000 eurot (sh eluasemelaen, kommunaalkulud jms). Hageja ema ettevõtlustulu ulatub keskmiselt üle 500 euro kuus. Kommunaalkulud on kõrgemad hageja ema ettevõtlustegevuse tõttu. Kuna hageja emaga ei ole võimalik saavutada kokkulepet suuremate kulutuste (hooajariided, jalanõud, kooliasjad jms) jagamise osas, palus kostja kohtul määrata kindel kord hageja suuremate vältimatute kulutuste jagamiseks.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas 3. detsembri 2025. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise järgmiselt: perioodi 13. veebruar 2025 – 28. veebruar 2025 eest 143 eurot 86 senti; perioodi 1. märts 2025 – 31. märts 2025 eest 60 eurot 36 senti; alates 1. aprillist 2025 igakuiselt 62 eurot 26 senti kuni kostja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 16. novembrini 2030 või kuni hageja vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisele alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Maakohus jättis rahuldamata tagasiulatuva elatise nõude perioodi 1. jaanuar 2025 – 12. veebruar 2025 eest ning määras, et igakuine elatis tuleb kanda hageja ema arvelduskontole. Maakohus märkis, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt kohtumenetluse ajal (alates 13. veebruarist 2025 kuni otsuse tegemiseni) tasutud elatisemakseid. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hagiavaldus on kohtule esitatud 13. veebruaril 2025. Hageja soovib kostjalt elatise väljamõistmist alates 1. jaanuarist 2025. Maakohtu hinnangul ei olnud tagasiulatuva elatise nõue aja eest enne hagiavalduse esitamist põhjendatud. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 järgi arvestatav elatise
miinimumsumma kuni 31. märtsini 2025 oli 287 eurot 72 senti kuus ja alates 1. aprillist 2025 on 301 eurot 74 senti kuus. Vanemate majanduslik seisund on enam-vähem võrdne. Kuivõrd hageja seadusliku esindaja lisasissetuleku suuruse kohta andmeid esitatud ei ole, kuid arvestades igakuiseid püsikulusid ning lapse ülalpidamiseks eeldatavate kulude (ca 300 eurot) suurust, on ilmne, et see lisasissetulek on oluliselt üle 100 euro kuus. Kostja töötasu on küll suurem, kuid suuremad on ka igakuised püsikulud. Vastavalt PKS § 101 lg-le 6, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Riigikohus on seisukohal, et PKS § 101 lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab proportsionaalselt PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes (vt RKTKo 22.06.2022, 219-19160, p 14.7).
2.septembri 2025. a määrusega tsiviilasjas nr 2-25-5247 määras kohus kindlaks hageja ja kostja suhtlemiskorra (lahend on jõustunud). Suhtlemiskorra määruse järgi viibib hageja kostja juures keskmiselt 12 päeva kuus (kui ei ole koolivaheaega). Vaidlust ei ole selles, et alates septembrist 2025 viibib hageja kostja juures keskmiselt 12 päeva kuus. Märtsist kuni septembrini 2025 viibis hageja tsiviilasja nr 2-25-5247 menetluses tuvastatu põhjal 8–14 päeva kuus kostja juures. Samas peab hageja oma peamiseks elukohaks ema elukohta. Maakohus vähendas vastavalt PKS § 101 lg-le 6 väljamõistetavat elatist proportsionaalselt kostjaga veedatava ajaga. Alates märtsist 2025 on hageja viibinud keskmiselt 12 päeva kuus kostja juures. Maakohus tegi elatise arvestuse otsuse lisana. Kuivõrd kostja brutokuupalk on suurem kui keskmine brutokuupalk (vt PKS § 101 lg 4), lähtus kohus PKS § 101 lg 4 nimetatud 3% arvestamisel mitte vabariigi keskmisest brutokuupalgast, vaid kostja esitatud pangakontolt nähtuva töötasu (neto) keskmisest suurusest, mis brutotöötasuna oleks ca 2300 eurot (neto keskmiselt 1794 eurot). Hageja seadusliku esindaja väitel kandis ta kuni märtsikuuni 2025 lapse ülalpidamiskulu üksi. Kostja seda väidet ümber lükanud ei ole. Lapsele antud taskuraha jms pisikulu ei ole käsitatav elatise maksmisena.
23.aprilli 2025. a esialgse õiguskaitse määrusega kehtestas kohus ajutise suhtluskorra tsiviilasja nr 2-25-5247 menetluse ajaks, mille järgi viibis poeg isa juures 8 päeva kuus. Arvestades seda, et hagi on esitatud 13. veebruaril 2025, alates märtsist viibib hageja kostja juures arvestatava osa kuust, mida tuleb elatise suuruse määramisel arvestada, mõistis maakohus 13. veebruarist 2025 kuni 28. veebruarini 2025 elatise välja lähtuvalt miinimummäärast arvestamata PKS § 101 lg-t 6, ehk 143 eurot 86 senti (287,72/2). Märtsi 2025 eest tuleb tasuda elatist 60 eurot 36 senti. Alates 1. aprillist 2025 tuleb tasuda elatist 62 eurot 26 senti. Pooled ei vaidle, et kui hageja viibib kummagi vanema juures, kannab see vanem vahetult hageja ülalpidamiskulu. Mõlemad vanemad soetavad hagejale riideid, elektroonikat jms. Pooled esitasid tšekke, millelt lähtuvat kulu ei saa kohus seostada hageja kuluna ning maakohus jättis need tähelepanuta. Kord, kuidas jagada vanemate vahel lapse suuremad vältimatud kulud, tuleb vanematel endal kokku leppida, seda ei määra kohus. Kui vanemad ei suuda lapsega seotud kulude jagamises
kokkulepet saavutada, on võimalus taotleda TsMS § 459 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel väljamõistetud elatise suuruse muutmist. Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse perioodi 13. veebruar 2025 – 28. veebruar 2025 eest ja alates 1. aprillist 2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni välja mõistetud elatise suuruse osas. Kostja palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta elatis välja mõistmata. Kui alates 1. aprillist 2025 elatise täielik välja mõistmata jätmine ei ole põhjendatud, palub kostja alternatiivselt määrata elatise suuruseks 41 eurot 50 senti kuus. Kostja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, millega kostjalt mõisteti välja elatis perioodi 1. märts 2025 – 31. märts 2025 eest 60 eurot 36 senti. Veebruaris 2025 oli 28 päeva, elatise kuumäär on 287 eurot 72 senti. Elatis perioodi 13. veebruar 2025 – 28. veebruar 2025 (16 päeva) eest oleks 164 eurot 41 senti. Arvestades, et lapse ülalpidamine jaguneb vanemate vahel proportsionaalselt, tuleb ka selle perioodi elatis jagada kahe vanema vahel võrdselt ehk kummagi vanema osa on 82 eurot 21 senti. Kostja tasus samal perioodil lapse ülalpidamiskulusid summas, mis ületab kostja osa, seega on kostja oma ülalpidamiskohustuse selle perioodi eest täitnud. Elatis alates 1. aprillist 2025 tuleb jätta välja mõistmata. Hageja viibib kostja juures keskmiselt 13 päeva kuus. Kostja katab hageja igapäevased kulud ajal, mil hageja viibib tema juures. Kostja tasub hageja püsikuluna telefoniarve täies ulatuses. Ülalpidamiskohustus on kostja poolt täidetud. Alternatiivselt tuleb välja mõista elatis 41 eurot 50 senti, arvestades hagejaga koos veedetavat aega ja asjaolu, et kostja kannab lisaks hageja püsikulusid. Kostja tasub igakuiselt hageja telefoniarve, mille suurus veebruarist kuni juunini 2025 oli 7 eurot 61 senti kuus, juulist kuni septembrini 8 eurot 5 senti kuus, oktoobris 2025 9 eurot 5 senti, alates novembrist 2025 11 eurot 62 senti kuus. Tegemist on hageja püsikuluga, mille kandmises hageja ema ei osale. Maakohus jättis selle põhjendamatult hindamata. Maakohus ei ole arvesse võtnud kehtivat suhtluskorra kohtumäärust ja tegelikku hoolduskoormust. Maakohus ei võtnud arvesse koolivaheaegasid, mil laps viibib kostja juures, ja seetõttu on lähtunud ebaõigesti eeldusest, et laps viibib isa juures keskmiselt 12 päeva kuus, kuid see ei vasta kehtivale suhtluskorra kohtumäärusele. Suhtluskorramääruse järgi viibib laps isa juures alates septembrist 2025 järgnevalt: jaanuarist maini 12 päeva kuus, kokku 60 päeva (12x5); suvevaheajal 10. juunist 31. augustini 41 päeva (83/2); septembrist novembrini 12 päeva kuus, kokku 36 päeva (12x3); detsembris 19 päeva (suhtluskorra järgi 12 päeva + pool talvevaheaega 7 päeva), kokku 156 päeva aastas, s.o 13 päeva kuus (156/12). Maakohus ei ole arvesse võtnud kostja esitatud tõendeid hagejale tehtud kulutuste osas ajavahemikul 1. veebruar 2025 – 24. november 2025. Tõenditest nähtub, et kostja on taganud hageja vajaduste rahuldamise ajal, mil hageja viibib kostja juures ja osaliselt ka kulud ajal, kui hageja viibib ema juures. Sh on kostja kandnud kulud ravimite, riiete, meelelahutuse ja vaba aja tegevuste, telefoniarvete, juuksuri, toidu, kommunaalkulude, lapse sünnipäevapidamise eest. Hageja ema teadlikult väldib oma kohustusi hageja vajalike kulude katmisel ning jätab need teadlikult kostja kanda, saates hageja kostja juurde, et hageja käiks kostja juures olles juuksuris, et kostja ostaks hagejale hooajariided (talvejope ja jalanõud).
Kostja tasus veebruarikuus hageja seadusliku esindaja ja hageja kommunaalkulud 84 eurot 89 senti, kostja tasus hageja pangakontole elatisena 12 eurot selgitusega „elatis“, kostja tasus hageja telefoniarve 7 eurot 61 senti, kostja tasus ravimikulu 20 eurot, kui hageja seaduslik esindaja palus tal kinni maksta hagejale ostetud ravimid, kostja tasus juuksuri eest 12 eurot, mil hageja käis juuksuris olles ema juures. Seega on kostja tasunud veebruari kuu elatise perioodi 13. veebruar – 28. veebruar eest. Ema ei kandnud ülalpidamiskulusid üksi. Kostja palub elatise väljamõistmise korral määrata, et elatis tasutakse lapse, mitte teise vanema pangakontole.
5.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kooskõlas lapse parimate huvidega. Kostja väited ülalpidamiskohustuse olulise täitmise kohta muul viisil ei ole kooskõlas tema tegeliku käitumisega ega tõendatud viisil, mis õigustaks elatise vähendamist või selle välja mõistmata jätmist. Maakohus leidis õigesti, et perioodil 13. veebruar 2025 – 28. veebruar 2025 kandis lapse ülalpidamiskulud täielikult hageja seaduslik esindaja. Kostja nimetatud kulutused (sh kommunaalkulud, lapse ema arved jms) ei ole käsitatavad lapse elatisena ning nende arvestamine elatise katteks ei ole põhjendatud. Lapse viibimine kostja juures ei ole stabiilne ega vastav suhtluskorra eesmärgile. Novembris 2025 hageja viibimise ajal kostja juures viibis kostja ligikaudu nädala kodust eemal koolitusel. Hageja eest hoolitses sel ajal kolmas isik (kostja elukaaslane), millest hagejat eelnevalt ei teavitatud. Samuti ei pakutud võimalust, et hageja võiks viibida ema või vanaema juures. Kostja teatas 10. jaanuaril 2026 lapse kaudu, et ei saa last edaspidi kohtuotsusega kehtestatud graafiku alusel enda juurde võtta ning et laps jääb ema juurde kuni 1. veebruarini 2026. Kirjalikku teavitust ega hageja ema nõusolekut ei olnud. Kostja teatas ka kavatsusest võtta laps hiljem kaheks nädalaks nn „kompensatsiooniks“, mis ei ole kohtuotsusega ette nähtud. Kostja on korduvalt muutnud suhtlusgraafikut ühepoolselt, jätnud hageja olulistest asjaoludest eelnevalt teavitamata, edastanud informatsiooni lapse kaudu, mitte kirjalikult, nagu on ette nähtud kohtulahendis, andnud lapse hoolduse kolmandale isikule ilma lapse ema teadmata. Selline käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõtte ega lapse huvidega. Kostja poolt tasutavad lapse telefoniarved summas ligikaudu 7–11 eurot kuus ei kujuta endast sellist püsikulu, mis õigustaks elatise vähendamist või sellest vabastamist, arvestades lapse tegelikke igakuiseid vajadusi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
7.Kostja vaidlustab maakohtu otsust välja mõistetud elatise suuruse osas ajavahemikul 13. veebruar 2025 kuni 28. veebruar 2025 eest ja alates 1. aprillist 2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes selles osas (TsMS § 651 lg 1). Kostja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, millega maakohus mõistis välja elatise perioodi 1. märts 2025 – 31. märts 2025 eest. Hageja tugineb 7. mail 2026 esitatud seisukohas sellele, et asjaolud on võrreldes maakohtu menetluse ajaga oluliselt muutunud ja maakohtu poolt välja mõistetud elatis ei ole piisav; hageja palub teha uue otsuse või saata asi uueks arutamiseks tagasi maakohtule (dtl 461).
Hageja ei ole aga vaidlustanud maakohtu otsust tähtaegselt osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata. Maakohtu otsus on vaidlustama osas jõustunud (TsMS § 456 lg 1). Ringkonnakohus selgitab, et kui maakohtu otsuse tegemisel aluseks võetud asjaolud on oluliselt muutunud, on hagejal õigus TsMS § 459 lg 1 alusel nõuda uues hagis elatise suurendamist alates hagi esitamisest (vt RKTKo 16.10.2013, 3-2-1-69-13, p 15).
8.Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha poolte apellatsioonimenetluses esitatud uute tõendite osas. Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega Viru Maakohtu 2. septembri 2025. a suhtluskorra määruse tsiviilasjas nr 2-25-5247, Viru Maakohtu 3. detsembri 2025. a otsuse käesolevas tsiviilasjas, telefoniarved perioodil veebruar – detsember 2025 koos kostja selgitusega arvete kohta, hageja ema ja hageja eest kommunaalmakse tasumist tõendavad dokumendid, väljavõtte hageja arvelduskontole tehtud maksete kohta, hagejale talvejope ja jalanõude ostmist tõendavad arve ja kviitungi. Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonkaebusele lisatud tõend hagejale tehtud maksete kohta on maakohtule juba esitatud (dtl 161 jj), samuti on maakohtule esitatud talvejope ja jalanõude ostmist tõendavad arve ja kviitung (dtl 173 jj). Ringkonnakohus jätab need asja materjalide juurde võtmata. Käesolevas asjas tehtud maakohtu otsus on tsiviilasja materjalide juures olemas. Ringkonnakohus võtab ülejäänud apellatsioonkaebusele lisatud tõendid asja materjalide juurde. Apellatsioonkaebuse lisana on nimetatud ka kohtumäärust tsiviilasjas nr 2-25-5247 esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise kohta, mida ei ole apellatsioonkaebusele lisatud. Arvestades apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole nimetatud kohtumääruse võtmine asja materjalide juurde asja lahendamiseks vajalik. Hageja esitas 25. jaanuaril 2026 vastuse apellatsioonkaebusele ja 26. jaanuaril 2026 täiendava seisukoha, millele on lisatud hageja seadusliku esindaja ja kostja kirjavahetus (osaliselt vene keeles). Hageja esitas 7. ja 8. aprillil 2026 venekeelse kirjavahetuse tõlked. Kostja esitas 15. aprillil 2026 koolituste ajakava, tõendamaks, et suhtluskorra täitmist takistanud tööalased kohustused on lõppenud. Ringkonnakohus võtab need tõendid asja materjalide juurde.
9.Maakohus mõistis välja elatise perioodi 13. veebruar 2025 – 28. veebruar 2025 eest 143 eurot 86 senti. 2025. a veebruari PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurus on 287 eurot 72 senti, maakohus arvestas elatist poole veebruarikuu eest (287,72/2=143,86). Kostja märgib õigesti, et elatis perioodi 13. veebruar 2025 – 28. veebruar 2025 (16 päeva) eest oleks 164 eurot 41 senti (287,72:28x16). Põhjendatud ei ole aga kostja seisukoht, mille kohaselt see summa tuleks omakorda jagada vanemate vahel võrdselt. Kostja leiab, et ta on selle perioodi eest ülalpidamiskohustuse täitnud, kuna kostja tasus hageja ema ja hageja kommunaalkulud 84 eurot 89 senti, hageja pangakontole elatisena 12 eurot selgitusega „elatis“, hageja telefoniarve 7 eurot 61 senti, ravimikulu 20 eurot ja juuksuri eest 12 eurot. PKS § 100 lg 1 esimese lause järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega, muul viisil võib ülalpidamiskohustust täita üldjuhul üksnes vanemate kokkuleppel. Asja materjalidest ei nähtu, et vanemad oleksid leppinud kokku ülalpidamise andmises muul viisil. Kostja esitatud tõenditest nähtub, et kostja tasus 18. veebruaril 2025 hageja ja hageja ema jaanuarikuu kommunaalkulude arve, kostja selgitas, et arve saajaks oli kostja, kuna korter kuulus sel ajal hageja emale ja kostjale (dtl 340 jj). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa üksnes kommunaalkulude arve maksmise asjaolust järeldada, et kostja täitis sellega hageja ülalpidamiskohustust. Lisaks ei ole kogu ulatuses tegemist lapse kuluga. Lapse kontole raha kandmist ei ole üldjuhul alust lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Asja materjalidest nähtub, et hageja ema ei ole sellisel viisil ülalpidamise andmisega nõustunud.
Hageja ema selgitas istungil, et raha, mida kostja kannab lapse kontole, kasutab laps ise (vt dtl 118). Isegi kui vanematel oli kokkulepe ravimikulude või juuksuri kulu kandmiseks lapse kontole, siis ringkonnakohtu hinnangul ei annaks see praegusel juhul alust väljamõistetud elatist vähendada. Maakohus ei mõistnud välja elatist kogu veebruarikuu eest, vaid alates 13. veebruarist. Ei oleks alust lugeda neid makseid kogu ulatuses elatiseks veebruarikuu 16 päeva eest (sealjuures makse selgitusega „ravimid“ oli tehtud 8. veebruaril, dtl 163). Lisaks, kostja märgib ka ise, et elatis veebruari 16 päeva eest oleks pidanud olema 164 eurot 41 senti, mis on maakohtu välja mõistetud elatisest 20 euro 55 sendi võrra suurem.
10.Maakohus mõistis välja elatise perioodi eest alates 1. aprillist 2025 igakuiselt 62 eurot 26 senti, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil. Maakohus võttis elatise väljamõistmisel arvesse, et hageja viibib kostja juures keskmiselt 12 ööpäeva kuus, mis kostja väitel ei vasta kehtivalt suhtluskorra määrusele. Maakohus märkis, et suhtlemiskorra määruse järgi viibib hageja kostja juures keskmiselt 12 päeva kuus (kui ei ole koolivaheaega). Kostja leiab, et arvesse tuleb võtta ka koolivaheaegasid ja seda tehes viibib hageja kostja juures keskmiselt 13 päeva kuus. Hageja ei vaidle kostja arvestusele vastu, kuid leiab, et hageja tegelik viibimine kostja juures ei ole vastanud kohtumäärusele. Kui lapse ja vanema suhtluskorda reguleerib kohtulahend või vanemate kokkulepe, eeldatakse, et laps viibib lahuselava vanema juures suhtluskorda reguleerivas kohtulahendis või kokkuleppes märgitud ulatuses. Kui aga tegelik elukorraldus ei vasta kohtulahendis või kokkuleppes toodule, on sellele mittevastavusele tugineda soovival vanemal võimalik asjaolusid ja tõendeid esitades see eeldus ümber lükata (RKTKo 29.10. 2025, 2-21-16454, p 16 ja seal viidatud lahendid). Olukorras, kus suhtluskorra määrust ei täideta lahuselavast vanemast sõltuvatel asjaoludel (nt ta ei soovi lapsega suhelda ulatuses, nagu see on kohtumääruses ette nähtud), saab elatise suuruse kindlaksmääramisel lähtuda lapse faktilisest elukorraldusest (samas, p 17).
11.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et kohustatud vanema juures viibitud aja kindlakstegemisel tuleb üldjuhul arvesse võtta ka koolivaheaegasid. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praegusel juhul aga põhjendatud lähtuda üksnes suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist. Vaidlust ei ole selles, et hageja ei ole viibinud kostja juures vastavalt kohtulahendis toodule, kostja ei ole saanud seoses koolitustel osalemisega hagejat ettenähtud aegadel enda juurde võtta ja ärajäänud kohtumisi ei õnnestunud asendada. Kuigi kostjast tulenevaid takistusi suhtluskorra täitmiseks kostja väitel enam ei esine (dtl 451), siis hageja väitel on suhtluskord muutunud lapsele koormavaks ja hageja ei soovi sellises mahus isa juures viibida (dtl 461). Kostja märgib, et alates 2026. a aprillist ei ole hageja viibinud kostja juures ning ei ole viibinud kostja juures ka 2026. a mai alguses, vaatamata kehtivale suhtluskorrale (dtl 463). Ringkonnakohus ei pea eeltoodut arvestades põhjendatuks vähendada elatise summat täiendavalt lähtudes suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist. Eelduslikult kannab kumbki vanem lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps viibib tema juures. Asja materjalide põhjal ei ole alust asuda seisukohale, et kostja oleks hageja vajaduste rahuldamiseks kulutusi suuremas ulatuses, kui proportsionaalselt ajaga, mil hageja viibis tema juures. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna hageja telefoniarve (ca 7–11 eurot kuus) tasumine alust väljamõistetud elatist vähendada. Asjas puuduvad andmed selle kohta, et vanemate vahel oleks kokkulepe ülalpidamiseks muul viisil kui raha maksmisega.
12.Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks kostja taotlust elatise väljamõistmise korral määrata, et elatis tasutakse lapse, mitte teise vanema pangakontole (dtl 453).
13.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hagejal puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.