Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Margit Jäätma
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 23. märts 2026
Tsiviilasja number
2-22-4462 V.K hagi D.H vastu elatise nõudes
Tsiviilasi Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
1920 eurot 96 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 6. oktoobri 2025. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
D.H apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
3. märts 2026
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja) V.K (isikukood XXX), lepingulised esindajad Aivar Haava ja Jane Kaup Kostja (apellant) D.H (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 6. oktoobri 2025. a otsus tsiviilasjas nr 2-22-4462 osas, milles maakohus rahuldas hagi täies ulatuses ja mõistis D.H-lt V.K kasuks välja elatise ajavahemiku eest 25. märtsist 2022 kuni 12. oktoobrini 2022 1161 eurot 49 senti (st 7058 eurot 86 senti ületavas osas). Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt (st 7058 euro 86 sendi osas) ning jätta elatise nõue ajavahemiku eest 25. märtsist 2022 kuni 12. oktoobrini 2022 1161 eurot 49 senti rahuldamata. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord nii, et D.H tasub V.K-le elatise võlgnevuse 7058 eurot 86 senti, makstes igakuiselt 200 eurot V.K kontole alates otsuse jõustumisest iga kuu 10. kuupäevaks kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni, st 35 osamakset suurusega 200 eurot ja
36.osamakse suurusega 58 eurot 86 senti. Kui D.H jätab tähtaegselt tasumata ühe kuu osamakse, on V.K-l õigus nõuda kogu tasumata elatisvõla tasumist ja kogu elatisvõla jääk muutub koheselt täidetavaks. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda. Apellatsioonimenetluses hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
4.Kohtuotsuse kehtiv resolutsioon on järgmine: „4.1. Keelduda vastu võtmast ja menetlemast V.K 1. septembril 2025 esitatud menetlusdokumendis sisalduvaid taotlusi ja suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõuet.
4.2.Rahuldada V.K hagi D.H vastu elatise nõudes osaliselt.
4.3.Mõista D.H-lt (isikukood XXX) V.K (isikukood XXX) kasuks välja elatis alates 13. oktoobrist 2022 kuni 25. aprillini 2025 7058 eurot 86 senti.
4.4.Jätta V.K hagi D.H vastu elatise nõudes ajavahemiku eest 25. märtsist 2022 kuni 12. oktoobrini 2022 1161 euro 49 sendi osas rahuldamata.
4.5.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord nii, et D.H tasub V.K-le elatise võlgnevuse 7058 eurot 86 senti, makstes igakuiselt 200 eurot V.K kontole alates otsuse jõustumisest iga kuu 10. kuupäevaks kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni, st 35 osamakset suurusega 200 eurot ja 36. osamakse suurusega 58 eurot 86 senti. Kui D.H jätab tähtaegselt tasumata ühe kuu osamakse, on V.K-l õigus nõuda kogu tasumata elatisvõla tasumist ja kogu elatisvõla jääk muutub koheselt täidetavaks.
4.7.Jätta poolte menetluskulud maakohtus elatise nõude osas nende endi kanda.
4.8.Lähtudes menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
4.9.Hageja võib esitada põlvnemise nõude osas menetluskulude nimekirja hiljemalt 14. oktoobril 2025. Menetluskulude nimekirjas tuleb välja tuua kinnitus, et kõik kulud on
kantud seoses antud kohtumenetlusega TsMS § 176 lg 5 järgi. Menetluskulude nimekirja esitamata jätmisel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks tsiviilasja materjalide alusel (TsMS § 174 lg 1 teine lause).
4.10.Jätta poolte apellatsioonimenetluse kulud poolte Apellatsioonimenetluses hüvitatavad menetluskulud puuduvad. “
endi
kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.V.K (hageja) esitas 25. märtsil 2022 Viru Maakohtule hagi D.H (kostja) vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes. Põlvnemise tuvastamisel palus hageja kostjalt välja mõista hagejale igakuine elatis 213 eurot 44 senti, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatud summa, ajavahemikul 25. märtsist 2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 25. aprillini 2025. Kostja on hageja bioloogiline isa. Hageja on sündinud hageja seadusliku esindaja ja kostja kooselust 25. aprillil 2007. Hageja seadusliku esindaja ja kostja kooselu lõppes 2008. a märtsis. Kostja ei abista mitte mingil moel hageja seaduslikku esindajat alaealise lapse kasvatamisel ega osale tema ülalpidamises. Laps oma isa ei tea ega mäleta.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja isadust ei tunnistanud, ühtegi kohustust ülalpidamise osas ei ole nõus endale võtma.
3.23. jaanuari 2024. a osaotsusega rahuldas Viru Maakohus hagi põlvnemise tuvastamise nõude osas. Tsiviilasja menetlus elatise väljamõistmise nõudes jätkus pärast osaotsuse jõustumist 14. aprillil 2025.
4.Hageja sai 25. aprillil 2025 täisealiseks. Hageja esitas 27. juunil 2025 kompromissiettepaneku, mille järgi oli kostja ajavahemikul 25. märtsist 2022 – 25. aprill 2025 (s.o hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni) kohustatud tasuma hagejale elatist kokku 8743 eurot 6 senti. Kuna kostja ei ole kohtumenetluse vältel hagejale elatist maksnud, on tal tekkinud hageja ees elatise võlgnevus eeltoodud suuruses.
5.Kostja kompromissiga ei nõustunud, kuna see põhineb kostja hinnangul valeandmetel. Väidetakse, et elatis on arvestatud kasutades digikalkulaatorit, kuid seal ei ole võimalik sisestada hageja andmeid, kuna hageja on täisealine. Ettepanekus ei ole arvestatud lasterikka pere toetuse mahaarvamist, on ainult viide sellele, kuid mitte kuskilt ei nähtu, kuidas kujunes igakuine summa. Arvutuskäik jääb täiesti arusaamatuks.
Ettepanekus ei ole arvestatud kostja pankrotimenetlust ja sellest tulenevat sissetulekut, 725 eurot kuus. Arvestamata jääb töötuks olemise periood. Ka jääb arvestamata, et kostja oli täiesti varatu. Arvestamata on, et kostjalgi on perekond ja perekonnas (oli arvestuse ajal, nüüdseks täisealine) alaealine laps. Kostja palub kohtul määrata kindlaks suhtluskord. Kostja vajab suhtluskorra kindlaksmääramist seoses esitatava vastuhagiga, kuna kostjale ei lastud suhelda lapsega.
MAAKOHTU LAHEND
6.Viru Maakohus keeldus 6. oktoobri 2025. a otsusega vastu võtmast ja menetlemast kostja 1. septembril 2025 esitatud menetlusdokumendis sisalduvaid taotlusi ja suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõuet. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 8220 eurot 35 senti 25. märtsist 2022 kuni 25. aprillini 2025. Maakohus kohustas kostjat tasuma elatist hageja pangakontole. Menetluskulud jättis maakohus elatise nõude osas poolte endi kanda. Põlvnemise tuvastamise nõude osas menetluskulude nimekirja esitamiseks andis maakohus hagejale tähtaja. Viru Maakohtu 23. jaanuari 2024. a osaotsusega, mis on jõustunud Riigikohtu 14. aprilli 2025. a määrusega, tuvastati, et hageja põlvneb kostjast. Hageja nõuab kostjalt elatist PKS § 101 alusel arvutatud suuruses 25. märtsist 2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni 25. aprillil 2025. Hageja elab kostjast lahus. Kostja ei tasunud hagejale elatist, seega rikkus kostja hageja ülalpidamiskohustust. Hageja ei viibinud kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, seega ei ole alust vähendada elatise suurust PKS § 101 lg 6 järgi. Hageja viitas sellele, et hageja endisele seaduslikule esindajale J.Q-le maksti lasterikka pere toetust kuni vanema lapse R. V.K 19-aastaseks saamiseni 30. juunil 2024. Maakohus leidis, et kokku on elatise võlgnevus 25. märtsist 2022 kuni 25. aprillini 2025 8220 eurot 35 senti (39,66 eurot + (175,64 eurot × 9 kuud = 1580,76 eurot) + (161,47 eurot × 3 kuud = 484,41 eurot) + (206,16 eurot × 9 kuud = 1855,44 eurot) + (222,83 eurot × 3 kuud = 668,49 eurot) + (250,22 eurot × 3 kuud = 750,66 eurot) + (287,72 eurot × 9 kuud = 2589,48 eurot) + 251,45 eurot). Kostja väide, et tema suhtes kuulutati välja pankrot, ei vabastanud teda elatise tasumise kohustusest. Ka ei vabasta kohtu hinnangul teise lapse olemasolu kostjat hageja ülalpidamise kohustusest, kuna kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest saab järeldada, et see laps osutuks elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Eelneva alusel rahuldas maakohus hagi elatise nõude osas täies ulatuses ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 25. märtsist 2022 kuni 25. aprillini 2025 8220 eurot 35 senti. Kuna hageja sai 25. aprillil 2025 täisealiseks, ei ole kohtul võimalik mõista elatist iga kuu välja. Seega, kohus kohustab kostjat vaid väljamõistetud elatist kandma hageja pangakontole Swedbank nr EE322200221061671202 selgitusega „V.K elatis“. Menetluskulud elatise nõude osas jäävad tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
7.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ning teha asjas uus otsus, mis vastaks Eesti Vabariigis kehtestatud seadusele. Alternatiivselt palub kostja määrata
kindel igakuise makse suurus, mida peaks kostja tasuma. Kostja ei suuda tasuda rohkem kui 200 eurot kuus ja isegi see tekitab raskusi. PKS § 102 lg 2 ei ole kostja puhul kohaldatav, sest ta ei ole lapsevanem. Kohaldub PKS § 102 lg 1. Maakohus on oluliselt rikkunud seadusi, keeldudes väljastamast kostjale koopiat avalikust kohtuotsusest, mida ta soovis kasutada tõendina, mis tõendaks, et lapsel oli kaks vanemat. Kostja lisas apellatsioonikaebusele ka töötasu tasumise maksekorralduse ning palus lisada pankrotimääruse, millega maakohus kuulutas välja kostja pankroti. Kostjal pole 8000 eurot, ta läbis pankrotimenetluse, tal pole sääste. Kogu pankrotimenetluse ajal jäeti kostjale elamiseks ainult 725 eurot, säästa sellise sissetuleku juures ei ole võimalik. Pangast laenu ei saa, kuna oli pankrotimenetlus. Eluasemelaen on kõrge protsendiga, kuna võetud laenukontorist. Kohustused, mida pole võimalik vältida, on kostjal järgmised: eluasemelaen, mille igakuine makse on 470 eurot, talvised kommunaalkulud suurusjärgus 350 eurot kuus, autokütuse kulu 150 eurot kuus, kokku seega 970 eurot. Veebruari töötasu oli 1228 eurot ning selle suurusjärk jääb samaks ka eeloleval talvel. Elamiseks jääb seega 260 eurot. Ei vasta tõele, et J.Q pole saanud raha lapse jaoks, seda ei saa lihtsalt tõendada. Ülekanded on tehtud 15. septembril 2022 ja 27. augustil 2022, varem polnud juurdepääsu kontole. Tuleks kasutada PKS § 170 lg 3 analoogiat, sest olukord on väga sarnane lapsendamise kehtetuks tunnistamisele, laps kasvas üles perekonnas koos isa ja emaga, ja terve oma elu on elanud teadmisega, et tema isa on J.Q abikaasa.
8.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Arvestades asjaolu, et kohtuotsus, millega kostja isadus on tuvastatud, on jõustunud, siis ei saa kostja temalt kohtuotsusega väljamõistetud elatise vaidlustamise kaudu taasavada vaidlust isaduse üle. Kostja väited selle kohta, et tal ei ole kuskilt võtta 8000 eurot, on väljamõistetud elatise vaidlustamise aspektist ainetud. Kuigi PKS § 102 lg 2 võimaldab kohtul mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa, ei ole kostja väljatoodud asjaolud elatise vähendamiseks piisavad. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Kuigi kostja on eelnevalt kompromissi sõlmimisest keeldunud, siis vaatamata sellele teeb hageja kostjale veelkord ettepaneku kompromissi sõlmimiseks selliselt, et kostja maksab hagejale sissenõutavaks muutunud elatise võla 8220 eurot 35 senti (s.o kohtuotsusega määratud ulatuses) igakuiste osamaksetena kuni võla täieliku tasumiseni 225 eurot kuus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi täies ulatuses ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise ajavahemiku eest 25. märtsist 2022 kuni 12. oktoobrini 2022 1161 eurot 49 senti (st 7058 eurot 86 senti ületavas osas). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt (st 7058 euro 86 sendi osas) ning jätab elatise nõude ajavahemiku eest
25.märtsist 2022 kuni 12. oktoobrini 2022 1161 eurot 49 senti rahuldamata. Ringkonnakohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra nii, et kostja tasub hagejale elatise võlgnevuse 7058 eurot 86 senti, makstes igakuiselt 200 eurot hageja kontole alates otsuse jõustumisest iga kuu 10. kuupäevaks kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni, st 35 osamakset suurusega 200 eurot ja 36. osamakse suurusega 58 eurot 86 senti. Kui kostja jätab tähtaegselt tasumata ühe kuu osamakse, on hagejal õigus nõuda kogu tasumata elatisvõla tasumist ja kogu elatisvõla jääk
muutub koheselt täidetavaks. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ja menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.
10.Kuigi kostja on elatise nõude osas praeguses menetluse staadiumis tuginenud väidetele, mis puudutavad põlvnemist, jätab ringkonnakohus sellekohased hageja väited hindamata, kuivõrd neid on hinnatud juba varem osaotsusega põlvnemise tuvastamist lahendades, ja asjas on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud, et hageja põlvneb kostjast. Ringkonnakohus on väiteid, mis puudutavad teises tsiviilasjas maakohtu poolt kohtulahendi lisamata jätmist antud asja materjalide juurde hinnanud juba varem, põlvnemise küsimust lahendades (vt ringkonnakohtu 31. oktoobri 2024. a otsus).
11.Kostja on tuginenud apellatsioonkaebuses sellele, et tema suhtes PKS § 102 lg 2 ei kohaldu, sest ta ei ole lapsevanem ja et tema suhtes kohaldub PKS § 102 lg 1. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd põlvnemise nõuet lahendades on kohus jõustunud kohtuotsusega tuvastanud, et hageja põlvneb kostjast, siis on põhjendamatud kostja väited selle kohta, et ta pole lapsevanem. Kostja suhtes kohaldub seega PKS § 102 lg 2, mille kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Maakohus on nimetatud sätte kohaldamist hinnanud. Seejuures on maakohus märkinud, et pankroti väljakuulutamine ei vabasta kostjat elatise tasumisest. Sellega võib nõustuda. Samas ei tähenda eelnev, et kostja suhtes pankroti väljakuulutamisega ei tuleks praegusel juhul nõuet lahendades arvestada.
12.Pankrotiseaduse (PankrS) § 8 lg 3 kohaselt on pankrotivõlausaldaja (võlausaldaja) isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. PankrS § 42 järgi loetakse pankroti väljakuulutamisega võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad PankrS § 44 lg 1 järgi esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras ning nõuete rahuldamine toimub samuti pankrotiseaduses sätestatud korras. Seega elatisenõude osas, mis on muutunud sissenõutavaks enne võlgniku pankroti väljakuulutamist, saab elatist saama õigustatud isik esitada pankrotimenetluses nõudeavalduse pankrotivõlausaldajana PankrS § 8 lg 3 mõttes ning paluda selle tunnustamist teise järgu (PankrS § 153 lg 1 p 2) nõudena. Võlgniku pankroti väljakuulutamisele eelneva aja elatise nõuded, mis on pankrotimenetluses tunnustatud, tuleb rahuldada võlgniku pankrotivara arvel jaotise alusel. Kuigi pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev PankrS § 42 järgi saabunuks, ei tähenda see, et elatist saama õigustatud isiku tulevikus tekkivad elatisenõuded muutuvad pankroti väljakuulutamisega sissenõutavaks. Kohustatud isiku pankroti väljakuulutamise järel on sissenõutavad üksnes pankroti väljakuulutamise eelse aja elatise nõuded, kuna perioodilise elatise nõue tekib ja muutub sissenõutavaks iga kuu uuesti. See tähendab, et elatist saama õigustatud isik saab PankrS § 44 lg 1 järgi esitada kohustatud isiku pankrotimenetluses tavapärases korras tunnustamiseks täitmata elatisenõuded, mis on arvestatud ülalpidamiskohustuse täitmise katteks kuni pankroti väljakuulutamiseni (vt RKTKo 07.12.2022, 2-20-3353, p 10.1; RKTKm 23.04.2012, 3-2-1-26-12, p 13). Täitedokumendi puudumisel saab isik, kellel on võlgniku vastu pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist sissenõutavaks muutunud elatisenõue, pöörduda kõnealuse nõudega PankrS
§ 421 lg-test 1 ja 2 tulenevalt kohtusse, kuna ta ei ole selle elatisenõude osas pankrotivõlausaldaja. Kohtumenetlus saab toimuda ka pankrotimenetluse ajal. Kohus vaatab PankrS § 421 lg-test 1 ja 2 tulenevalt esitatud elatisenõude läbi hagimenetluses sarnaselt tavapärase elatise hagimenetlusega. Kui võlgniku suhtes on juba enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetlus elatisenõude üle, mille kohta ei ole veel lahendit tehtud, jätab kohus PankrS § 43 lg 2 alusel nõude läbi vaatamata üksnes osas, mis puudutab ülalpidamiskohustuse täitmist kuni pankroti väljakuulutamiseni, kuna see elatisenõue seostub pankrotivaraga. Kohtumenetlus saab jätkuda osas, mis puudutab pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist sissenõutavaks muutuvat elatisenõuet, kuna seda ei rahuldata pankrotivara arvel. Pärast kohtumenetluses täitedokumendi saamist saab elatist saama õigustatud isik pöörduda võlgniku suhtes täitemenetluse algatamiseks kohtutäituri poole pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist sissenõutavaks muutunud või tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise sissenõudmiseks (RKTKo 07.12.2022, 2-20-3353, p 10.4). Kostja on menetluses tuginenud asjaolule, et tema suhtes kuulutati välja pankrot ning ka asja juurde võetud 12. oktoobri 2022. a kohtulahendist (dtl 634) nähtub, et kostja suhtes kuulutati
12.oktoobril 2022 kell 15:00 välja pankrot. Arvestades eeltoodud seisukohti, tulnuks kuni pankroti väljakuulutamiseni 12. oktoobril 2022 sissenõutavaks muutunud elatisenõuded esitada pankrotimenetluses (kasvõi tingimuslikuna). Praegusel juhul ei ole hageja oma nõuet pankrotimenetluses esitanud ning maakohus pole pankroti väljakuulutamist kostja suhtes ka elatise väljamõistmisel arvestanud. Kuivõrd hagi esitati elatise väljamõistmiseks 25. märtsil 2022 ja maakohus on välja mõistnud elatise ka perioodi eest 25. märtsist 2022 kuni 12. oktoobrini 2022, kuigi selle perioodi eest tulnuks elatisenõue esitada pärast pankroti väljakuulutamist pankrotimenetluses, tuleb maakohtu lahend tühistada osas, milles maakohus rahuldas ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise ajavahemiku eest 25. märtsist 2022 kuni 12. oktoobrini 2022 1161 eurot 49 senti (st märtsi 2022. a eest 39,66 eurot + aprilli, mai, juuni, juuli, augusti ja septembri 2022. a eest kokku 1053 eurot 84 senti (iga kuu eest 175,64 eurot) + oktoobri 2022. a eest 67,99 eurot). Nimetatud osas tuleb jätta hagi rahuldamata.
13.Ringkonnakohus ei nõustu menetluses esitatud kostja väidetega, et elatisesumma kujunemine pole jälgitav. Elatiskalkulaatori järgi on võimalik arvutada välja elatise summa ka siis, kui isik on vahepeal täisealiseks saanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu arvutuskäiguga osas, mis puudutab elatise väljamõistmist ajavahemiku eest alates 13. oktoobrist 2022 kuni 25. aprillini 2025 ega pea vajalikuks vastavaid maakohtu põhjendusi korrata. Ringkonnakohus ei nõustu sellega, et praegusel juhul esineksid alused elatisesumma vähendamiseks pankroti väljakuulutamise järgse perioodi eest. Seega on elatise väljamõistmine põhjendatud 7058 euro 86 sendi osas (8220,35 – 1161,49).
14.Kostja on esitanud apellatsioonimenetluses konto väljavõtte, kust nähtub, et kostja on teinud hageja seaduslikule esindajale ülekanded 15. septembril 2022 200 eurot (dtl 582) ja 27. augustil 2022 100 eurot (dtl 581). Ringkonnakohtu istungil vaidlesid pooled selle üle, mille eest ülekanded tehtud on – hageja väitis, et tegemist on kostja abikaasa ja hageja seadusliku esindaja vahelise korteri müügitehingu eest tasutud notari tasuga, kostja sellega ei nõustunud (dtl 630). Samas, isegi kui lähtuda sellest, et tegemist on elatise katteks tehtud maksetega, siis maksed on tehtud ajal, mis eelnes kostja suhtes pankroti väljakuulutamisele 12. oktoobril 2022 ja neid makseid saaks arvestada pankrotieelse perioodi elatise katteks, kuivõrd asjas ei nähtu, et neid saaks arvestada muu perioodi eest. Kuivõrd pankroti väljakuulutamiseni sissenõutavaks muutunud elatise nõuded tulnuks esitada pankrotimenetluses ja selles osas praeguses asjas nõude rahuldamine pole põhjendatud, ei muuda konto väljavõte ülekannete kohta järeldust elatise summa osas, mille maakohus mõistis välja alates 13. oktoobrist 2022 kuni 25. aprillini 2025.
Eeltoodut arvestades on seega elatisenõue põhjendatud 7058 euro 86 sendi väljamõistmise osas.
15.Kostja on apellatsioonimenetluses taotlenud, et kohus määraks elatise tasumise 200 euro suuruste osamaksetega. Kostja taotletut saab ringkonnakohtu hinnangul käsitada täitmise korra määramise taotlusena TsMS § 445 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus saab selle taotluse põhjendatust hinnata ja otsuse täitmise korra kindlaks määrata ka apellatsioonimenetluses (vt RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 22). Kostja on tuginenud sellele, et pankrotimenetluse tõttu on ta majanduslik olukord väga halb. Laenu ta tavapangast ei saa. Eluaseme ostmiseks on seetõttu võetud laen laenukontorist suure intressimääraga, osamakse suuruseks on 470 eurot (vt dtl 586, millest nähtuvalt on Hüpoteeklaen AS-i ees krediidilepingust tulenev kohustus, mille novembri 2025. a osamakse suurus oli 468,09 eurot). Kostja sissetulek oli veebruaris 2025 1228 eurot 3 senti (dtl 575), kulutused on igakuine laenumakse 470 eurot, talvised kommunaalkulud suurusjärgus 350 eurot, autokütuse vajadus, sest töökoht asub ühistranspordist kaugel, on veel ca 150 eurot kuus, ainuüksi need kohustused kokku on 970 eurot. Kostja viitab, et ta sissetulek ei ole piisav väljamõistetud elatise tasumiseks korraga. Mh viitas kostja sellele, et ta naisel on diagnoositud raske haigus, mis samuti mõjutab nende majanduslikku olukorda (dtl 631). Hageja selles osas kostja väidetele vastu ei vaielnud, rõhutades, et hagejal on ka raske (dtl 631). Asjas nähtub, et kompromissina on hageja pakkunud ka enne maakohtu otsuse tegemist võla tasumist kostja poolt 225 euro suuruste osamaksetena (dtl 452), nimetatud pakkumist kordas hageja ka vastuses apellatsioonkaebusele (dtl 606). Ringkonnakohtu istungil märkis hageja lepinguline esindaja kompromissi arutades, et osamakse suurus saaks olla minimaalselt 200 eurot kuus, kuna hageja kulutused on suurenenud (dtl 629). Ringkonnakohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et kostja ei ole võimeline tasuma väljamõistetud elatist korraga, ilma et ta satuks äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kohtupraktikas on leitud, et olukorras, kus hageja nõue on sissenõutav, ei ole pelgalt kostja võimalikud raskused enda kohustuse täitmisel aluseks hageja nõude täitmise edasilükkamiseks, kuna TsMS § 445 lg 1 ei anna selleks alust (vt RKTKo 10.10.2024, 2-2120188, p 17). Samas ei oleks praegusel juhul hageja huvides, et väljamõistetud summa korraga tasumise kohustuse tõttu muutuks kostja taas maksejõuetuks. Lisaks on hageja menetluses vähemasti kompromissi pakkumist tehes olnud nõus ka osamaksete tasumisega (ringkonnakohtu istungil ka 200 euro suuruste osamaksetega). Ringkonnakohus arvestab mh asjaoluga, et praeguses olukorras oli esitatud elatisenõue koos põlvnemise tuvastamise nõudega, mis on menetluslikult lubatav (vt RKTKm 15.06.2023, 222-7773, p 12). Selleks ajaks, kui põlvnemise tuvastamise vaidlus jõustunud kohtulahendiga lõppes (14. aprillil 2025), oli väljamõistetav elatise nõue juba suures osas sissenõutavaks muutunud (hageja sai täisealiseks 25. aprillil 2025). Kuigi ei saa õigustada elatise tasumata jätmist, mil hageja oli alaealine, saab eeltoodud kaasuse asjaolusid ringkonnakohtu hinnangul täitmise korra kindlaksmääramise taotluse lahendamisel arvestada. Ringkonnakohus leiab, et arvestades kostja perekondliku ja majandusliku olukorraga, kostja sissetulekute ja kohustustega ja elatise suurusega, mis korraga kostjalt välja mõistetakse, elatisenõude esitamisega seotud asjaolusid, on põhjendatud määrata kohtuotsuse täitmise kord TsMS § 445 lg 1 alusel selliselt, et kostja tasub elatise võlgnevuse 7058 eurot 86 senti, makstes igakuiselt 200 eurot hageja kontole alates otsuse jõustumisest iga kuu 10. kuupäevaks kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni, st 35 osamakset suurusega 200 eurot ja 36. osamakse suurusega 58 eurot 86 senti. Mh tuleb määrata, et kui kostja jätab tähtaegselt tasumata ühe kuu osamakse, on hagejal õigus nõuda kogu tasumata elatisvõla tasumist ja kogu elatisvõla jääk muutub koheselt täidetavaks.
16.Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Seega ringkonnakohtus hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.