Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. § 633 lg 7 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Tsiviilasi nr 2-22-4462

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, NÕUDED, MENETLUSE KÄIK, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Tsiviilasi nr 2-22-4462

Tsiviilasi nr 2-22-4462

kui vastaspool esitab selge ja arusaadava arvutuskäigu, küll aga kõnealusel kujul esitatuga kostja nõus ei ole. Arusaamatuks jäävad ka kuupäevad, hagi esitamise kuupäev, kostja hagist teavitamine.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja tuleb seega rahuldada täies ulatuses. Lahendamata taotlused TsMS § 442 lg 5 esimese lause kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Kohtule 1. septembril 2025 esitatud menetlusdokumendis palus kostja kohtul määrata suhtluskord, kellega laps oleks pidanud suhtlema. Kostja vajab suhtluskorra kindlaksmääramist seoses esitatava vastuhagiga, kuna kostjale ei lastud suhelda lapsega. Osa hagist on suunatud riigi vastu, kuid valdavalt esitatakse hagi A P ja tema abikaasa vastu. Kohtutoimikus, mida keeldub kohus järjepidevalt lisamast siinsesse menetlusse, on A P kohtu poolt kinnitatud tunnistus, et mõlemad olid teadlikud, et tegu on kostja lapsega ja et see teadmine oli olemas lapse sünnist saadik. Kohus selgitas juba 16. septembri 2025. a kirjas kostjale, et suhtluskorra kindlaksmääramise nõue ei ole seotud tsiviilasjas lahendatava elatise nõudega, ja seda eelkõige põhjusel, et V P on saanud täisealiseks XXX. Perekonnaseadus ei sätesta täisealiseks saanud lapse vanemale õigust taotleda kohtult suhtlemiskorra kindlaksmääramist. Täiendavalt selgitab kohus kostjale, et pärast Viru Maakohtu 23. jaanuari 2024. a osaotsuse jõustumist Riigikohtu 14. aprilli 2025. a määrusega, millega tuvastati hageja põlvnemist kostjast, ei saa enam esitada mitte mingisuguseid nõudeid seoses hageja põlvnemisega kostjast. TsMS § 457 lg 1 näeb ette, et jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui 4(8)

Tsiviilasi nr 2-22-4462

seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 4 esimesest lausest nähtub, et põlvnemisasjas tehtud ja poolte eluajal jõustunud otsus õigussuhte olemasolu, lõppemise või puudumise kohta kehtib kõigi isikute suhtes. Kostjal oli võimalik tunnistada, et hageja põlvneb temast, käesoleva asja arutamise käigus, kui hageja oli veel alaealine, ja esitada avaldust suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Kostja mitte üksnes ei teinud seda, vaid hoidus järjekindlalt isaduse tuvastamisest (kohtu korralduste eiramine, ekspertiisile korduvalt ilmumata jätmine, proovi andmisest keeldumine) ega tunnistanud hagejat oma pojaks. Tsiviiltoimikust ei nähtu ühelgi viisil, et kostja oleks soovinud hagejaga läbi saada. TsMS § 329 lg 1 sätestab, et menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. TsMS § 330 lg 1 sätestab, et avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Eeltoodud sätetele tuginedes määrab kohus, et ei võta vastu ega menetle kostja 1. septembril 2025 esitatud menetlusdokumendis esitatud taotlusi ja suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõuet. Hageja sai täisealiseks. Asja sisuline lahendamine Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 nähtub, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Viru Maakohtu 23. jaanuari 2024. a osaotsusega, mis on jõustunud Riigikohtu 14. aprilli 2025. a määrusega, tuvastati hageja põlvnemist kostjast. Seega, kostja on hageja vanem ja hagejale kuni täisealiseks saamiseni ülalpidamist andma kohustatud isik (PKS § 96) ning hageja on ülalpidamist saama õigustatud isik PKS § 97 p 2 tähenduses. Hageja nõuab kostjalt elatist PKS § 101 alusel arvutatud suuruses 25. märtsist 2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni 25. aprillil 2025. PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa (lg 1). Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (lg 2). Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (lg 3). Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (lg 4). Vanem ei pea 5(8)

Tsiviilasi nr 2-22-4462

andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel (lg 5). Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga (lg 6). Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat (lg 7). Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja elab kostjast lahus. Puudub ka vaidlus, et kostja ei tasunud hagejale elatist, seega rikkus kostja hageja ülalpidamiskohustust. Samuti ei ole vaidlust, et hageja ei viibinud kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, seega ei ole alust vähendada elatise suurust PKS § 101 lg 6 järgi. Hageja viitas sellele, et hageja endisele seaduslikule esindajale A P maksti lasterikka pere toetust kuni vanema lapse R P 19-aastaseks saamiseni XXX. Rahvastikuregistri andmetel on hageja emal kokku kolm last: 30. juunil 2005 sündinud R P, 25. aprillil 2007 sündinud V P (hageja) ja XXX sündinud A T. PHS § 17 lg 1 järgi on lapsetoetuse saamise õigus igal lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni. Sama paragrahvi lg 3 esimese lause kohaselt oli lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot ajavahemikul 01.01.2019-31.12.2022 ning on 80 eurot alates 01.01.2023. PHS § 21 lg 2 kohaselt on lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 300 eurot ajavahemikul 1. juulist 2017 kuni 31. detsember 2022, 650 eurot ajavahemikul 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2023 ning 450 eurot alates 1. jaanuarist 2024. Seega, elatise arvutamise aluseks on baassumma (PKS § 101 lg 3), millele lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (PKS § 101 lg 4) ning millest arvatakse maha pool lapsetoetusest ja lapsele langev osa poolest lasterikka pere toetusest (PKS § 101 lg 5) (Riigikohtu 13.06.2025. a otsus 2-23-8691/35, p 11). Arvutuste esitamisel arvestab kohus, et lasterikka pere toetust ei maksta alates 30. juunist 2024, mil kolmas laps R P sai 19-aastaseks. Samuti arvestab kohus, et elatise võlgnevuse väljaarvutamisel, kui elatist nõutakse mitte terve kuu eest, võttis hageja arvesse päevade arvu, mille eest elatis nõutakse. Niisiis võttis hageja arvesse seitse päeva ajavahemikul 25.03.2022 kuni 31.03.2022 ning 25 päeva ajavahemikul 01.04.2025 kuni 25.04.2025. Vaatamata sellele, et elatise kalkulaator arvestab lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutmist alates 01.02.2023, arvestab kohus oma arvutustes toetuste muutmisega alates 01.01.2023, sest PHS §des 17 ja 21 on välja toodud, et muudatused jõustuvad 01.02.2023, kuid rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2023. Eeltoodu alusel on 25. märtsist 2022 kuni 25. aprillini 2025 PKS § 101 järgi arvutatud elatise suurus (arvates maha pool lapsetoetusest ja pool lasterikka pere toetusest, mida jagatakse poolega ja seejärel ka võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel) seega: - 39,66 eurot ajavahemikul 25.03.2022 kuni 31.03.2022 (baassumma 209,20 eurot + 46,44 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1548 × 0,03 (3%)) = 255,64 eurot – 50 eurot (pool lasterikka peretoetusest (300 eurot), mida kahega ja seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (3), jagatakse) = 205,64 eurot - 30 eurot (pool lapsetoetusest 60 eurot) = 175,64 eurot : 31 (päevade arv 2022. a märtsis × 7 päeva); 6(8)

Tsiviilasi nr 2-22-4462

- 175,64 eurot kuus ajavahemikul 01.04.2022 kuni 31.12.2022 (baassumma 209,20 eurot + 46,44 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1548 × 0,03 (3%)) = 255,64 eurot – 50 eurot (pool lasterikka peretoetusest (300 eurot), mida kahega ja seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (3), jagatakse) = 205,64 eurot - 30 eurot (pool lapsetoetusest 60 eurot); - 161,47 eurot kuus ajavahemikul 01.01.2023 – 31.03.2023 (baassumma 209,20 eurot + 46,44 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1548 × 0,03 (3%)) = 255,64 eurot – 54,17 eurot (pool lasterikka peretoetusest (650 eurot), mida kahega ja seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (3), jagatakse) = 201,47 eurot - 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot); - 206,16 eurot kuus ajavahemikul 01.04.2023 – 31.12.2023 (baassumma 249,78 eurot + 50,55 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1685 × 0,03 (3%)) = 300,33 eurot – 54,17 eurot (pool lasterikka peretoetusest (650 eurot), mida kahega ja seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (3), jagatakse) = 246,16 eurot - 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot); - 222,83 eurot kuus ajavahemikul 01.01.2024 – 31.03.2024 (baassumma 249,78 eurot + 50,55 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1685 × 0,03 (3%)) = 300,33 eurot – 37,50 eurot (pool lasterikka peretoetusest (450 eurot), mida kahega ja seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (3), jagatakse) = 262,83 eurot - 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot); - 250,22 eurot kuus ajavahemikul 01.04.2024 – 30.06.2024 (baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1832 × 0,03 (3%)) = 327,72 eurot – 37,50 eurot (pool lasterikka peretoetusest (450 eurot), mida kahega ja seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (3), jagatakse) = 290,22 eurot - 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot); - 287,72 eurot kuus ajavahemikul 01.07.2024 – 31.03.2025 (baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1832 × 0,03 (3%)) = 327,72 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot); - 251,45 eurot ajavahemikul 01.04.2025 – 25.04.2025 (baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1981 × 0,03 (3%)) = 341,74 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot) = 301,74 eurot : 30 (päevade arv 2025. a aprillis × 25 päeva). Seega, elatise võlgnevus 25. märtsist 2022 kuni 25. aprillini 2025 teeb kokku 8220,35 eurot (39,66 eurot + (175,64 eurot × 9 kuud = 1580,76 eurot) + (161,47 eurot × 3 kuud = 484,41 eurot) + (206,16 eurot × 9 kuud = 1855,44 eurot) + (222,83 eurot × 3 kuud = 668,49 eurot) + (250,22 eurot × 3 kuud = 750,66 eurot) + (287,72 eurot × 9 kuud = 2589,48 eurot) + 251,45 eurot). Kohtu hinnangul ei ole kohtu poolt elatise võlgnevuse arvestus vastuolus Sotsiaalkindlustusameti

7(8)

Tsiviilasi nr 2-22-4462

Kuna hageja sai 25. aprillil 2025 täisealiseks, ei ole kohtul võimalik mõista elatist iga kuu välja. Seega, kohus kohustab kostjat vaid väljamõistetud elatist kandma hageja pangakontole Swedbank nr XXX selgitusega „V P elatis“. Kohus juhib poolte tähelepanu TsMS § 430 lg-s 1 sätestatud võimalusele lõpetada menetluse kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.

MENETLUSKULUD

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.