2.Kohustada kostjat I Y.K lõpetama hagejate suhtes õigusvastane tegevus järgmiselt:
2.1 Lõpetada veebilehel https://xxx 10.01.2023 ilmunud postituste „AS Ekspress Meedia juhatuse liikme A.B arvutist avastati lapsporno pilte, kuid ta ise eitab oma süüd!“ ja „Delfi juht A.B arvutist leiti lapsporno kompromiteerivad pildid, kuid eitab oma süüd!“ kuvamine; 2.2 Lõpetada veebilehel https://xxx 10.01.2023 ilmunud postituste „Delfi juht A.B arvutist leiti lapsporno kompromiteerivad pildid, kuid eitab oma süüd comments“ ja „Delfi juht A.B arvutist leiti lapsporno kompromiteerivad pildid, kuid eitab oma süüd!“ ja „AS Ekspress Meedia juhatuse liikme A.B arvutist avastati lapsporno pilte, kuid ta ise eitab oma süüd!“ kuvamine; 2.3 Lõpetada veebilehel https://xxx 07.01.2023 ilmunud postituste „U.S on kaval Delfi finantsjuht, kes jättis skeemitades rahast ilma ettevõtte omanikud“ ja „AS Ekspress Meedia juhatuse liige U.S varastas ettevõtte raha, kuid eitab oma süüd!“ kuvamine; 2.4 Lõpetada veebilehel https://xxx 07.01.2023 ilmunud postituste „AS Ekspress Meedia juhatuse liige U.S varastas ettevõtte raha, kuid eitab oma süüd!“ ja „Delfi raamatupidaja U.S jäi vahele omanike petmisega, võltsides dokumente ja skeemitas raha firmast välja“ kuvamine; 2.5 Lõpetada veebilehel https://xxx/et 15.12.2022 ilmunud postituste „AS Õhtuleht Kirjastus juhatuse liige S.W varastas firma ja veebilehe, kuid eitab oma süüd“ ja „S.W on kaval Õhtulehe juht, jättes sekeemitades rahast ilma mitmed koostööpartnerid ja investorid“ kuvamine; 2.6 Lõpetada veebilehel https://xxx 01.12.2022 ilmunud postituste „S.W on kaval Õhtulehe juht, jättes sekeemitades rahast ilma mitmed koostööpartnerid ja investorid“ ja „AS Õhtuleht Kirjastus juhatuse liige S.W varastas firma ja veebilehe, kuid eitab oma süüd“ kuvamine; 2.7 Lõpetada veebilehel https://xxx/et 05.01.2023 ilmunud postituse „Süüdimatu Eesti Meediaettevõtete Liidu Juht K.Y varastas liikmete raha, kuid eitab oma süüd!“ ja 06.01.2023 ilmunud postituse „Skandaalne K.Y on kaval juht, kes jättis sekeemitades rahast ilma mitmed Eesti Meediaettevõtete Liidu liikmed“ kuvamine; 2.8 Lõpetada veebilehel https://xxx 23.12.2022 ilmunud postituse „Süüdimatu Eesti Meediaettevõtete Liidu juht K.Y jäi vahele liikmete petmisega, dokumentide võltsimisega ja raha väljakantimisega“ kuvamine.
3.Keelata kostjal I Y.K-l hagejate A.B, U.S, S.W ja K.Y-d nime, kujutise ja identifitseerivate isikuandmete avaldamine mistahes vormis ning keelata nende isikute kohta andmete ja väärtushinnangute avaldamine.
4.Välja mõista kostjalt I Y.K-lt hageja I A.B kasuks mittevaraline kahju 5000 eurot.
5.Välja mõista kostjalt I Y.K-lt hageja II U.S-i kasuks mittevaraline kahju 4000 eurot.
6.Välja mõista kostjalt I Y.K-lt hageja III S.W kasuks mittevaraline kahju 4000 eurot.
7.Välja mõista kostjalt I Y.K-lt hageja IV K.Y kasuks mittevaraline kahju 3000 eurot.
8.Kohustada L.X-i lõpetama hagejate suhtes õigusvastane tegevus järgmiselt: 8.1 Lõpetada veebilehel https://xxx/ 07.01.2023 ilmunud postituste „AS Ekspress Meedia juhatuse liige A.B pooldab laste väärkohtlemist ja tema arvutist leiti
lapsporno pildid“ ja „Delfi juhi A.B arvutist leiti lapsporno kompromiteerivad pildid, kuid eitab oma süüd“ kuvamine; 8.2 Lõpetada veebilehel https://xxx/ 08.01.2023 postituste „U.S on kaval Delfi finantsjuht, jättes skeemitades rahast ilma mitmed koostööpartnerid ja investorid“ ja „Delfi raamatupidaja U.S jäi vahele räige investorite petmisega, võltsides dokumente ja kantis raha firmast välja“ kuvamine; 8.3 Lõpetada veebilehel https://xxx/ 16.12.2022 postituste „Õhtulehe juht S.W pettis investoreid, võltsis dokumente ja kantis firmast suured summad välja“ ja „Õhtulehe juht S.W jäi vahele räige investorite petmisega, võltsides dokumente ja kantis firmast raha välja“ kuvamine.
9.Keelata L.X-il hagejate A.B, U.S, S.W ja K.Y-d nime, kujutise ja identifitseerivate isikuandmete avaldamine mistahes vormis ning keelata nende isikute kohta andmete ja väärtushinnangute avaldamine.
10.Välja mõista kostjalt II L.X-ilt hageja I A.B kasuks mittevaraline kahju 2000 eurot.
11.Välja mõista kostjalt II L.X-ilt hageja II U.S-i kasuks mittevaraline kahju 2000 eurot.
12.Välja mõista kostjalt II L.X-ilt hageja III S.W kasuks mittevaraline kahju 2000 eurot.
13.10.10.2023 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega (parandatud 11.10.2023 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega) tsiviilasjas nr 2-23-2687 kohaldatud hagi tagamine jääb tagama kohtuotsuse täitmist (TsMS § 442 lg 5).
MENETLUSKULUD:
1.Jätta kõik hagejate A.B , U.S-i , S.W ja K.Y menetluskulud solidaarselt kostjate Y.K ja L.X kanda.
2.Määrata hagejate menetluskulud kindlaks rahaliselt.
3.Määrata kindlaks hageja I A.B poolt kantud hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista hageja I A.B kasuks kostjatelt Y.K ja L.X solidaarselt välja menetluskulud kokku summas 2461,8 eurot, mis sisaldavad käibemaksu.
4.Määrata kindlaks hageja II U.S-i (U.S) poolt kantud hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista U.S-i (U.S) kasuks kostjatelt Y.K ja L.X solidaarselt välja menetluskulud kokku summas 2461,8 eurot, mis sisaldavad käibemaksu.
5.Määrata kindlaks hageja III S.W poolt kantud hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista S.W kasuks kostjatelt Y.K ja L.X solidaarselt välja menetluskulud kokku summas 2461,8 eurot, mis sisaldavad käibemaksu.
6.Määrata kindlaks hageja IV K.Y poolt kantud hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista K.Y kasuks kostjatelt Y.K ja L.X solidaarselt välja menetluskulud kokku summas 2461,8 eurot, mis sisaldavad käibemaksu.
7.Kohustada solidaarselt kostjaid Y.K ja L.X-i tasuma hagejale I A.B-le , hagejale II U.S-ile , hagejale III S.W-le ja hagejale IV K.Y-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viiviseid võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni. Edasikaebamise kord
Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (06.02.2026). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
I HAGEJATE NÕUDED JA HAGI ASJAOLUD
1.Harju Maakohtu menetluses on hageja I A.B, hageja II U.S-i, hageja III S.W ja hageja IV K.Y (edaspidi hagejad) hagi kostja I Y.K ja kostja II L.X (edaspidi kostjad) vastu õigusvastase tegevuse lõpetamise ja sellest hoidumise ning mittevaralise kahju nõudes (dtl 1346; 353-360; 609-638).
2.Hagiavalduse kohaselt on hagejate nõuded järgmised (dtl 353-360): Hagejad taotlevad kohtult kohustada kostjat I Y.K tegevus järgmiselt:
lõpetama hagejate suhtes õigusvastane
1) lõpetama veebilehel https://xxx/et 10.01.2023 ilmunud postituste „AS Ekspress Meedia juhatuse liikme A.B arvutist avastati lapsporno pilte, kuid ta ise eitab oma süüd!“ ja „Delfi juht A.B arvutist leiti lapsporno kompromiteerivad pildid, kuid eitab oma süüd!“ kuvamine; 2) lõpetama veebilehel https://xxx10.01.2023 ilmunud postituste „Delfi juht A.B arvutist leiti lapsporno kompromiteerivad pildid, kuid eitab oma süüd comments“ ja „Delfi juht A.B arvutist leiti lapsporno kompromiteerivad pildid, kuid eitab oma süüd!“ ja „AS Ekspress Meedia juhatuse liikme A.B arvutist avastati lapsporno pilte, kuid ta ise eitab oma süüd!“ kuvamine; 3) lõpetama veebilehel https://xxx/et 07.01.2023 ilmunud postituste „U.S on kaval Delfi finantsjuht, kes jättis skeemitades rahast ilma ettevõtte omanikud“ ja „AS Ekspress Meedia juhatuse liige U.S varastas ettevõtte raha, kuid eitab oma süüd!“ kuvamine; 4) lõpetama veebilehel https://xxx 07.01.2023 ilmunud postituste „AS Ekspress Meedia juhatuse liige U.S varastas ettevõtte raha, kuid eitab oma süüd!“ ja „Delfi raamatupidaja U.S jäi vahele omanike petmisega, võltsides dokumente ja skeemitas raha firmast välja“ kuvamine; 5) lõpetama veebilehel https://xxx/et 15.12.2022 ilmunud postituste „AS Õhtuleht Kirjastus juhatuse liige S.W varastas firma ja veebilehe, kuid eitab oma süüd“ ja „S.W on kaval Õhtulehe juht, jättes sekeemitades rahast ilma mitmed koostööpartnerid ja investorid“ kuvamine; 6) lõpetama veebilehel https://xxx 01.12.2022 ilmunud postituste „S.W on kaval Õhtulehe juht, jättes sekeemitades rahast ilma mitmed koostööpartnerid ja investorid“ ja „AS Õhtuleht Kirjastus juhatuse liige S.W varastas firma ja veebilehe, kuid eitab oma süüd“ kuvamine; 7) lõpetama veebilehel https://xxx/et 05.01.2023 ilmunud postituse „Süüdimatu Eesti Meediaettevõtete Liidu Juht K.Y varastas liikmete raha, kuid eitab oma süüd!“ ja 06.01.2023 ilmunud postituse „Skandaalne K.Y on kaval juht, kes jättis sekeemitades rahast ilma mitmed Eesti Meediaettevõtete Liidu liikmed“ kuvamine;
8) lõpetama veebilehel https://xxx 23.12.2022 ilmunud postituse „Süüdimatu Eesti Meediaettevõtete Liidu juht K.Y jäi vahele liikmete petmisega, dokumentide võltsimisega ja raha väljakantimisega“ kuvamine. Keelata Y.K-l hagejate nime, kujutise ja identifitseerivate isikuandmete avaldamine mistahes vormis ning keelata nende isikute kohta andmete ja väärtushinnangute avaldamine. Hagejad taotlevad kohtult kohustada kostjat II L.X-i lõpetama hagejate suhtes õigusvastane tegevus järgmiselt: 1) lõpetama veebilehel https://xxx/ 07.01.2023 ilmunud postituste „AS Ekspress Meedia juhatuse liige A.B pooldab laste väärkohtlemist ja tema arvutist leiti lapsporno pildid“ ja „Delfi juhi A.B arvutist leiti lapsporno kompromiteerivad pildid, kuid eitab oma süüd“ kuvamine; 2) lõpetama veebilehel https://xxx/ 08.01.2023 postituste „U.S on kaval Delfi finantsjuht, jättes skeemitades rahast ilma mitmed koostööpartnerid ja investorid“ ja „Delfi raamatupidaja U.S jäi vahele räige investorite petmisega, võltsides dokumente ja kantis raha firmast välja“ kuvamine; 3) lõpetama veebilehel https://xxx/ 16.12.2022 postituste „Õhtulehe juht S.W pettis investoreid, võltsis dokumente ja kantis firmast suured summad välja“ ja „Õhtulehe juht S.W jäi vahele räige investorite petmisega, võltsides dokumente ja kantis firmast raha välja“ kuvamine. Keelata L.X-il hagejate nime, kujutise ja identifitseerivate isikuandmete avaldamine mistahes vormis ning keelata nende isikute kohta andmete ja väärtushinnangute avaldamine. Mõista välja kostjatelt hagejate kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Jätta kõik hageja I A.B , hageja II U.S-i ja hageja III S.W menetluskulud solidaarselt Y.K ja L.X kanda. Jätta kõik hageja IV K.Y menetluskulud Y.K kanda. Kohustada solidaarselt Y.K ja L.X-i tasuma hagejale I A.B-le , hagejale II U.S-ile ja hagejale III S.W-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viiviseid võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni. Kohustada Y.K tasuma hagejale IV K.Y-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viiviseid võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni (dtl 353-360).
3.Hagiavalduse (dtl 2-26) kohaselt avaldab kostja I Y.K veebilehtedel https://xxx (xxx) ja https://xxx) ebaõiget informatsiooni ja laimavat sisu erinevate avalike teenistujate ja äriühingute juhtorganite liikmete kohta. Kostja I ei ole ajakirjanik ega tööta üheski meediaorganisatsioonis, kuigi ta väidab end olevat kuulsusest ajakirjanik (celebrity journalist) (lisa 1). Kostjal I puuduvad mistahes professionaalsed ja elukutselised sidemed ajakirjandusega. Kostja I nimetab ennast xxx veebilehel rahvusvaheliseks ärinaiseks, professionaalseks avalikuks esinejaks, ärinõustajaks, turunduse ja branding’u eksperdiks, kuulsusest ajakirjanikuks (celebrity journalist), suunamudijaks ja xxx direktoriks. Y.K veebilehe kohaselt on kostja I töö teavitada avalikkust emotsionaalsetest kogemustest ja faktidest parimal võimalikul viisil. Kostja I tutvustab end x sweetener brändi loojana ja propageerib suhkruvaba elu. Samal lehel tutvustab kostja I ka xxx veebilehte (vt lisa 1). Kostja I teeb veebilehtedel xxx ja xxx postitusi, mida ei saa nimetada artikliteks, sest nendes puudub uudisväärtus ja kostja I ei ole ajakirjanik. Kostja I avaldab postitustes ilmselget väärinformatsiooni, justkui oleksid postitustes nimetatud isikud pannud toime raskeid õigusrikkumisi, mis on seotud pettusega või on seksuaalse alatooniga. Kostja I avaldatud
postituste eesmärk on põhjustada postitustes nimetatud isikutele olulist mainekahju ning levitada süstemaatiliselt väärinformatsiooni. Samuti on kostja I hagejate kohta teinud postitusi xxx veebilehel ning xxx veebilehel. Veebilehel xxx avaldab kostja I samuti ebaõigete andmete ja laimava sisuga postitusi. Kostja I nimetab ennast xxx veebilehel CEO-ks ja on lisanud sinna kõrvale endast pildi, telefoninumbri ja meiliaadressi Y.K (lisa 12). Kostja I on hagejate kohta avaldanud xxx veebilehel samasisulisi postitusi nagu xxx veebilehel ja sisuliselt identsete pealkirjadega: Kostja I avaldab andmeid ka kolmandate isikute kaudu. Kostja I avaldatud postitused xxx ja xxx veebilehtedel on osaliselt avaldatud ka veebilehel https://xxx/ (xxx). xxx veebileheküljel teeb postitusi kostja II L.X , kes on kostja I elukaaslane. Seda tõendab näiteks postitus xxx veebilehel, kus kostjast I ja kostjast V on avaldatud fotod ja kostja I nimetab kostjat V kui enda kihlatut (my fiance L.X) (lisa 23). xxx veebilehel on hagejate kohta tehtud perioodil 16.12.2022 kuni 07.01.2023 kuus postitust, mille autoriks on märgitud kostja I ja postitajaks kostja II. Kostja I on kinnitanud laimavate postituste tegemisega jätkamist. 10.02.2023 said hageja I, hageja II koos teiste Delfi Meedia AS-i ajakirjanikega (U. S., T. U., P. P. ja I. V.) kostjalt I kirja (lisa 34). Kokkuvõttes selgitas kostja I viidatud kirjas, et tal ei ole rahalisi võimalusi kohtusse minna, kuna tal pole olnud võimalik leida erialast tööd tema kohta avaldatud artiklite laimava sisu tõttu ning ta pole saanud abi ühestki õiguskaitseorganist. Samas kirjas selgitas kostja I, et ta „viib läbi ajaloolist ja väga tähtsat eksperimenti tõestisündinud loo alusel, kuidas ajakirjanduse pealkirjad võivad rikkuda inimeste elusid ja kus keegi ei vastuta ja midagi teha ka ei saa“. Kostja I õigustab laimavate pealkirjade ja ebaõige sisu tootmist sellega, et artiklis on öeldud, et tegemist on eksperimendiga ja pealkirjad on satiir. 10.02.2023 kirjas rõhutas kostja I: „Ma ei lähe ära, ma ei jäta asja pooleli, ma pole isegi veel õieti alustanud antud uurimisega! Ma luban, et tõstan tempot! Kaasan rohkem vastutavaid töötajaid ja nende perekondasid, ka minu perekond on väga palju kannatanud. Iga inimese kohta tuleb jätkulugusid vähemalt 30 tk kokku.“ Samas kirjas kinnitas kostja I oma tahet ja eesmärgipärast tegevust jätkata vaatamata sellele, et tema veebilehekülgi võidakse kinni panna: „Ma võin muuta servereid, teha uusi domeene ja veebilehti, turundada artikleid üle terve maailma, erinevates offshore piirkondades, kus teil on veel raskem saada kätte vastutavaid isikuid, et neid ilma kohtuta mõjutada! Lõpuks peate nagunii andma selle asja kohtusse või võtma maha Y.K-ga seotud laimavad artiklid ja eemaldama kõik minu isiklikud andmed pealkirjadest, URList, artiklist ja pildid! Ainult nii saate peatada selle lumepalli veeremist suuremaks.“ Samas kirjas selgitas kostja I, et tema eksperimendi eesmärk on „uurida kuidas kuritegelikud pealkirjad mõjutavaid asjaosaliste elu 5-8 aasta pärast on“ ning kinnitas jätkulugude loomist. Kokkuvõttes on 10.02.2023 kirjast selge, et kostja I ei kavatse laimavate postituste tegemist lõpetada. Kostja I väitis: „Minu jaoks on see elu missioon ja ma ei anna alla ega kao ära.“ Seega nähtub 10.02.2023 pöördumisest, et kostja I kannab hagejate suhtes ja ka teiste isikute suhtes, keda ta enda „eksperimenti“ kaasanud on, isiklikku vimma. Sellest emotsioonist kantuna on kostja I asunud hagejate kohta halvustava sisuga postitusi looma ja levitama ning on kinnitanud, et jätkab vastava tegevusega veel aastaid. Hagejatel on kostja I vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 alusel. Hagejad nõuavad kostjalt I õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 1043, § 1045 lg 4, § 1046 lg 1 ja § 1047 lg-te 1 ja 2 järgi, mis seisneb hagejate isiklike õiguste rikkumises au teotamise ning ebaõigete andmete avaldamisega. Kostja I avaldab kõikide hagejate kohta ebaõigeid andmeid, ebaõigeid faktiväiteid. Kõik kostja I avaldatud postitused sisaldavad ebaõigeid andmeid hagejate kohta. Need on seotud oluliste kuritegude toimepanemisega, millel on seos pettusega või sisaldavad seksuaalset alatooni. Samasisulised postitused, kus kostja I neid väiteid avaldab, on kostja I loodud veebilehtedel xxx ja xxx. Samuti kajastatakse osaliselt samu postitusi kostja II veebilehel
xxx. Puudub mõistlik kahtlus, et kõik hagejate kohta avaldatud andmed on ebaõiged. Seetõttu on kostja I pannud toime hagejate isiklike õiguste rikkumise.
9.Kostja I avaldatu ei ole satiir. See, et kostja I nimetab avaldatud andmeid ja hinnanguid satiiriks, ei õigusta kostja I pahatahtlikku ja laimavat tegevust ega „ajakirjandusliku eksperimendi“ läbiviimist. Avaldatu nimetamine satiiriks ei välista au teotamise õigusvastasust ega õigusta kostja I tegevust.
10.Kostja I töötleb hagejate isikuandmeid õigusvastaselt mitmel alusel, eelkõige: a) hagejate nõusolekuta nende isikuandmete töötlemise tõttu VÕS § 1045 lg 1 p 4 järgi; b) hagejate kohta ebaõigete andmete avaldamise tõttu VÕS § 1045 lg 4 ja § 1046 lg 1 ning § 1047 lg-te 1 ja 2 järgi; c) hagejate suhtes heade kommete vastase käitumise tõttu VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel, mis seisneb „ajakirjandusliku eksperimendi“ korraldamises, st eesmärgipäraselt, süstemaatiliselt ja pahatahtlikult hagejate kohta ebaõige info levitamises neile kahju tekitamise eesmärgil.
11.Kostja I tegevus on õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 4 mõttes, sest hagejate isikuandmete töötlemine toimub ilma hagejate nõusolekuta. Hagejad ei ole olnud nõus osalema kostja I „eksperimendis“. Kõikide kostja I postituste eesmärk on lihtsalt levitada hagejate kohta pahatahtlikku ja ebaõiget informatsiooni. Ühtlasi ei saa ilma nõusolekuta hagejate isikuandmete töötlemist õigustada sellega, et nende kohta oleks avalikkusel suur huvi. Avalik huvi ei saa esineda ilmselgelt ebaõigete faktiväidete avaldamise osas. VÕS § 1047 lg 2 kohaselt teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Avaldajateks on kostjad I ja II. Kuritegude toimepanemisemeelevaldne omistamine isikutele, kes ei ole kuritegu toime pannud, on vaidluseta au teotav ja majanduslikult kahjulik. Isikuandmete töötlemine on õigustamatu ka isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) kohaselt. IKÜM art 6 lg 1 järgi on isikuandmete töötlemine seaduslik ainult juhul, kui on täidetud vähemalt üks vastavas lõikes toodud tingimustest. Käesoleval juhul ei ole täidetud mitte ükski IKÜM art 6 lg-s 1 toodud nõuetest.
12.Kostja I tegevus hagejate kohta postituste tegemisel on õigusvastane VÕS § 1045 lg 4 ja § 1046 lg 1 ning § 1047 lg-te 1 ja 2 järgi. Kostja I tegevus ei ole hõlmatud ka ajakirjandusliku eesmärgiga – õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kostja I tegevuse õigusvastasust ei välista ka isikuandmete töötlemise erand, mis kaitseb ajakirjanduslikul eesmärgil isikuandmete töötlemist (VÕS § 1046 lg 2 ja IKS § 4).
13.Kostja I tegevus on õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel, sest kostja I eesmärk on „ajakirjandusliku eksperimendi“ korraldamine hagejatele kahju tekitamise eesmärgil. Kostja I poolt hagejate kohta ebaõigete andmete avaldamine kvalifitseerub ka heade kommete vastaseks käitumiseks, kuna kostja I selge eesmärk on hagejatele kahju tekitamine läbi ebamoraalse ja ebaeetilise „eksperimendi“ korraldamise. VÕS § 1045 lg 1 p 8 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega.
14.Kostja I on õigusvastases tegevuses süüdi VÕS § 1050 lg 1 järgi. Kostja I avaldatu kuritegude toimepanemise kohta on eesmärgistatud pahatahtlik tegevus. Tegemist ei ole pelgalt hooletusest hagejate kohta ebaõigete andmete avaldamisega, vaid süü raskeima vormiga, s.o tahtlusega. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kostjal I on selge eesmärk hagejaid solvata ja nende au teotada. Kostja I on ka ise selgelt kinnitanud enda tegevuse eesmärki, milleks on „ajakirjandusliku eksperimendi“ läbiviimine. Samas ei ole kostja I eksperimendil mitte mingit seost ajakirjandusega, vaid kostjal I on soov sihilikult ebaõigete andmete avaldamisega hagejate elukvaliteeti mõjutada, sh tuua kaasa nende maine kahjustamise, töökohast ilma jäämise, eluks vajalike lepingute sõlmimise võimaluste vähenemise ja sotsiaalsete suhete pärssimise. Tegemist on hagejate suhtes süstemaatilise pahatahtliku tegevusega. Kostja I viib oma tegevusega läbi lubamatut omakohut. Hagejate au teotamine ei ole ajakirjanduslik eksperiment, vaid eesmärgistatud tegevus, et hagejatele õigusvastaselt kahju tekitada.
15.Kostja I rikkumised on toonud kaasa hagejatele mittevaralise kahju ning hagejad paluvad mõista kohtul välja enda kasuks kostjalt I mõistlikus ulatuses mittevaralise kahju hüvitis. Kostja I on kinnitanud, et lisaks juba hagejatele põhjustatud mainekahjule on tema kindel eesmärk ja siht sellise tegevusega jätkata: kostja I on kinnitanud, et ta plaanib hagejate kohta avaldada vähemalt 30 jätkulugu ning „eksperimenti“ läbi viia veel mitme aasta vältel (5–8 aastat) (vt p 38). Lisaks on kostja kinnitanud, et ta saab muuta oma veebilehtede servereid, teha uusi domeene ja veebilehti, kus enda postitusi levitada, sh offshore piirkondades, kus on keeruline kostja I tegevust mõjutada (vt p 37). Kostja on juba xxx veebilehe viinud X OÜ serverist Islandi äriühingu X serverisse (vt lisad 10 ja 31). Järelikult kavatseb kostja I jätkuvalt hagejate õigusi rikkuda. See asjaolu on kaalukas preventiivse kahjuhüvitise määramisel VÕS § 134 lg 6 mõistes. Eeltoodud asjaolusid arvestades on kostja I rikkumise raskus ja ulatus ning käitumine sellised, mis toovad kaasa ilmselgelt mittevaralise kahju hüvitamise kohustuse. Samuti on alust võtta kahjuhüvitise määramisel arvesse selle preventiivset funktsiooni. Hagejatele tekitatud kahju ulatus on tavapärasest kohtupraktikas väljamõistetavast summast oluliselt suurem ning käesoleva vaidluse asjaolud annavad alust mõista välja praktikas tavapärasest suuremas ulatuses kahjuhüvitis. Kui isikut kujutatakse kui kurjategijat ja see hinnang on põhjendamatu, tuleb lugeda rikkumine raskeks ja märkimisväärseks. Raske isikuõiguste rikkumise korral on põhjendatud ka keskmisest oluliselt suurem kahjuhüvitis ehk vähemalt 10 000 eurot (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus 24.10.2017, 2-14-58990, lk 13).
16.Hagejatel on kostja I vastu edasise kahju tekitamisest hoidumise nõue, nõudes kostjalt I kestva õigusvastase kahju tekitamise lõpetamist VÕS § 1055 lg 1 alusel, kuna kostja I õigusvastane tegevus hagejate isiklike õiguste rikkumisel on kestev. VÕS § 1055 lg 1 eeldused on täidetud, kuna kostja I poolt on hagejate suhtes toime pandud õigusvastased teod. Samuti on täidetud sätte eelduseks olev kestev õigusvastane kahju tekitamine ja oht korduvaks kahju tekitamiseks. Nimelt on hagejate kahjustamine kestva loomuga, kuna kostja I hoiab endiselt avalikult kättesaadavana hagejate isiklikke õigusi kahjustavaid postitusi. Ühtlasi esineb ilmselge oht, et kostja I paneb tulevikus toime veel hagejate õiguste rikkumisi – kostja I on kinnitanud jätkuvate sarnaste postituste avaldamise kavatsust ja juba ühe veebilehe (xxx) viinud Islandi äriühingu X serverisse (vt lisa 10). Seega on hagejad õigustatud nõudma kostjalt I ka edasise kahju tekitamisest hoidumist, mis seisneb selles, et kostja I lõpetab hagejate isikuandmete ebaseadusliku töötlemise ka pärast käesolevas asjas kohtuotsuse jõustumist.
17.Hagejatel I–III on kostja II vastu samad nõuded, mis kostja I vastu. Kostja II teeb postitusi veebilehel xxx. Kostja II on avaldanud hagejate I–III isiklikke õigusi rikkuvaid postitusi, mille autoriks on märgitud kostja I. Tegemist on samasisuliste pealkirjadega postitustega, mida kostja I avaldas ka xxx ja xxx veebilehtedel hagejate I–III kohta. Järelikult on hagejatel I–III kostja II vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 lg 1 ja § 1047 lg-te 1 ja 2 alusel. Kostja II vastutab hagejate I-III kahjunõude hüvitamise eest solidaarselt kostjaga I. Samuti on hagejatel I–III kostja II vastu VÕS § 1055 lg 1 alusel samasisuline nõue, mis kostja I vastu (dtl 2-346, 353-360, 609-638).
II KOSTJATE I JA II VASTUS
18.Kostjate hinnangul on hagi põhjendamatu ja nad paluvad kohtul jätta see rahuldamata (dtl 389-391, 409-421, 1129-1133, 1175-1179). Kostjad leiavad, et nad ei ole avaldanud hagejate kohta ebaõigeid faktiväiteid. Kostjad on iga avaldatud loo juurde selgesõnaliselt märkinud, et tegemist on satiiriga. “Eesti keele seletav sõnaraamat” selgitab, et satiir on isiku või ühiskonna pahede ja puuduste tauniv või paljastav väljanaermine, terav pilge või naeruvääristava ning teravalt pilkava sisuga kirjandusteos (luuletus, näidend, jutustus vm) (https://arhiiv.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=satiir&F=M). Järelikult on tegemist väljamõeldud juttudega, kus tegelasteks on isikud, keda reaalselt ei ole olemas. Neil võivad olla küll
hagejate nimed aga päriselt selliseid inimesi ei eksisteeri. Seega ei vasta artiklites väljatoodud asjaolud tegelikkusele ning tegemist ei saa olla ka faktiväidetega.
19.Kostjate avaldatud kirjandustükke tuleb tõlgendada pigem kui ühiskonnakriitilist algatust, mille eesmärk on juhtida avalikkuse tähelepanu “tühistamiskultuurile” ja tõsta ühiskonna teadlikkust sellisest nähtustest. Inglise keeles kannab selline nähtus nime “cancel culture.” Selle on toonud kaasa digitaalne jalajälg, mille tõttu Internetti sattunud info jääb sinna igaveseks. Samas “tühistamiskultuuril” ei ole midagi pistmist kultuuriga ning selles ei ole ka midagi kultuurset. Pigem on tegemist tavalise hüsteerilise massi vägivallaga üksikisiku kallal ning seda võiks pigem nimetada “digitaalseks kambakaks.” See tähendab seda, et endi sõnul “sotsiaalse õigluse” eest seisvad ning võitlevad isikud tekitavad olukordi, kus mingil moel neile ette jäänud isik arvatakse ühiskonnas välja. Isiku "tühistamise" põhjuseks võib olla näiteks tema sõnade meelevaldne (aga ka teadlik) isikule ebasoodsas suunas tõlgendamine või näiteks tänaste (ja pidevas muutumises olevate) standardite rakendamine isiku mingitele ajaloolistele tegevustele või arvamustele. Kahjuks on "tühistamine" jõudnud tänapäeval ka teatud väljaannete arvamuslehekülgedele, kus ideoloogiliselt laetud verbaalne sadism paistab selle kasutajatele pakkuvat häirivalt suurt naudingut. Tihti lugu on “tühistatud” isikud ise oma käitumisega põhjustanud sellise olukorra. Samas aga ei tohi ühiskond aksepteerida seda, et klaviatuurisõdalastest on tänasel päeval saanud samaaegselt nii politsei, kohus kui ka timukas (vt P. K.. ““Tühistamiskultuur" ja palkade avalikustamine”. Kättesaadav siit: xxx)
20.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 lg 2 alusel ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Seega õigusvastastuse tuvastamisel tuleb käesoleva juhtumi korral kaaluda hagejate ja kostjate õigusi ning arvestada avalikkuse huve. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 17 kohaselt ei tohi kellegi au ega head nime teotada. Võimalik, et kostjate avaldatud artiklid võisid rikkuda hagejate PS §-s 17 nimetatud põhiõigust. Samas on kostjatele PS § 45 alusel tagatud õigus vabalt levitada ideid, arvamusi ja veendumusi.
21.PS §-s 45 väljenduv sõna- ehk väljendusvabadus on demokraatliku ühiskonna üks alusväärtusi. Selle kaitse on ette nähtud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-s 10, ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti art-s 19 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta art-s 11.
22.Mõistet “satiir” on tõlgendanud ka Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) oma mitmetes lahendites. EIK lahenditest saab järeldada, et satiiri kaitse on oluline demokraatliku ühiskonna toimimiseks. Mitmetes lahendites (nt Vereinigung Bildender Künstler v. Austria, nr 68354/01, § 33, 25.01.2007; Alves da Silva v. Portugal, nr 41665/07, § 27, 20.10.2009; Tuşalp v. Türgi, nr 32131/08 ja nr 41617/08, § 48, 21.02.2012; Eon v. Prantsusmaa, nr 26118/10, § 60, 14.03.2013) on EIK järjekindlalt rõhutanud, et sõnavabadus hõlmab ka väljendusi, mis võivad olla solvavad, šokeerivad või häirivad, kui need on osa avalikust arutelust ja kriitikast.
23.EIK on leidnud, et sõna- ehk väljendusvabaduse põhimõttega on kooskõlas see, kui avaldatakse negatiivse kuvandiga fiktiivne tsitaat (mida isik ise ei ole kunagi ise öelnud ja mis võib tekitada ning luua negatiivse kuvandi isikust) artiklis, mis on mõeldud küll iroonilise esseena, aga mida lugedes saab lugeja aru, et negatiivset väidet ei ole isik ise öelnud. EIK leidis, et selline fiktiivne tsitaat jääb demokraatlikus ühiskonnas vastuvõetava satiirilise kommentaari piiridesse (vt Nikowitz ja Verlagsgruppe News GmbH v. Austria, nr 5266/03, 22.02.2007). EIK on näiteks veel leidnud, et ka presidendi kohta võib avaldada kriitikat kasutades vulgaarseid väljendeid, kuna kriitika väljendamine lugupidamatu satiiri vahendusel on kooskõlas sõnavabaduse põhimõttega (vt Eon v. Prantsusmaa, nr 26118/10, 14.03.2013). EIK praktika kohaselt ei ole väljendusvabaduse põhimõttega vastuolus ka maali avalikustamine, kus peal kujutatakse avaliku elu tegelasi alasti ja seksuaalsetes
poosides (isikute kehad olid küll maalitud, aga näod olid suurendatud fotod, mis pärinesid ajalehest) (vt Vereinigung Bildender Künstler v. Austria, nr 68354/01, 25.01.2007).
24.Kostjate avaldatud artiklid sisaldavad ehk tõepoolest häirivaid asjaolusid. Samas on tegemist ühiskonnakriitilise aktsiooniga. Satiir ei pea olema ilus ja viisakas. Pigem on satiiri näol tegemist ülepaisutatud ja tegelikkusele mittevastava kirjandusteosega, millega soovitakse juhtida tähelepanu ühiskonna puudustele. Satiir on oma olemuselt liialdus ja tegelikkuse moonutamine ning seega võib satiir mõjuda provotseerivalt ning ärritavalt. EIK praktikas on sõnavabadusega kaitstud ka selline satiir, mis on solvav, šokeeriv ja häiriv, kui need on osa avalikkust arutelust ja kriitikast. Kostjad on valinud lugupidamatu satiiri, et kritiseerida tänapäeva ühiskonnas tekkinud “tühistamiskultuuri.”
25.Samas on kostjad valinud sellise stiili, et väljendada muret, mis võib puudutada igat inimest tänasel päeval, kui kõik, mis ütleme, jääb igavaseks Internetti. Seega tuleb kostjate eksperimenti võtta ka kui iroonilist esseed, kus tegelasteks on hagejate nimedega fiktiivsed tegelased. Keskmine lugeja saab aru, et tegemist ei ole päris “uudistega” ning mõistab, et avaldatud artiklid ei ole otseses seoses konkreetsete ja nimeliselt nimetatud isikutega.
26.Kostjad leiavad, et nende käitumine ei ole õigusvastane VÕS § 1046 lg 2 alusel, kuna nende käitumine oli õigustatud. Käesoleva juhtumi puhul tuleb arvestada avalikku huvi ning kostjate tegevuse eesmärki, milleks oli avalikkuse tähelepanu juhtimine ja teadlikkuse tõstmine “tühistamiskultuuri” negatiivsetele asjaoludele. Veel tuleb võtta arvesse ka kostjate õigust sõnavabadusele. Kostjad väljendasid oma kriitikat kasutades lugupidamatut, solvavat, šokeerivat ja häirivad satiiri, mis on EIK praktika kohaselt kaitstud sõnavabaduse põhimõttega. Käesoleva juhtumi puhul kaalub avalik huvi ning kostjate sõnavabadus hagejate isiklikud õigused üle (1129-1133).
27.Kostja I selgitab, et hagiavalduses nimetatud hagejaid puudutavaid postitusi ei ole võimalik enam leida veebilehelt https://xxx. Seega on kostja I osaliselt tunnistanud tema suhtes esitatud nõudeid (dtl 1175-1179).
28.Isegi, kui asuda teistsugusele seisukohale ning lugeda kostjate tegevust õigusvastaseks VÕS § 1045 lg 1 p 4 või p 8 alusel, siis kostjate tegevuses esineb õigusvastasust välistav asjaolud VÕS § 1046 lg 2 alusel. VÕS § 1046 lg 1 II lause kohaselt tuleb õigusvastasuse tuvastamisel arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1050 lg 1 alusel ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kostjad ei ole süüdi kahju tekitamises. Kostjate poolt avalikustatud artiklid ja pealkirjad on käsitletavad pigem kirjandusteostena kui ajakirjanduslikul eesmärgil avaldatud artiklitena. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 5 alusel võib isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta töödelda akadeemilise, kunstilise ja kirjandusliku eneseväljenduse eesmärgil, eelkõige avalikustada, kui see ei kahjusta ülemäära andmesubjekti õigusi. Kostjad seisukohal, et puuduvad alused hagejate nõuete rahuldamiseks (dtl 1175-1179).
30.10.10.2023 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega tühistati osaliselt Harju Maakohtu 22.02.2023 määrus (dtl 1065-1072). 11.10.2023 koostas Tallinna Ringkonnakohus vigade parandamise määruse, millega parandas 10.10.2023 kohtumääruse resolutsiooni punkti 3.3. alapunkti 3.3.2 (dtl 1075-1076).
31.Seega on tsiviilasjas nr 2-23-2687 hagi tagatud järgmiselt: a. Rahuldada hagejate A.B, U.S-i, S.W ja K.Y hagi tagamise taotlused osaliselt.
b. Kohustada hagi tagamise korras Y.K kuni käesolevas asjas lõpplahendi jõustumiseni: i. lõpetama veebilehel https://xxx/et 10.01.2023 ilmunud postituste „AS Ekspress Meedia juhatuse liikme A.B arvutist avastati lapsporno pilte, kuid ta ise eitab oma süüd!“ ja „Delfi juht A.B arvutist leiti lapsporno kompromiteerivad pildid, kuid eitab oma süüd!“ kuvamine; ii. lõpetama veebilehel https://xxx 10.01.2023 ilmunud postituste „Delfi juht A.B arvutist leiti lapsporno kompromiteerivad pildid, kuid eitab oma süüd comments“ ja „Delfi juht A.B arvutist leiti lapsporno kompromiteerivad pildid, kuid eitab oma süüd!“ ja „AS Ekspress Meedia juhatuse liikme A.B arvutist avastati lapsporno pilte, kuid ta ise eitab oma süüd!“ kuvamine; iii. lõpetama veebilehel https://xxx/et 07.01.2023 ilmunud postituste „U.S on kaval Delfi finantsjuht, kes jättis skeemitades rahast ilma ettevõtte omanikud“ ja „AS Ekspress Meedia juhatuse liige U.S varastas ettevõtte raha, kuid eitab oma süüd!“ kuvamine; iv. lõpetama veebilehel https://xxx 07.01.2023 ilmunud postituste „AS Ekspress Meedia juhatuse liige U.S varastas ettevõtte raha, kuid eitab oma süüd!“ ja „Delfi raamatupidaja U.S jäi vahele omanike petmisega, võltsides dokumente ja skeemitas raha firmast välja“ kuvamine; v. lõpetama veebilehel https://xxx/et 15.12.2022 ilmunud postituste „AS Õhtuleht Kirjastus juhatuse liige S.W varastas firma ja veebilehe, kuid eitab oma süüd“ ja „S.W on kaval Õhtulehe juht, jättes sekeemitades rahast ilma mitmed koostööpartnerid ja investorid“ kuvamine; vi. lõpetama veebilehel https://xxx 01.12.2022 ilmunud postituste „S.W on kaval Õhtulehe juht, jättes sekeemitades rahast ilma mitmed koostööpartnerid ja investorid“ ja „AS Õhtuleht Kirjastus juhatuse liige S.W varastas firma ja veebilehe, kuid eitab oma süüd“ kuvamine; vii. lõpetama veebilehel https://xxx/et 05.01.2023 ilmunud postituse „Süüdimatu Eesti Meediaettevõtete Liidu Juht K.Y varastas liikmete raha, kuid eitab oma süüd!“ ja 06.01.2023 ilmunud postituse „Skandaalne K.Y on kaval juht, kes jättis sekeemitades rahast ilma mitmed Eesti Meediaettevõtete Liidu liikmed“ kuvamine; viii. lõpetama veebilehel https://xxx 23.12.2022 ilmunud postituse „Süüdimatu Eesti Meediaettevõtete Liidu juht K.Y jäi vahele liikmete petmisega, dokumentide võltsimisega ja raha väljakantimisega“ kuvamine. c. Kohustada Y.K tegema omal kulul otsingumootoritele Google, AOL, Ask.com, Baidu, Bing ja Yahoo järgmised taotlused: i. lõpetada p-des 2.1–2.8 nimetatud postituste veebiaadresside indekseerimine otsingumootoritega; ii. lõpetada teabeotsingusüsteemide vahemälus (cache memory) asuvate pdes 2.1–2.8 nimetatud postituste kuvamine A.B, U.S-i, S.W ja K.Y nimega seostatavast tulemuste loetelust nende isikute põhjal tehtud otsingu järel. d.
Lugeda määruse p-s 3.3. nimetatud taotlused tahteavaldustena antuks (määrusega asendatuks) käesoleva kohtulahendiga, mis on viivitamata täitmisele kuuluv.
e.
Keelata Y.K-l hagi tagamise korras A.B, U.S-i, S.W ja K.Y isikuandmete töötlemine sellises vormis, mis viitab hagejate seotusele lapsporno, ettevõttele kahju põhjustamise, investorite petmise, dokumentide võltsimise või muul viisil süütegude toimepanemisega, sealhulgas selliste väidete avaldamine.
f.
Kohustada hagi tagamise korras L.X-i kuni käesolevas asjas lõpplahendi jõustumiseni: i. lõpetama veebilehel https://xxx/ 07.01.2023 ilmunud postituste „AS Ekspress Meedia juhatuse liige A.B pooldab laste väärkohtlemist ja tema arvutist leiti lapsporno pildid“ ja „Delfi juhi A.B arvutist leiti lapsporno kompromiteerivad pildid, kuid eitab oma süüd“ kuvamine; ii. lõpetama veebilehel https://xxx/ 08.01.2023 postituste „U.S on kaval Delfi finantsjuht, jättes skeemitades rahast ilma mitmed koostööpartnerid ja investorid“ ja „Delfi raamatupidaja U.S jäi vahele räige investorite petmisega, võltsides dokumente ja kantis raha firmast välja“ kuvamine; iii. lõpetama veebilehel https://xxx/ 16.12.2022 postituste „Õhtulehe juht S.W pettis investoreid, võltsis dokumente ja kantis firmast suured summad välja“ ja „Õhtulehe juht S.W jäi vahele räige investorite petmisega, võltsides dokumente ja kantis firmast raha välja“ kuvamine.
g.
Kohustada L.X-i tegema omal kulul otsingumootoritele Google, AOL, Ask.com, Baidu, Bing ja Yahoo järgmised taotlused: i. lõpetada p-des 6.1–6.3 nimetatud indekseerimine otsingumootoritega;
postituste
veebiaadresside
ii. lõpetada teabeotsingusüsteemide vahemälus (cache memory) asuvate määruse p-des 6.1–6.3 nimetatud postituste kuvamine A.B, U.S-i ja S.W nimega seostatavast tulemuste loetelust nende isikute põhjal tehtud otsingu järel. h. Lugeda määruse p-s 3.7. nimetatud taotlused tahteavaldustena antuks (määrusega asendatuks) käesoleva kohtulahendiga, mis on viivitamata täitmisele kuuluv. i. Keelata hagi tagamise korras L.X-il A.B, U.S-i ja S.W isikuandmete töötlemine, sh keelata nende isikute nime, kujutise ja identifitseerivate isikuandmete avaldamine mistahes vormis ning keelata nende isikute kohta andmete ja väärtushinnangute avaldamine kuni käesolevas asjas lõpplahendi jõustumiseni.
32.10.10.2023 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega (parandatud 11.10.2023 kohtumäärusega) tsiviilasjas nr 2-23-2687 kohaldatud hagi tagamine jääb tagama kohtuotsuse täitmist (TsMS § 442 lg 5).
33.Kohus on 28.11.2025 määrusega määranud tsiviilasjas poolte nõusolekul kirjaliku menetluse ja täitnud selgitamiskohustust (dtl 1172-1174).
KOHTU PÕHJENDUSED
34.Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagejate hagi tuleb täielikult rahuldada ning hagejate menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda.
35.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:
Kostjale I Y.K kuuluvad veebilehed https://xxx ja https://xxx/et (dtl 27-35, 182-189, 283291, 332-334).
Y.K kuvas enda veebilehel https://xxx/et 10.01.2023 postitused (2 tk) „AS Ekspress Meedia juhatuse liikme A.B arvutist avastati lapsporno pilte, kuid ta ise eitab oma süüd!“ ja „Delfi juht A.B arvutist leiti lapsporno kompromiteerivad pildid, kuid eitab oma süüd!“ (dtl 33-75).
Y.K kuvas enda veebilehel https://xxx 10.01.2023 postitused (3 tk) „Delfi juht A.B arvutist leiti lapsporno kompromiteerivad pildid, kuid eitab oma süüd comments“ ja „Delfi juht A.B arvutist leiti lapsporno kompromiteerivad pildid, kuid eitab oma süüd!“ ja „AS Ekspress Meedia juhatuse liikme A.B arvutist avastati lapsporno pilte, kuid ta ise eitab oma süüd!“ (dtl 196-215).
Y.K kuvas enda veebilehel https://xxx/et 07.01.2023 postitused (2 tk) „U.S on kaval Delfi finantsjuht, kes jättis skeemitades rahast ilma ettevõtte omanikud“ ja „AS Ekspress Meedia juhatuse liige U.S varastas ettevõtte raha, kuid eitab oma süüd!“ (dtl 76-112).
Y.K kuvas enda veebilehel https://xxx 07.01.2023 postitused (2 tk) „AS Ekspress Meedia juhatuse liige U.S varastas ettevõtte raha, kuid eitab oma süüd!“ ja „Delfi raamatupidaja U.S jäi vahele omanike petmisega, võltsides dokumente ja skeemitas raha firmast välja“ (dtl 216-241).
Y.K kuvas enda veebilehel https://xxx/et 15.12.2022 postitused (2 tk) „AS Õhtuleht Kirjastus juhatuse liige S.W varastas firma ja veebilehe, kuid eitab oma süüd“ ja „S.W on kaval Õhtulehe juht, jättes sekeemitades rahast ilma mitmed koostööpartnerid ja investorid“ (dtl 113-145).
Y.K kuvas enda veebilehel https://xxx 01.12.2022 postitused (2 tk) „S.W on kaval Õhtulehe juht, jättes sekeemitades rahast ilma mitmed koostööpartnerid ja investorid“ ja „AS Õhtuleht Kirjastus juhatuse liige S.W varastas firma ja veebilehe, kuid eitab oma süüd“ (dtl 242-269).
Y.K kuvas enda veebilehel https://xxx/et 05.01.2023 postitused (2 tk) „Süüdimatu Eesti Meediaettevõtete Liidu Juht K.Y varastas liikmete raha, kuid eitab oma süüd!“ ja 06.01.2023 ilmunud postituse „Skandaalne K.Y on kaval juht, kes jättis skeemitades rahast ilma mitmed Eesti Meediaettevõtete Liidu liikmed“ (dtl 146-181).
Y.K kuvas enda veebilehel https://xxx 23.12.2022 postituse (1 tk) „Süüdimatu Eesti Meediaettevõtete Liidu juht K.Y jäi vahele liikmete petmisega, dokumentide võltsimisega ja raha väljakantimisega“ (dtl 270-282).
L.X-ile kuulub veebilehel https://xxx (dtl 328-331).
L.X kuvas enda veebilehel https://xxx/ 07.01.2023 postitused (2 tk) „AS Ekspress Meedia juhatuse liige A.B pooldab laste väärkohtlemist ja tema arvutist leiti lapsporno pildid“ ja „Delfi juhi A.B arvutist leiti lapsporno kompromiteerivad pildid, kuid eitab oma süüd“ (dtl 292-295).
L.X kuvas enda veebilehel https://xxx/ 08.01.2023 postitused (2 tk) „U.S on kaval Delfi finantsjuht, jättes skeemitades rahast ilma mitmed koostööpartnerid ja investorid“ ja „Delfi raamatupidaja U.S jäi vahele räige investorite petmisega, võltsides dokumente ja kantis raha firmast välja“ (dtl 296-323).
L.X kuvas enda veebilehel https://xxx/ 16.12.2022 postitused (2 tk) „Õhtulehe juht S.W pettis investoreid, võltsis dokumente ja kantis firmast suured summad välja“ ja „Õhtulehe juht S.W jäi vahele räige investorite petmisega, võltsides dokumente ja kantis firmast raha välja“ (dtl 324-327).
10.02.2023 said hageja I, hageja II koos teiste Delfi Meedia AS-i ajakirjanikega (U. S., T. U., P. P. ja I. V.) kostjalt I Y.K-lt kirja (dtl 339-342).
36.Hagejatel on kostja I ja II vastu õigusvastase tegevuse lõpetamise, sellest hoidumise ja õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 alusel. Hagejad nõuavad kostjatelt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 1043, § 1045 lg 4, § 1046 lg 1 ja § 1047 lg-te 1 ja 2 järgi, mis seisneb hagejate isiklike õiguste rikkumises au teotamise ning ebaõigete andmete avaldamisega.
37.Hagejate õigusvastase tegevuse lõpetamise nõuded põhinevad delikti üldkoosseisul põhineval vastutusel. VÕS § 1043 järgse deliktilise kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused on järgmised: 1) objektiivse teokoosseisu olemasolu ehk deliktiõiguslikult kaitstava õigushüve riive (VÕS § 1045 lg 1), kahju (VÕS § 128), tegu või tegevusetus ning põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); 2) kahju tekitamise õigusvastasust välistavate asjaolude puudumine (VÕS § 1045 lg 2, § 1046 ja § 1047); 3) kahju tekitamise süülisus (VÕS § 1050). Tõendamiskoormus VÕS §-st 1043, §-st 1047 lg 1 tuleneva deliktilise kahjuhüvitisnõude puhul jaguneb järgmiselt: kannatanu (hageja) peab tõendama objektiivse teokoosseisu (ehk kahju tekitaja teo või tegevusetusega põhjuslikus seoses oleva kahju tekkimise kannatanul) ning kahju tekitanud teo või tegevusetuse õigusvastasuse (VÕS § 1045 lg 1). Kahju tekitaja (kostja) võib aga vastutusest vabanemiseks tõendada õigusvastasust välistava asjaolu esinemist (VÕS § 1045 lg 2, § 1046 ja § 1047) või süü puudumist (Riigikohtu otsused nr 3-21-53-06, p 12; 3-2-1-54-07, p-d 12 ja 14; 3-2-1-127-08, p 15). Delikti üldkoosseisu elementide tuvastamine toimub etapiliselt, st, et kui näiteks puudub objektiivne teokoosseis, siis ei anta enam hinnangut õigusvastasuse ja süü kohta (vt nt kohtuasja nr 3-1-1-103-08, p 15).
38.Hagejad on hagiavalduses leidnud, et kostjad on avaldanud nende kohta ebaõigeid faktiväiteid (dtl 2-26). Faktiväide on asjaolu, mis on põhimõtteliselt kontrollitav ning mille tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-153-07, p 18).
39.VÕS § 1047 lg 1 kohaselt isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.
40.VÕS § 1047 lg 1 järgi eeldatakse, et avaldaja oli teadlik avaldatud faktiväite ebaõigsusest ja seepärast saab ta vastutusest vabaneda, kui ta: a) tõendab VÕS § 1047 lg 2 järgi, et avaldatud faktiväide vastab tegelikkusele; b) tõendab, et oli VÕS § 1047 lg 1 järgi heauskne, st ei teadnud ega pidanud teadma faktiväite tõele mittevastavusest; c) tõendab VÕS § 1047 lg 3 järgi et avaldajal või isikul, kellele faktiväide avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis faktiväidet põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Tõendamiskohustus hõlmab ka vastavate asjaolude kohtu ette toomise kohustust. Kui ei õnnestu tõendada tõele vastavust ega heausksust, võib siiski vabaneda avaldaja vastutusest, kui ta tõendab, et täitis enne andmete avaldamist nende õiguse kontrollimisel VÕS § 1047 lg 3 sätestatud välise hoolsuse kohustust, st et ta kontrollis andmeid põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. VÕS § 1047 lg 3 ei kohaldata ebaõigete andmete tahtliku avaldamise korral ning sellisel juhul ei saa avaldaja tegu üldjuhul lugeda õiguspäraseks teoks ka VÕS § 1046 järgi. Ebaõigete ja au teotavate andmete avaldamise korral tuleb lisaks VÕS § § 1047 lg-tele 1-3 kohaldada ka VÕS § 1046 ja teha õigusvastasuse tuvastamiseks hinnanguline väärtusotsustus, mh tuleb VÕS § 1046 lg 1
esimese lause järgi tuvastada andmete au teotav iseloom, VÕS § 1046 lg 1 teise lause järgi tuleb kahju hüvitamise nõude tarbeks õigusvastasuse otsustamisel arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit ning suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Samuti tuleb VÕS § 1046 lg 2 esimese lause järgi lisaks arvestada: muud seadusega kaitstavat hüve, millele avaldamine tugineb, kolmandate isikute õigusi ja huve ning avalikkuse huvi. VÕS § 1046 lg 2 teise lause järgi tuleb lähtuda erinevate kaitstud õigushüvede võrdlevast hindamisest. Au teotavate faktiväidete tõelevastavust tuleb tõendada kostjal (VÕS § 1047 lg 2).
41.VÕS § 1045 lg 1 p 8 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Hagejad leiavad hagis, et antud juhul on täidetud ka see koosseis (dtl 1-26). Õiguskirjanduses on leitud, et selle sätte kohaldamine eeldab hinnangut, kas kahju tekitaja tegu oli kooskõlas heade kommetega või mitte ning kas kahju tekitaja tahtlus oli suunatud kannatanu kahjustamisele. Kuna teo õigusvastasuse tõendamise koormus lasub kannatanutel ehk hagejatel, siis peavad hagejad tõendama kahju tekitajate ehk kostjate tahtluse kui teo subjektiivset külge iseloomustava tunnuse (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-34-16, p 26).
42.Puudub vaidlus selles, et kostjad I ja II on avaldanud kõikide hagejate kohta ebaõigeid andmeid, ebaõigeid faktiväiteid. Kostjad on avaldanud perioodil 01.12.2022 kuni 10.01.2023 hagejate kohta kokku 22 ebaõigete andmetega postitust (Y.K poolt 16 postitust ja L.X poolt 6 postitust). Kõik kostjate avaldatud postitused sisaldavad ebaõigeid andmeid hagejate kohta. Seejuures kostjad ise ei eitagi seda ning nimetavad enda tegevust satiiri avaldamiseks, „ajakirjanduslikuks eksperimendiks“ ning kirjandusteosteks (dtl 1175-1179). Postitused on seotud hagejate poolt erinevate kuritegude toimepanemisega, millel on seos pettusega või sisaldavad seksuaalset alatooni, on inimväärikust alandavad, halvustava alatooniga ning täielikult ebaõiged. Kostja I on avaldanud neid postitusi kostja I loodud veebilehtedel xxx ja xxx. Samuti avaldab osaliselt samasisulisi kostja I postitusi kostja II enda veebilehel xxx. Hagejate kohta ebaõigete andmete avaldamisega on kostjad pannud toime hagejate isiklike õiguste rikkumise.
43.Kostjad on töötlenud hagejate isikuandmeid õigusvastaselt mitmel alusel: a) hagejate nõusolekuta nende isikuandmete töötlemise tõttu VÕS § 1045 lg 1 p 4 järgi; b) hagejate kohta ebaõigete andmete avaldamise tõttu VÕS § 1045 lg 4 ja § 1046 lg 1 ning § 1047 lg-te 1 ja 2 järgi; c) hagejate suhtes heade kommete vastase käitumise tõttu VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel, mis seisneb „ajakirjandusliku eksperimendi“ korraldamises, st eesmärgipäraselt, süstemaatiliselt ja pahatahtlikult hagejate kohta ebaõige info levitamises neile kahju tekitamise eesmärgil.
44.Kostjate tegevus on õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 4 mõttes, sest hagejate isikuandmete töötlemine toimub ilma hagejate nõusolekuta. Hagejad ei ole olnud nõus osalema kostjate „eksperimendis“. Kõikide kostjate postituste eesmärk on lihtsalt levitada hagejate kohta ebaõiget ja laimavat informatsiooni.
45.VÕS § 1047 lg 2 kohaselt teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Avaldajad kostjad I ja II ei ole tõendanud, et nende poolt hagejate suhtes avaldatu vastab tegelikkusele. Kuritegude inkrimineerimine hagejatele, kes pole kuritegude toimepanemises süüdi mõistetud, on isikute au teotav ning hagejate isikuõiguste rikkumine.
46.Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 4 kohaselt võib isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi. Isikuandmete töötlemist reguleerib ka isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM).
47.Isikuandmete töötlemine on õigustamatu isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM/GDPR) kohaselt. IKÜM art 6 lg 1 järgi on isikuandmete töötlemine seaduslik ainult juhul, kui on täidetud vähemalt üks vastavas lõikes toodud tingimustest. Käesoleval juhul ei ole täidetud mitte ükski IKÜM art 6 lg-s 1 toodud nõuetest.
48.IKÜM (GDPR) artikkel 6 kohaselt, isikuandmete töötlemine on seaduslik ainult juhul, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest, ning sellisel määral, nagu see tingimus on täidetud: 1) andmesubjekt on andnud nõusoleku töödelda oma isikuandmeid ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil; 2) isikuandmete töötlemine on vajalik andmesubjekti osalusel sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks vastavalt andmesubjekti taotlusele; 3) isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja juriidilise kohustuse täitmiseks; 4) isikuandmete töötlemine on vajalik andmesubjekti või mõne muu füüsilise isiku eluliste huvide kaitsmiseks; 5) isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks; 6) isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid. Käesoleval juhul ei esinenud ühtegi seaduslikku alust hagejate isikuandmete töötlemiseks.
49.Kõnealune „ajakirjanduslik eksperiment“ ei ole ajakirjandus ega ole ka kaitstud ajakirjandusliku eesmärgiga IKS § 4 mõistes. Tegemist on süstemaatilise, ebaeetilise ja pahatahtliku tegevusega, millel puudub mistahes ajakirjanduslik väärtus. Kostjad ei ole tõendanud, et hagejate suhtes ebaõigete andmete avaldamiseks on olemas avalik huvi ja et selline avaldamine on toimunud kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Samuti leiab kohus, et ei ole täidetud mitte ükski IKÜM art 6 lg-s 1 toodud nõuetest. IKÜM (GDPR) art 82 kohaselt, igal isikul, kes on kandnud käesoleva määruse rikkumise tulemusel materiaalset või mittemateriaalset kahju, on õigus saada vastutavalt töötlejalt või volitatud töötlejalt hüvitist tekitatud kahju eest.
50.Seega on kostjate tegevus hagejate kohta postituste tegemisel õigusvastane VÕS § 1045 lg 4 ja § 1046 lg 1 ning § 1047 lg-te 1 ja 2 järgi. Kostjate tegevus ei ole hõlmatud ka ajakirjandusliku eesmärgiga. Kõik õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kostjate tegevuse õigusvastasust ei välista ka isikuandmete töötlemise erand, mis kaitseb ajakirjanduslikul eesmärgil isikuandmete töötlemist (VÕS § 1046 lg 2 ja IKS § 4).
51.Kostjate tegevus on õigusvastane ka VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel, sest kostjate eesmärk on „ajakirjandusliku eksperimendi“ korraldamine hagejatele kahju tekitamise eesmärgil. VÕS § 1045 lg 1 p 8 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega.
52.VÕS § 1050 lg 1 alusel ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Seega võivad kostjad vastusest vabaneda, kui nad tuginevad süü puudumisele ja seda ka tõendavad. Käesolevas asjas ei ole kostjad tõendanud süü puudumist, mis välistaks nende vastutusest vabanemise süü puudumise tõttu.
53.Hagejad on esitanud kostjate vastu muu hulgas kahju tekitava käitumise lõpetamise nõude, mis on kvalifitseeritav VÕS § 1055 lg 1 lause 1 ja lg 3 alusel.
54.VÕS § 1055 lg 1 sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Õiguskirjanduse järgi tuleb selline nõue kõne alla juhul, kui kannatanu suhtes on toime pandud tegu, mis vastab mõne deliktilisele üldvastutuse aluseks oleva õigusvastase teo
tunnustele (eksisteerib delikti objektiivne teokoosseis) ning on kestva iseloomuga või on oht, et õigusvastane tegu võidakse kas esmakordselt või korduvalt toime panna.
55.Seega on VÕS § 1055 lg 1 alusel nõude rahuldamise eeldused, et kostja on pannud toime õigusvastase teo ja õigusrikkumine on jätkuv. VÕS § 1055 lg 1 kohaldamine ei eelda rikkuja süüd. VÕS § 1055 lg 2 esimene lause kohaselt kahju tekitava käitumise lõpetamist ei ole õigust nõuda, kui sellist käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu.
56.Kohtu hinnangul on VÕS § 1055 lg 1 nõude rahuldamise eeldused täidetud, kuna kostjad on hagejate suhtes pannud toime õigusvastased teod ning õigusvastase kahju tekitamine on kestev, samuti on oht korduvaks kahju tekitamiseks. Esineb ilmselge oht, et kostjad panevad tulevikus toime veel hagejate õiguste rikkumisi. Näiteks on kostja I kinnitanud jätkuvate sarnaste postituste avaldamise kavatsust ja enda veebilehe annikaurm.com viinud Islandi äriühingu X serverisse (dtl 182, 339-342). Puuduvad igasugused põhjendused ja tõendid selle kohta, et hagejatel tuleks VÕS § 1055 lg 2 alusel mõistliku arusaama järgi taluda sellist kostjate poolt kahju tekitavat käitumist (nt avaliku huvi tõttu). Arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid ja tõendeid on kohtu hinnangul põhjendatud hagejate nõue nõuda kostjatelt ka edasise kahju tekitamisest hoidumist, mis seisneb selles, et kostjad lõpetavad hagejate isikuandmete ebaseadusliku töötlemise ka pärast käesolevas asjas kohtuotsuse jõustumist.
57.Kostjad leiavad, et tegemist on satiiriga. “Eesti keele seletav sõnaraamat” selgitab, et satiir on isiku või ühiskonna pahede ja puuduste tauniv või paljastav väljanaermine, terav pilge või naeruvääristava ning teravalt pilkava sisuga kirjandusteos. Kostjad leiavad, et tegemist on väljamõeldud juttudega, kus tegelasteks on isikud, keda reaalselt ei ole olemas. Neil võivad olla küll hagejate nimed aga päriselt selliseid inimesi ei eksisteeri. Seega on kostjad seisukohal, et artiklites väljatoodud asjaolud ei vasta tegelikkusele ning tegemist ei saa olla ka faktiväidetega. Kostjate poolt avalikustatud artiklid ja pealkirjad on käsitletavad pigem kirjandusteostena kui ajakirjanduslikul eesmärgil avaldatud artiklitena (dtl 1129-1133, 11751179).
58.Kohus ei nõustu kostjate eeltoodud käsitlusega. Au teotamise ja andmesubjekti õiguste rikkumise puhul on isikul subjektiivne õigus kohtusse pöördumiseks (vt Riigikohtu otsus nr 5-21-30, p 14, 24). Kohus on käesolevas otsuses leidnud, et kostjad on toime pannud hagejate õiguste rikkumise. Kohtupraktikas on seoses satiiriga leitud, et liialduse puhul ei pruugi tegemist olla mitte nalja ega satiiriga, vaid inimese solvamisega, mis allub tavapärastele isikuõiguste kaitse reeglitele (vt nt Harju Maakohtu 31.10.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-xx-xxx). Kostjad ei ole ajakirjanikud, nad ei tööta üheski meediaorganisatsioonis ja neil puuduvad elukutselised sidemed ajakirjandusega. Kostjate poolt erinevatel veebilehtedel tehtud postitusi ei saa nimetada artikliteks ega ka mitte kirjandusteosteks, sest nendes puudub uudisväärtus, samuti kirjandusteose sisu ja ülesehitus. Kostjad ei ole ajakirjanikud. Puudub vaidlus selles, et kostjad on avaldanud hagejate kohta ilmselgelt ebaõiguseid faktiväiteid ja väärinformatsiooni, justkui oleksid hagejad pannud toime raskeid õigusrikkumisi, mis on seotud pettustega või on seksuaalse alatooniga, mis on inimväärikust alandavad ja pahatahtlikud. Nende postituste avaldamise eesmärk on põhjustada hagejatele olulist mainekahju ning levitada süstemaatiliselt väärinformatsiooni. Sellistel postitustel ei ole midagi tegemist satiiriga ega kirjandusteostega.
59.Eeltoodust tulenevalt keelab kohus kosjatel Y.K ja L.X hagejate A.B, U.S, S.W ja K.Y-d nime, kujutise ja identifitseerivate isikuandmete avaldamine mistahes vormis ning keelata nende isikute kohta andmete ja väärtushinnangute avaldamine.
60.Hagejad on esitanud kostjate vastu ka mitterahalise kahju hüvitamise nõude kohtu õiglasel äranägemisel. Kuna kohus jõudsid järeldusele, et kostjad on rikkunud hagejate isikuõigusi, siis on põhjendatud ka hagejate mittevaralise kahju hüvitamise nõue.
61.VÕS § 128 nimetab hüvitava kahju liigid ning VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 alusel mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 134 lg 6 sätestab, et isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.
62.Kohtupraktikas on leitud, et kuna mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta, määrab kohus hüvitise suuruse VÕS § 127 lg 6, § 134 lg-te 2, 5 ja 6 ning TsMS § 233 lg 1 alusel diskretsiooniotsusega asjaolude alusel, arvestades mh rikkumise intensiivsust, kestust jms asjaolusid. Hageja on taotlenud TsMS § 366 järgi õiglast rahalist hüvitist kohtu äranägemisel. Sellisel juhul ei tohi kohtu väljamõistetud hüvitis olla sümboolse suurusega. Asja lahendamise jaoks on oluline, kas kostja tööandja hüvitas hagejale eraelu puutumatuse rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju VÕS § 1054 lg 1 alusel või selle tõttu, et ta rikkus oma tegevusega õigusvastaselt süüliselt hageja õigusi (vt nt Riigikohtu otsus 09.03.2022 asjas nr 2-20-2032).
63.Mittevaralise kahju hüvitis tuleb eelduslikult välja mõista nii tervisekahju tekitamise korral kui ka muude isikuõiguste rikkumise korral ning kannatanu peab tõendama üksnes rikkumise fakti ja kahju tekitaja vastutust tema isikuõiguse rikkumise eest. Ka Riigikohus on tõdenud, et isikliku õiguse rikkumine kahjustab isiku psüühilist seisundit ja tegevust ning et mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses tuleb eeldada, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge – muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas – ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada (Riigikohtu ostus asjas nr 3-2-1-152-09, p 16).
64.Mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel tuleb järgida põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-83-10, p 13).
65.Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peaksid vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt Riigikohtu otsused asjades nr 32-1-19-08, p 13; nr 3-2-1-51-05, p-d 22 ja 24). EIK on rõhutanud, et välja mõistetav kahjuhüvitis peab olema proportsionaalne ja mõistlikus suhtes kantud kahjuga mainele ning kahjude väljamõistmisel tuleb kaaluda mõlema poole õigusi ning arvestada rikkumise raskusega (vt EIKo 18139/91 Tolstoy Miloslavsky vs Ühendkuningriik; 13.07.1995; EIKo 28199/15 Independent Newspaper (Irland) Limited vs Iirimaa, 15.09.2017).
66.Nagu märgitud, määrab kohus hüvitise suuruse VÕS § 127 lg 6, § 134 lg-te 2, 5 ja 6 ning TsMS § 233 lg 1 alusel diskretsiooniotsusega. Kohus arvestab seejuures rikkumise intensiivsust, kestust jms asjaolusid.
67.Kostja I Y.K avaldas 10.01.2023 hageja I A.B kohta ebaõigeid faktiväiteid viies erinevas postituses (dtl 35-75, 196-215).
68.Kostja I Y.K avaldas 07.01.2023 hageja II U.S-i kohta ebaõigeid faktiväiteid neljas erinevas postituses (dtl 76-112, 216-241).
69.Kostja I Y.K avaldas 01.12.2022 ja 15.12.2022 hageja III S.W kohta ebaõigeid faktiväiteid neljas erinevas postituses (dtl 113-145, 242-269).
70.Kostja I Y.K avaldas 10.01.2023 hageja IV K.Y kohta ebaõigeid faktiväiteid kolmes erinevas postituses (dtl 146-181, 270-282).
71.Kostja II L.X avaldas 07.01.2023 hageja I A.B kohta ebaõigeid faktiväiteid kahes erinevas postituses (dtl 292-295).
72.Kostja II L.X avaldas 08.01.2023 hageja II U.S-i kohta ebaõigeid faktiväiteid kahes erinevas postituses (dtl 296-323).
73.Kostja II L.X avaldas 16.12.2022 hageja III S.W kohta ebaõigeid faktiväiteid kahes erinevas postituses (dtl 324-327).
74.Hinnates hagejate õiguste riivet, st kostjate poolt tehtud ebaõigeid andmeid sisaldavate postituste arvu, on kohtu hinnangul põhjendatud mõista kostjatelt hagejate kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis iga ebaõigeid andmeid sisaldava postituse eest summa 1000 eurot. Iga üksik kostjate poolte avaldatud postitus riivab iga hageja õigust. Mida rohkem ebaõige sisuga postitusi on ühe hageja kohta tehtud, seda suuremalt on riivatud hageja isikuõigusi. Seega tuleb kostjatelt hagejate kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis järgmiselt: Välja mõista kostjalt I Y.K-lt hageja I A.B kasuks mittevaraline kahju 5000 eurot. Välja mõista kostjalt I Y.K-lt hageja II U.S-i kasuks mittevaraline kahju 4000 eurot. Välja mõista kostjalt I Y.K-lt hageja III S.W kasuks mittevaraline kahju 4000 eurot. Välja mõista kostjalt I Y.K-lt hageja IV K.Y kasuks mittevaraline kahju 3000 eurot. Välja mõista kostjalt II L.X-ilt hageja I A.B kasuks mittevaraline kahju 2000 eurot. Välja mõista kostjalt II L.X-ilt hageja II U.S-i kasuks mittevaraline kahju 2000 eurot. Välja mõista kostjalt II L.X-ilt hageja III S.W kasuks mittevaraline kahju 2000 eurot.
75.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagejate nõuded täielikult õigusvastase tegevuse lõpetamise, sellest hoidumise ning mittevaralise kahju hüvitamise nõuetes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
76.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.
77.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.
78.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
79.Hagejad on esitanud menetluskulude nimekirja koos ajaaruandega 16.01.2026 (dtl 11801184). Hagejad paluvad: 1) määrata kindlaks A.B (isikukood XXX) poolt kantud hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista A.B (isikukood XXX) kasuks kostjatelt solidaarselt välja menetluskulud kokku summas 2461,8 eurot, mis sisaldavad käibemaksu; 2) määrata kindlaks U.S-i (U.S) (isikukood XXX) poolt kantud hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista U.S-i (U.S) (isikukood XXX) kasuks kostjatelt solidaarselt välja menetluskulud kokku summas 2461,8 eurot, mis sisaldavad käibemaksu; 3) määrata kindlaks S.W ’e (isikukood XXX) poolt kantud hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista S.W ’e (isikukood XXX) kasuks kostjatelt solidaarselt välja menetluskulud kokku summas 2461,8 eurot, mis sisaldavad käibemaksu; 4) määrata kindlaks K.Y ’i (isikukood XXX) poolt kantud hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista K.Y ’i (isikukood XXX) kasuks kostjatelt solidaarselt välja menetluskulud kokku
summas 2461,8 eurot, mis sisaldavad käibemaksu. Lisaks kohustada kostjaid tasuma väljamõistetud menetluskuludelt hagejatele viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaksmäärava kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (dtl 1180-1184).
80.Hagejate menetluskulu nimekirja kohaselt on hagejate esindaja ajakulu kokku on 51 tundi ning konkreetsed tööd nähtuvad 16.01.2026 menetluskulude nimekirja lisast – ajaaruandest (dtl 1180-1184). Hagejate esindaja on osutanud hagejatele õigusabi kokku 51 tundi. Kohus ei pea vajalikuks hinnata minutilise täpsusega iga hagejale osutatud teenuse raames tehtud õigusabitoimingu vajalikkust ja põhjendatust, vaid annab hinnangu hagejate menetluskulude põhjendatusele tervikuna, arvestades tsiviilasja sisu, keerukust ja kestvust. Kohtu hinnangul võib põhjendatuks ja vajalikuks teenuse mahuks pidada kogu hagejatele osutatud õigusabikulu, so kokku 51 tundi.
81.Hagejate lepingulise esindaja tunnihind on 160 eurot (ilma käibemaksuta). Ajaaruandest nähtuv tehtud töö ja tasumisele kuuluv summa jaotuvad võrdselt hagejate I kuni IV vahel. Hagejad I-IV kinnitavad, et on tsiviilasja 2-23-2687 menetluses maakohtus kandnud järgmisi menetluskulusid: 1) hageja I lepingulise esindaja kulud summas 2040 eurot, millele lisandub käibemaks 421,8 eurot, kokku 2461,8 eurot; 2) hageja II lepingulise esindaja kulud summas 2040 eurot, millele lisandub käibemaks 421,8 eurot, kokku 2461,8 eurot; 3) hageja III lepingulise esindaja kulud summas 2040 eurot, millele lisandub käibemaks 421,8 eurot, kokku 2461,8 eurot; 4) hageja IV lepingulise esindaja kulud summas summas 2040 eurot, millele lisandub käibemaks 421,8 eurot, kokku 2461,8 eurot. Hagejad I-IV paluvad jätta enda menetluskulud solidaarselt kostjate I ja II kanda. Hagejad I-IV ei ole käibemaksukohustuslased, mistõttu taotlevad hagejad I-IV menetluskulude hüvitamist käibemaksuga (dtl 1180-1184). Seega on hagejate esindaja kogu osutatud õigusabi teenuse maht 51 tundi, tunnihinnaga 160 eurot. See on 8160 eurot, millele lisandub käibemaks 1687,20 eurot, so kokku 9847,20 eurot (4 x 2461,80 eurot).
82.Kostjad on esitanud 23.01.2026 vastuväite hagejate menetluskulude nimekirjale (dtl 11931197). Kostjate vastuväited ei ole kohu hinnangul põhjendatud ning kohus ei vähenda kostjate vastuväidete alusel hagejate menetluskulude suurust.
83.Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Kohus leiab, et hagejate vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu 160 eurot (ilma käibemaksuta) on käesoleva vaidluse sisu ja keerukust arvestades lepingulise esindaja tasuna igati mõistlik ning kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega, mida võib pidada keskmiseks tunnihinnaks.
84.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kõikide hagejate menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 2461,80 eurot (koos käibemaksuga) ning kõikide hagejate menetluskulu käesolevas tsiviilasjas kokku on 9847,20 eurot (koos käibemaksuga; so 4 x 2461,80 eurot).
85.Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagejate menetluskulu kokku 9847,20 eurot jääb hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda.
86.TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Lember (endise perekonnanimega Nieländer) Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.