K. M. hagi F. M. vastu elatise nõudes 11. november 2025
Kohtuistungi toimumise aeg Hageja: K. M. (isikukood: XXX, elukoht XXX) Menetlusosalised Hageja seaduslik esindaja: J. M. (isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-post XXX) Kostja: F. M. (isikukood: XXX; elukoht: XXX, e-post XXX)
RESOLUTSIOON
K. M. hagi rahuldada osaliselt.
Välja mõista F. M.lt elatis poja K. M. kasuks
2.1 perioodi eest 13.02.2025 (hagiavalduse esitamisest)-28.01.2025.a. nelikümmend kolm) eurot 86 senti; 2.2
143 (ükssada
1.03.2025-31.03.2025 eest 60 (kuuskümmend) eurot 36 senti;
2.3 alates 1.04.2025 igakuise elatusrahana 62 (kuuskümmend kaks) eurot 26 senti (sh baassumma 282,31 eurot, lisandub 3% kohustatud isiku sissetulekust so 2025 aastal 69 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust ehk 40 eurot ja arvestades, et poeg viibib isa juures 12 päeva kuus) kuni K. M. täisealiseks saamiseni, so kuni XXX.a või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni. Elatist indekseeritakse iga aasta 01. aprillil vastavalt PKS § 101 lg -tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisele alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
2.4 Tagasiulatuva aja so 1.01.2025-12.02.2025 eest esitatud elatise euro) nõue jätta rahuldamata.
3.Igakuised elatisemaksed tuleb kanda J. M. arvelduskontole nr EEXXX selgitusega „elatisraha“.
Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada F. M. poolt menetluse kohtumenetluse ajal (alates 13.02.2025 kuni otsuse tegemiseni tasutud elatisemakseid).
Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.K. M. esitas oma seadusliku esindaja kaudu 13.02.2025 maakohtule hagi F. M. vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt lahutati J. M. ja F. M. abielu 30.12.2024.a. K. on ema ülalpidamisel ning kostja lapse ülalpidamist materiaalselt ei toeta. Hagiavalduse kohaselt on lapse vajadused/kulud kokku 527 eurot kuus. Hageja soovib kostjalt elatise väljamõistmist miinimummääras alates 1. jaanuarist 2025.a.
2.1.04.2025.a. seisukohas ei nõustu hageja seaduslik esindaja kostja kompromissettepanekuga, mille kohaselt tasuks kostja igakuiselt lapse sidevahendi ja internetiteenuse arved ja huviringide eest ning elatise väljamõistmisel suuremas ulatuses, ei ole kostjal kohustust tasuda lisaks elatisele lapse teenuste arveid ega osta lapsele esemeid. Hageja ei ole nõus kostja ettepanekuga kuna kostja pakutu (nn vahetu kulude kandmine) ei kata poolt lapse ülalpidamiskuludest ning sel juhul jääks hageja seadusliku esindaja kanda oluliselt suurem osa ülalpidamiskuludest. Lisaks sellele eeldaks kostja pakutud viisil ülalpidamiskulude kandmine vanemate pidevat omavahelist suhtlust ja koostööd, kuid vanemate omavahelised suhted on väga pingelised. Hageja seaduslik esindaja ei näe ühtegi alust, miks peaks kostja hagejale elatist tasuma alla kehtiva elatise miinimummäära. Kostja on kõrgepalgaline Ida Politseiprefektuuri teenistuja, mistõttu puuduvad mistahes mõjuvad põhjused temalt elatise väljamõistmiseks rahalises suuruses alla kehtiva miinimumi.
3.Kohtuistungil 11.11.2025.a jäi hageja oma nõude juurde. Hageja seaduslik esindaja selgitas, et sel ajal kui K. on isa juures, kannab viimane tema ülalpidamiskulu. Isa ostab riideid, aga kui poeg tuleb koju, siis on tal seljas need riided, mis on ema ostetud. Rahaülekandeid lapse isa ema kontole ei tee. Isa juures on K.il arvuti olemas, ka ema juures on olemas. Telefon on samuti juba ammu ostetud, suuremaid kulutusi pole olnud. J. M. ei eitanud, et lapse isa kannab ülalpidamiskulu sel ajal kui poiss on tema juures. J. M. igakuine sissetulek on 500 eurot töötasu (töötab poole kohaga) ning 80 eurot lapsetoetus. Lapse emal on ka oma ettevõte, valmistab pähkleid (küpsetisi). See on lisasissetulek, aga võib juhtuda, et saab ka ainult 50 või 100 eurot kuus, oleneb tellimustest. J. M. omandis on korter, on olemas sõiduauto. Kui vahenditest jääb puudu, abistab ema.
Püsikulud igas kuus on kommunaalteenused ja bensiin. Kuna majas remonditakse katust, otsustati, et korteriomanikel tuleb iga kuu tasuda 170 eurot (poole aasta jooksul), see lisandub igakuistele kommunaalkuludele. Kellel on olemas alternatiivküte, arvestatakse 30% keskküttekulu. Oktoobri eest tuli maksta näiteks gaas 60 eurot ja 45 eurot keskküte. J. M. leiab, et jaanuarist märtsikuuni 2025 pidas ta last üksi üleval ning isa selles ei osalenud. Suhtluskorra kohtumääruse järgi (mis oli septembris) peab isa last võtma enda juurde 12 päevaks, lapse ema 18 päevaks. Peamised kulud on seega ikkagi J. M. kanda. Lapse isa ema kontole ühtegi ülekannet teinud ei ole. Samas kinnitas J. M., et osaliselt isa lapse ülalpidamises osaleb, see on ajal, mil laps viibib tema juures. Kui laps on ema juures, kannab ülalpidamiskulu ema.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja märgib kirjalikus vastuse hagile, et tunnistab hagi osaliselt. Kostja on seisukohal, et vanemad peavad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist. Arvestades lapse ema lisasissetulekut ja vanemate varalist seisundit (ühisvaraks olev korter, eramu, sõiduautod), on vanemate varaline seisund ja sissetulek võrdväärne. Hageja esindaja on märkinud lapsele tehtavate kulutuste (lapse tegelikud vajadused) suuruseks kuus 527 eurot, mis teeb ühe vanema osaks 263, 50 eurot, samas kui nõudeks on mõista elatis välja miinimummääras. Lapse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (Riigikohtu lahend 2-1515909 p 12). Kuna lapse tegelikud vajadused on väiksemad, kui 2 kordne elatise miinimumsumma, ei ole elatise välja mõistmine sellises ulatuses põhjendatud. Hageja taotleb elatise välja mõistmist tagasiulatuvalt, so. alates 01.01.2025 (hagi on esitatud 13.02.2025). Kostja leiab, et elatise välja mõistmine tagasiulatuvalt ei ole põhjendatud ja elatis tuleb välja mõista alates hagi esitamisest, so. 13.02.2025. Arvestades lapse tegelikke vajadusi ja igapäevaste vajaduste rahuldamist, ei täidaks tagasiulatuvalt elatise välja mõistmine lapse ülalpidamise ülesannet ja paneks kostja raskesse majanduslikku olukorda, arvestades kostja sissetulekut ja vajalikke kulutusi, sh. kulutusi vanemate ühisvaraks olevale majale. Hageja seaduslik esindaja pole sellise nõude esitamise vajadust ka põhjendanud. Kostja teeb hageja seaduslikule esindajale kompromissiettepaneku, et tasub igakuiselt lapse sidevahendi ja internetiteenuse arved ja huviringide eest. Kui kostja kompromissiga nõus ei ole, siis elatise välja mõistmisel suuremas ulatuses, ei ole kostjal kohustust tasuda lisaks elatisele lapse teenuste arveid ega osta lapsele esemeid. Kostja lisab, et lapse ema tegelik sissetulek on suurem kui hagis toodud, kuna ta müüb lisatööna sotsiaalmeedias (Facebook, Instagram) käsitööna valmistatud küpsetisi („pähklid“), millega ta teenib ligikaudu 700 eurot kuus (vastuse lisa 2). Kostja palub otsuses märkida, et täitmisel tuleb arvestada kohtumenetluse ajal so alates 13.02.2025 kostja poolt elatisena makstud summasid. Alates märtsist 2025 elab K. M. kostja juures 7-15 ööpäeva kuus.
5.21.11.2025.a. menetlusdokumendis selgitab kostja, et - K. viibib isa juures keskmiselt 13 päeva kuus; mõnes kuus ka rohkem. Sel ajal katab lapse igapäevased kulud (toitlustus, transport, vaba aja tegevused, riided, esmatarbekaubad) täielikult isa. F. M. ei pea põhjendatuks elatise maksmist teisele vanemale ajal, mil see vanem last ülal ei pea.
- isa panustab lapse ülalpidamisse; on katnud märkimisväärselt lapse kulusid (tasunud lapse telefoniarve, käinud lapsega juuksuris ja maksnud teenuse eest, ostnud lapsele hooajalised riided (talvejope, -jalanõud, kevad/sügis jalanõud jms), ostnud lapsele vajamineva spordivarustuse ja muud esmavajalikud esemed, tasunud lapse meelelahutuse kulud). Kostja väitel ei soeta ema lapsele hooajalisi riideid ega suuremaid vajalikke asju. Ta on varem väitnud, et “isa peab ise ostma, sest lapsele on vaja”, kulude jagamiseks või hüvitamiseks kokkuleppele ei ole võimalik temaga jõuda. - lapse ema väide, et teenib oma ettevõtlusega kuus 50-100 eurot, ei vasta tegelikkusele. Koos elatud 18 aasta jooksul oli kostjal ülevaade tema ettevõtlustegevusest, sealhulgas tellimuste mahust, korduvtellimustest, püsiklientuurist, tellimuste järjepidevusest. Küpsetisi valmistab J. M. regulaarselt ja pidevalt, suur osa tehingutest / arveldamisest toimub sularahas, mida on lihtne varjata ning jätta raamatupidamises kajastamata. Tegelik ettevõtlustulu on oluliselt suurem ja ulatub keskmiselt üle 500 euro kuus, mis tõstab tema tegelikke sissetulekuid märkimisväärselt võrreldes kohtu ees väidetuga. Vanemate ülalpidamiskohustus peab põhinema vanemate tegelikul majanduslikul võimekusel, mitte tegelikkusele mittevastavatel numbritel. - kommunaalkulud on kõrgemad lapse ema ettevõtlustegevuse tõttu ning see kulu ei ole lapsega seotud. Kostja on seisukohal, et elatise nõue ei ole põhjendatud kuna kostja panustab ülalpidamisse täielikult lapse tema juures viibimise ajal ja rohkemgi veel. Kuna senine praktika näitab, et lapse emaga ei ole võimalik saavutada kokkulepet lapse suuremate kulutuste (hooajariided, jalanõud, kooliasjad jms.) jagamise osas, palub F. M. kohtul: määrata kindel kord lapse suuremate vältimatute kulutuste jagamiseks, kuna omavaheline kokkulepe lapse emaga ei ole võimalik, juhul kui elatis määratakse, arvestada kostja tegelikku ja pidevat rahalist panust lapse ülalpidamisse nii lapse minu juures viibimise ajal kui ka väljaspool seda, hinnata lapse ema tegelikku majanduslikku võimekust, arvestades tema püsivat ettevõtlustegevust ja sularahatehinguid.
6.Kohtuistungil 11.11.2025.a. jäi F. M. oma vastuväidete juurde. Kostja selgitas, et hagiga nõus ei ole. Pole kunagi pojale öelnud, et peab oma riided isa juurde jätma. See on lapse enda otsustada, mida ja kus ta kannab. Kohati on poeg isa juures 18, vahel 19 päeva kuus. Lapse põhivajadused on kõik rahuldatud. Kostja katab kõik jooksvad kulud, mis tuleb katta. Igakuiselt on kandnud teatud summasid lapse kontole, on andnud toiduraha, taskuraha. Kostja on võtnud enda kohustuseks tasuda lapse telefoni eest iga kuu ca 50 eurot. Sama palju on igakuiselt läinud lapsele taskurahaks, see ei ole kõik. Ka koera kulud kantakse kui K. on koos koeraga isa juures. Ei vasta tõele, et koer kuulub K.ile, see koer kuulub tegelikult emale. Kostja ei näe põhjust tasuda nende kulude eest, mis ei ole seotud lapsega. Enda elamiskulu on iga vanema enda kanda, samuti kütusekulu. Alates jaanuarist 2025 on kostja kandnud lapse kontole (mida haldab ema) igakuiselt 100 eurot, tuginedes sellele et laps on isa juures 8-10 päeva kuus. Pärast suhtluskorra kindlaksmääramist on lapsele andnud taskurahaks iga kuu 50 eurot lisaks muudele kuludele, mida kostja kannab. Kostja igakuine netosissetulek on natuke alla 1700 euro, millest püsikulud on kuni 1000 eurot (sh eluasemelaen, kommunaalkulud jms). Kui laps on ema juures, kostja emalt elatist ei nõua, seega ei peaks ka viimane kostjalt nõudma aja eriti aja eest, mil laps on isaga. III
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et K. M. hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega lähtub kohus hagimenetluses poolte esitatust (vt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 230 lg 1). TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lõikele 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas, sh poolte esitatud õiguslike väidetega.
9.Hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista elatise alates 1. jaanuarist 2025 perekonnaseaduse (PKS) § 101 järgi arvestatud miinimummääras (kuni 30.03.2025 oli 287,72 eurot, alates 1.04.2025 341,74 eurot (dtl 1-3) Kohtuistungil 11.11.2025.a. märkis hageja seaduslik esindaja, et on nõus igasuguse summaga mis kostja tema kontole (mitte lapse kontole kannab) ja mida kohus õigeks peab (dtl 118), kuid leidis, et tuleb arvestada seda, et tema kandis jaanuarist 2025 kuni märtsikuuni 2025 lapse ülalpidamiskulu üksi.
10.PKS § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. PKS § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16513 p 12). Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Riigikohus on leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1165-13, p 15). Kuivõrd hageja nõuab elatist miinimummääras (PKS § 101 järgselt arvestatud määras), ei ole nende vajaduste tõendamine kohtumenetluses vajalik.
11.PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Käesoleval juhul ei ole kostja menetluses PKS § 102 lg 2 asjaoludele tuginenud.
12.Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui §
alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt: - Igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta oli kuni 31.03.2025 272,76 eurot ja on alates 01.04.2025. a 282,31 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 01. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. - Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 01. aprillil. PKS § 101 lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb elatise miinimumsuurus järgmiselt: * kuni 31.03.2025 1832 x 0,03 = 54.96 eurot ehk 272.76 + 54.96 = 327,72 eurot. * alates 1.04.2025 1981 x 0,03 = 59,43 eurot ehk 282,31+59,43 = 341,74 eurot. - PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Seega tuleb arvestatud elatisest maha arvata pool lapsetoetust ehk 40 eurot. * kuni 31.03.2025 327,72 – 40 = 287,72 eurot. * alates 1.04.2025 341,74 – 40 = 301,74 eurot. PKS § 101 järgi arvestatav elatise miinimummäär on seega kuni 31.03.2025 287,72 eurot kuus ja alates 1.04.2025 igakuiselt 301,74 eurot.
13.Vastavalt PKS § 101 lg 6, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Riigikohus on seisukohal, et PKS § 101 lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab proportsionaalselt PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes (vt Riigikohtu 22.06.2022.a. otsus tsiviilasjas 2-19-19160 p 14.7).
2.09.2025.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-25-5247 määras kohus kindlaks F. M. ja K. M. suhtlemiskorra (lahend on jõustunud). Suhtlemiskorra määruse järgi viibib K. isa juures keskmiselt 12 päeva kuus (kui ei ole koolivaheaega). Seega tuleb käesoleval juhul vastavalt PKS § 101 lg 6 vähendada elatise väljamõistetavat elatist proportsionaalselt isaga veedatava ajaga.
14.Hagiavaldus on kohtule esitatud 13.02.2025.a. Hagiavalduses soovib hageja kostjalt elatise väljamõistmist alates 1.01.2025.a. Vastavalt PKS § 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. PKS § 108 sätte mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Hageja ei ole käesoleval juhul millegagi tõendanud, et hagi esitamisele eelnenud ajal oleks nõudnud elatise tasumist miinimummääras. Ei ole ka millegagi tõendatud seda, et lapse vajadused olid katmata või kaetud ebapiisavalt ja kahjustatud sellega tema huve. Tagantjärgi esitatud elatise nõue paneb aga kohtu hinnangul kostja ebamõistlikult raskesse olukorda, mis võib võimatuks teha jooksva elatise maksmise. Asjaolu, et vanemate abielu lahutati 31.12.2024.a. ei ole aluseks elatise väljamõistmiseks lahuselavalt vanemalt samast ajast. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul põhjendatud tagasiulatuva elatise nõue, so aja eest enne hagiavalduse esitamist ja selles osas jätab kohus nõude rahuldamata.
15.Elatise väljamõistmise eeldused sätestab PKS § 100 lg 2. Viidatud sätte kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Üldjuhul on lapse elukorralduse raskuskese peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega. Lapse elatise vaidlustes tuleb analüüsida mõlema vanema sissetulekut, varalist seisundit ja võimet teenida sissetulekut (vt Riigikohtu 27.10.2021.a. lahend tsiviilasjas nr 2-19-18082/74 p 11) Mõlemal vanemal lasub lapse ülalpidamiskohustus ja kumbki vanem on kohustatud tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse heaolu ja eakohane areng ning piisav sissetulek iseenda ja lapsele ülalpidamise tagamiseks.
16.J. M. töötasu X OÜ-s on x eurot (dtl 104). Äriregistri andmetel on J. M. X OÜ ainuosanik ja juhatuse liige (põhitegevusala jaemüük). Vaidlust ei ole selles, et hageja seaduslikul esindajal on ettevõtlusest lisasissetulek, kuid selle tegeliku suuruse kohta tõendeid esitatud ei ole. Hageja seadusliku esindaja selgituste kohaselt on sissetulek sõltuvalt tellimistest , võib olla ka 50-100 eurot kuus, kostja väitel vähemalt 500 eurot kuus. Transpordiameti liiklusregistrisse on J. M. kantud sõiduauto Audi Q5 reg. märk XXX omanikuna (dtl 265). Kinnistusraamatu andmetel kuulub J. M.le korteriomand XXX (registriosa nr XXX dtl 266-267) F. M. on Transpordiameti liiklusregistris registreeritud sõiduauto Volkswagen Passat reg. nr XXX omanikuna (dtl 264).
Kinnistusregistris on F. M. kantud kinnistu XXX omanikuna (registriosa nr XXX dtl 268-269) F. M. pangakonto väljavõttest (1.02.2025-13.11.2025 dtl 201-252) tulenevalt on kostja sissetulek / töötasu vahemikus 1397-1917,40 eurot). J. M. igakuised püsikulud on kokku ca 395,58 eurot, sealhulgas gaas 63 eurot (dtl 105), korter 262,50 (makse suurenenud seoses katuse remondi lisakuluga170 eurot kuus; dtl 100-102); elekter 40,07 eurot (dtl 107); makse lapse hoiukontole 30 eurot (dtl 95-99), sellele lisanduvad kütus, toit, muud tarbeesemed. F. M. esitatud tõendite kohaselt on tema igakuised püsikulud kokku ca 715,36 eurot, sealhulgas elekter 112,98 eurot (dtl 144); Elisa (34 eurot (dtl 146); eluasemelaenu makse 493,13 (dtl 148); Go3 10,15 eurot (dtl 149), kodukindlustus 26,31 (dtl 159), liikluskindlustus 10,32 eurot (dtl 157), vesi 28,47 (dtl 158), sellele lisanduvad kütus, toit, muud tarbeesemed. Vanemate majanduslikku seisundit iseloomustavate andmete põhjal leiab kohus, et vanemate majanduslik, seisund on enam-vähem võrdne. Kuivõrd hageja seadusliku esindaja lisasissetuleku suuruse kohta andmeid esitatud ei ole, kuid arvestades igakuised püsikulusid ning lapse ülalpidamiseks eeldatavate kulude (ca 300 eurot) suurust, on ilmne, et see lisasissetulek on oluliselt üle 100 euro kuus. F. M. töötasu on küll suurem, kuid suuremad on ka igakuised püsikulud.
17.Vaidlust ei ole selle, et alates septembrist 2025 viibib K. isa juures keskmiselt 12 päeva kuus. Hagi esitati kohtule 13.02.2025.a. Ka märtsist kuni septembrini 2025 viibis K. arvestatava osa (8-14 päeva kuus; tsiviilasja 2-255247 menetluses tuvastatu põhjal) isa juures. Samas peab K. oma peamiseks elukohaks ema elukohta. PKS § 101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus on vastava arvestuse lisanud otsuse lisana (vt Lisa elatise arvestus) Arvestuses lähtub kohus asjaolust, et alates märtsist 2025 on K. viibinud keskmiselt 12 päeva kuus isa juures. Kuivõrd kostja brutokuupalk on suurem kui keskmine brutokuupalk (vt PKS § 101 lg 4), lähtub kohus PKS § 101 lg 4 nimetatud 3% arvestamisel mitte vabariigi keskmisest brutokuupalgast, vaid kostja esitatud pangakontolt nähtuva töötasu (neto) keskmisest suurusest, mis brutotöötasuna oleks ca 2300 eurot (neto keskmiselt 1794). Hageja seadusliku esindaja väitel kandis ta kuni märtsikuuni 2025 lapse ülalpidamiskulu üksi. Kostja eeltoodut millegagi ümber lükanud ei ole. Lapsele antud taskuraha jms pisikulu ei ole käsitletav elatise maksmisena. 23.04.2025.a. määrusega (esialgse õiguskaitse määrusega) kehtestas kohus ajutise suhtluskorra tsiviilasja nr 2-25-5247 menetluse ajaks, mille järgi viibis poeg isa juures 8 päeva kuus. Kuivõrd hagi on esitatud 13.02.2025 ja alates märtsist viibib K. isa juures arvestatava osa kuust, mida tuleb elatise suuruse määramisel arvestada, siis perioodi eest 13.02.2025-28.02.2025.a. mõistab kohus elatise välja lähtuvalt miinimummäärast arvestamata PKS § 101 lg 6, ehk 143,86 eurot (287,72 : 2). Märtsi 2025 eest tuleb tasuda elatist 60,36 eurot (vt arvestus otsuse Lisa).
Elatise baassumma muutus 1. aprillist 2025. Alates 1. aprillist 2025 tuleb tasuda elatist 62,26 eurot. Otsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse ajal tasutud makseid.
18.Pooled ei vaidle selle üle, et kui laps viibib kummagi vanema juures, kannab see vanem vahetult lapse ülalpidamiskulu. Vaidlust ei ole ka selles, et mõlemad vanemad soetavad lapsele riideid, elektroonikat jms (nt dtl 47, 48, 95-99, 159, 173, 175, 178). Samas on pooled esitanud ka tšekke, millelt lähtuvat kulu ei saa kohus seostada just lapse kuluna (nt 18-22, 28-29, 30-33, 129-131) ning kohus jätab need tähelepanuta. Kostja palub kohtul määrata kindel kord lapse suuremate vältimatute kulutuste jagamiseks, kuna omavaheline kokkulepe lapse emaga ei ole võimalik. Kord, kuidas jagada vanemate vahel lapse suuremad vältimatud kulud, tuleb vanematel endal kokku leppida, seda ei määra kohus. Vanematel tuleb siinkohal lähtuda mõistlikkuse põhimõttest – kui üks vanem teeb suurema ostu näiteks talvejope, oleks mõistlik teisel vanemal teha ligilähedases väärtuses järgmise vajamineva ostu lapsele (nt saapad vms). Kui sel viisil kokkulepet ei saavutata, on võimalik iga suurema ostu puhul jagada kulud pooleks. Kui vanemad ei suuda lapsega seotud kulude jagamises kokkulepet saavutada, on võimalus taotleda TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 alusel väljamõistetud elatise suuruse muutmist.
19.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist, näiteks kui lapsel enam ei ole vahelduvat elukohta (elab ühe vanema juures), või lapse vajadused on oluliselt suurenenud ning välja mõistetud miinimumelatis ei kata enam lapse vajadusi (sel juhul tuleb lapse vajadusi tõendada). Menetluskulude jaotus
20.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 (alates 01.01.2022.a. kehtiv redaktsioon) kannab alaealise lapse
ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad mõlemas hagis poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.