E. L. hagi L. L. vastu väljamõistetud elatise suurendamise nõudes
Kohtuistungi kuupäev
20.10.2025 Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
E. L. (isikukood XXX)
Hageja seaduslik esindaja:
M. L. (isikukood XXX)
XXX, elukoht: XXX, e-post:
Kostja:
L. L. (isikukood XXX)
XXX, elukoht: XXX, e-post:
Kostja lepinguline esindaja:
P. M., Amantese Õigusbüroo OÜ, e-post: XXX
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Suurendada Viru Maakohtu 15.12.2023 otsusega tsiviilasjas nr 2-23-11852 L. L.lt välja mõistetud elatist ja mõista välja kostjalt L. L.lt elatis tütre E. L. kasuks alates 01.08.2025 igakuise elatisena 450 (nelisada viiskümmend) eurot kuni tütre täisealiseks saamiseni 20.08.2026.
Jätta rahuldamata M. L. taotlus suurendada elatist tagasiulatuvalt alates 01.08.2024.
4.Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatisemakseid.
5.Elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja M. L. arveldusarvele nr EEXXX iga kuu
10.kuupäevaks.
6.Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGEJA NÕUE
1.27.07.2025 esitas M. L. kohtule avalduse L. L. vastu elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt maksab kostja alaealisele E. L.le elatist miinimumsummas (Viru Maakohtu 15.12.2023 otsuse alusel alates 01.11.2023). Lapse vajadused on muutunud ning tema ülalpidamiseks kulub umbes 500 € kuus (toitlustamine ja tervis 200 €, koolitarbed ja vaba aeg 100 €, transport ja side 50 €, eluasemekulud 150 €. Samuti on märkimisväärselt tõusnud kostja sisstulek. Kostjal on kinnisvara Toila alevikus ning kaks korterit Tallinnas, mida ta üürib välja, ning lisaks on ta hiljuti ostnud kalli auto Porsche. Ta on mitme äriühingu omanik ja juhatuse liige. Sellest nähtub, et kostja varaline seis on tugev ja tal on võimalus lapse ülalpidamises suuremas ulatuses osaleda. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 500 € kuus. Kohus jättis hagi käiguta ja andis tähtaja korrektse hagi esitamiseks ja hagi täpsustamiseks.
2.06.08.2025 esitas E. L. täpsustatud hagi, mille kohaselt ulatuvad kulud lapsele kuni 900 € (eluasemekulud 220 €, sidekulud 50 €, toidukulud 250 €, transpordikulud 50 €, juuksur ja hügieenitarbed 60 €, riided ja jalanõud 80 €; ravimid, vitamiinid ja ravikosmeetika 80 €, õppevahendid 40 €, vaba aeg 70 €). Palub mõista välja elatis 450 € või mõistlik suurus kohtu äranägemisel, arvestades lapse isa tegelikke sissetulekuid ja varalist olukorda. Lapsel on diagnoositud nahahaigus, mis eeldab eridieeti ja ravikosmeetikat. Nimetatud toodetele ei laiene ravimi soodustused, mistõttu kujutavad need endast arvestatavat lisakulu. Lisaks taotles hageja elatise suurendamist tagasiulatuvalt alates 1. augustist 2024. Seega moodustab täiendav 149 € suurune kuumakse aastas kokku 1788 € (149x12).
3.18.08.2025 esitas hageja esindaja vastuse kostja seisukohale. Viimati nahaarsti poolt välja kirjutatud ravikreemid maksid 29,21 eurot (vt lisa 1), mitte 10-12, nagu lepinguline esindaja väitis. Sellele summale lisanduvad ka kulud ravikosmeetikale. Kostja varaline seis on tugev ning tal on reaalsed ja piisavad võimalused panustada lapse ülalpidamisse oluliselt suuremas ulatuses, ilma et see seaks ohtu tema enda toimetuleku. Kostja ametlik palk ületab Eesti keskmist brutopalka ligikaudu 2,5 korda, st on ligikaudu 5 027,50 eurot kuus (bruto). Palus välja selgitada Tallinnas asuva korteri (xxx) omandiõiguse ajalugu. Kostja väide, et tema teises korteris (xxx) elab väidetavalt sõber, kes vastutasuks ehitab talle eramut, on äärmiselt ebausutav ega põhine ühelgi tõendil. On tähelepanuväärne, et ettevõttel M OÜ, mille majandustegevus sisuliselt ei toimi, on lisandunud kostja nimele vara ligikaudu 34 000 euro väärtuses. Sellise vara tekkimine tekitab põhjendatud kahtluse, et kostja võib püüda oma tegelikku majanduslikku seisu varjata, et vähendada kohtule nähtavat maksevõimet ja seeläbi vältida lapse ülalpidamiskohustuse täitmist proportsionaalselt oma võimalustega. X OÜ on ka olemas vara ja käive.
KOSTJA VASTUS
4.Kostja hagiga ei nõustu ja vaidleb sellele vastu. Kostja lepinguline esindaja märgib, et 21.08.2023 kohtule esitatud hagiavalduses väitis hageja esindaja M. L., et kulud ühele lapsele on 435 eurot. 06.08.2025 kohtule esitatud täpsustatud hagis väidab hageja ema olevat kulu hagejale 900 eurot. Seega väidab hageja, et ca 20 kalendrikuu jooksul on hageja ülalpidamiskulud suurenenud 106.9% võrra. Kostja hinnangul on kõik hagis esitatud väited hageja kulude suurenemisest meelevaldsed, paljasõnalised ja tõendamata. Seadus ei võimalda elatise väljamõistmise kohtuotsuse muutmist tagasiulatuvalt, seega hageja nõue 1788 euro saamiseks on esitatud kohtule põhjendamatult ning tuleb jätta rahuldamata. Algses hagis oli nõutud kostjalt elatist 500 eurot kuus. Täpsustatud hagis on nõuet vähendatud 450 eurole ning muudetud kardinaalselt hageja ülalpidamiskulusid ilma mingisuguseid põhjendusi esitamata, mis viitab sulaselgelt nn „õngitsemise“ taktika kasutamisele. Näiteks kui esialgses hagis väideti eluasemekulude osakaal lapse kohta olevat ca 150 eurot kuus, siis täpsustatud hagis suurendati seda rida 220 euroni jne, et saada kogusumma 900 eurot kätte, mis viitab menetlusõiguste pahausksele kasutamisele, st nö laest võetud andmete kasutamisele. Samuti on hagis teadlikult paisutatud hageja terviseprobleeme ja väidetud, et hagejal on diagnoositud nahahaigus, mis eeldab eridieeti ja ravikosmeetikat. Tegelikult on hagejal diagnoositud akne- ehk harilikud vinnid (vt lisatud väljavõte), mis on noorukitel tavaline ja möödub ilma erilise ravita. Raviks on määratud kreem ja geel, mille hinnaks Benu Apteegis on mõlema ravimi puhul ca 10-12 eurot ja milleks peaks ka senine elatis olema piisav. Kostja töötasu on alates 01.04.2025.a. 5190 eurot (bruto) ning netotasu suurenes 223 euro võrra. KÜ Põllu 128 maksab kostjast juhatuse liikmele juhatuse tööga seotud kulude katteks hüvitist 190 eurot kuus. Kostjal on 2017.a. Porsche Panamera liisitud alates 28.02.2025. Kostjale ei kuulu enam kaks korterit Tallinnas, vaid üks. XXX on 1-toaline korter, mille kostja soetas 2016. aastal kodulaenuga ja mille eest maksab ta iga kuu kodulaenu makset kuni 2046.a. 2019 soetas kostja tõepoolest ka teise - XXX korteri, kuid ta võõrandas selle 27.08.2024. Põhjuseks oli vajadus täiendavate rahaliste vahendite järgi, et jätkata aadressil Altküla tee 14, Toila ehitusjärgus oleva eramu ehitust. Kostjal on osalus ettevõtetes OÜ X ja M OÜ kuid sealt kostja töötasu või mingit muud rahalist hüvitist ei saa. OÜ M puhul puudub majandustegevus juba alates 2021 aasta lõpust. Kostja ei saa XXX väljaüürimisest üüritulu. Seda korterit kasutab kostja ise (kuna tööalaselt on vaja regulaarselt Tallinna külastada), muul ajal kasutab korterit kostja sõber, kes aitab kostjat tema eramu ehitusel XXX ja ei võta ehitamise eest tasu. Kokku moodustavad kostja kulud umbes 2900 eurot ning järele jääb umbes 1000 eurot, mille kulutab eramu ehitusele ja poja ülalpidamisele. Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-18773, milles menetletakse alaealise A. L. hagi hageja seadusliku esindaja M. L. vastu miinimumelatise saamiseks. Kostja leiab, et käesolev hagi on esitatud, et minimeerida M. L. rahalisi kohustusi, mis määratakse temale teises tsiviilasjas. Lisaks käib hageja kooli kõrvalt aastaringselt tööl Jõhvi Kontserdimajas garderoobi töötajana ning saab selle eest eeldatavasti palgatulu.
5.26.09.2025 esitas kostja esindaja täiendava seisukoha. Hageja ema viib kohut eksitusse, väites et isa pole tütart toetanud suuremate kulude juures lisaks elatise maksmisele. 2024. aastal kinkis isa tütrele sünnipäevaks ca 230 EUR maksva nutikella, 9. klassi lõpetamiseks ostis tütrele lõpukleidi ja kingad. Lisaks on isa tütrele soetanud riideid, jalanõud, kosmeetikat, kõrvaklapid sünnipäevaks.
KOHTUISTUNG
6.20.10.2025 toimunud kohtuistungil jäi hageja esindaja haginõude juurde. Tütar saab elatist miinimummääras ja temalt mõisteti poja kasuks välja miinimumelatis. Tütar töötab kooli kõrvalt. Isa pole tütart täiendavalt toetanud, on vaid kõrvaklapid ostnud 2 aastat tagasi. Tütar isaga ei suhtle, kuna isa esitas tema vastu kuriteoteate. Kriminaalasi lõpetati ära. Eramus on gaasiküte
ning talvel on selle maksumus üle 200 euro. Eluasemekulud üle 400 euro, valve 50 eurot, kindlustus 120 eurot, telefoni arve 100 eurot. Kõik kreemid ei ole retseptiravimid, on väikese soodustusega. Uued prillid lapsele maksid 200 eurot. Kostja vaidles hagile vastu, leides et hageja suurenenud vajadus pole tõendatud. Hagejal lasub antud juhul tõendamiskohustus. Kostja esindaja palus anda hagejale tähtaeg tõendite esitamiseks ning jätkata menetlust kirjalikus menetluses. Hageja nõustus jätkama kirjalikus menetluses. Kohus andis hagejale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks kuni 28.10.2025 ning kostjale tähtaja kuni 12.11.2025.
7.Hageja esindaja esitas 26.10.2025 kohtule kulusid tõendava teabe 01.08.2024 kuni 31.07.2025 ajavahemiku kohta. Eluasemelaenu makse on 528 eurot kuus ning hageja osa sellest on 264 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt.
9.Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. E. L. on L. L. tütar. Viru Maakohtu 15.12.2023 otsusega on L. L.lt välja mõistetud hageja ülalpidamiseks igakuiselt 260 (kakssada kuuskümmend) eurot 33 senti (sh baassumma 249,78 eurot, lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot) kuni tütre E. täisealiseks saamiseni, so kuni 20.08.2026. a või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni (ts asi nr 2-23-11852). Alates 01.04.2025 moodustab elatise summa 301,74 eurot. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagis palub hageja suurendada väljamõistetud elatist ning mõista L. L.lt välja elatise E. L. ülalpidamiseks 450 eurot alates 01.08.2024.
10.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. TsMS § 459 kohaldub ka otsusele, millega kohus mõistis kostjalt välja elatise lapse kasuks (Riigikohtu 16.01.2013.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12 p 16). TsMS § 459 lg 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast. Kohus selgitab, et välja mõistetud elatise suurust ei saa muuta tagasiulatuvalt, vaid ainult uue hagi esitamisest. Hagi on käesolevas asjas esitatud 27.07.2025. Kuna hageja seaduslik esindaja palus välja mõista elatis tagasiulatuvalt alates 01.08.2024 ja tagasiulatuvalt elatise suurust muuta ei saa, siis jätab kohus hagi selles osas rahuldamata.
11.Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ja igapäevased vajadused. Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Hageja seaduslik esindaja on hagis esile toonud asjaolud, millest nähtuvad lapse vajaduste ja elatist maksma kohustatud vanema varalise seisundi suurenemine /muutumine. Hagiavalduse kohaselt on kostja sissetulek hageja teada märkimisväärselt tõusnud. Kostjal on kinnisvara Toila alevikus ning kaks korterit Tallinnas, mida ta üürib välja ning lisaks on ta hiljuti ostnud kalli auto Porsche, mille maksumus ületab 40 000 eurot. Ta on mitme äriühingu omanik ja juhatuse liige. Sellest nähtub, et tema varaline seis on tugev ja tal on võimalus lapse ülalpidamises suuremas ulatuses osaleda. Kuna täpsed andmed puuduvad, palus hageja kohtul kohustada kostjat esitama sissetulekut kinnitavad tõendid. Kostja lepinguline esindaja teatas 12.08.2025 vastuses hagiavaldusele, et kostja töötasu suurus oli alates 01.01.2024.a. 4900 eurot (bruto). Alates 01.04.2025 suurendati kostja töötasu 5190 eurole (töölepingu lisad lisatud), seega on kostja töötasu alates varasema kohtuotsuse jõustumisest suurenenud 5,92%, so brutos 290 euro võrra. KÜ Põllu 128 maksab kostjale juhatuse tööga seotud kulude katteks hüvitist 190 eurot kuus. Kostja soetas tõesti sõiduauto Porsche Panamera, mis on toodetud 2017.a. Tallinnas kuulub temale 1-toaline korter asukohaga XXX, mille eest tasub kodulaenu kuni 2046.a. ja välja seda ei üüri. Teise - XXX korteri võõrandas ta 27.08.2024. Põhjuseks oli vajadus täiendavate rahaliste vahendite järgi, et jätkata aadressil Altküla tee 14, Toila ehitusjärgus oleva eramu ehitust. Lisaks peab ta ülal alaealist poega. Kohus kontrollis kinnistusregistri andmeid ning tuvastas, et L. L.le kuuluvad korter XXX ja eramu XXX. Kohus kontrollis hageja seadusliku esindaja taotlusel korteri, asukohaga XXX kandeid, ning tuvastas, et selle omanikuks on alates 27.08.2024 M.A.G Teenused OÜ, mis ei ole kostjaga seotud. Liiklusregistri väljavõtte kohaselt kuulub L. L.le paadiveok TKI (2022), ta on kasutajaks sõiduautodele Lexus (2022) ja Honda HR-V (2024) ning vastutavaks kasutajaks sõiduautole Porsche Panamera (2017). Maksu- ja Tolliameti 06.10.2025 teatise kohaselt oli L. L. sissetulekuks 01.08.2024-31.08.2025 kokku 52 892,03 eurot, millest palgatulu oli 50 263,52 eurot ja juriidilise isiku liikme tasu 2621,44 eurot. Seega on kohus kindlaks teinud, et L. L. saab alates hagi esitamisest töötasu 3983 eurot (neto) ja juhatuse liikme tasu 199 eurot (neto), kokku 4182 eurot. Lisaks tuvastas kohus äriregistri väljavõttega, et L. L. on OÜ M osanik ja juhatuse liige, kuid majandusaasta aruande kohaselt pole 2023-2024 majandustegevust toimunud, ettevõte on kahjumis. Peale selle tuvastas kohus, et L. L. on ka OÜ X osanik ja juhatuse liige ning 2024.a majandusaasta aruande kohaselt oli kasum 14 336 eurot. Seega saab nimetatud ettevõtted samuti lugeda L. L. vara hulka. Samuti on kohus töötamise registri väljavõttega tuvastanud, et hageja E. L. töötab alates 01.09.2024 X VÕS lepingu alusel. Maksu- ja Tolliameti 06.10.2025 teatise kohaselt oli tema sissetulek 01.08.2024-31.08.2025 kokku 408,06 eurot (9 kuu eest s.o keskmiselt 45,34 eurot kuus). Tegu on hageja sissetulekuga, mida tuleb arvestada tema kuludest maha.
Lisaks on kohus kindlaks teinud hageja ema M. L. varalise seisundi. Kinnistusregistri väljavõtte kohaselt kuulub temale eramu aadressil xxx. Liiklusregistri väljavõtte kohaselt kuulub talle sõiduauto Skoda Superb (2016). Maksu- ja Tolliameti 06.10.2025 teatise kohaselt oli M. L. sissetulek 01.08.2024-31.08.2025 kokku 36 530,65 eurot, millest palgatulu oli 34 174,98 eurot, VÕS lepingu alusel makstud töövõi teenustasu 2052,05 eurot ning kogumispensioni väljamakse 302 eurot. Seega on M. L. keskmiseks sissetulekuks 2810 eurot kuus. Hageja ja tema ema keskmine kuu sissetulek on umbes 2855 eurot. Seega on L. L. sissetulek hageja ja tema ema sissetulekust suurem 1327 eurot. M. L. avaldas kohtuistungil, et maksab elatist pojale miinimummääras. Kohus tuvastas kohtute infosüsteemis, et Viru Maakohtu 03.09.2025 otsusega tsiviilasjas 2-24-18773 mõisteti M. L.lt poja ülalpidamiseks elatis miinimummääras (301,74 eurot) ja tagasiulatuvalt hüvitis 599,76 eurot, mida ta tasub L. L.le. Samas summas tasub L. L. elatist ka E. L.le.
12.PKS § 102 lg 3 kohaselt võib kohus elatise välja mõista PKS § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Seega saab miinimumelatisest suurema elatise välja mõista, arvestades lapse vajadusi ja vaenemate varalist seisu ning lapsega seotud kulude jaotust vanemate vahel. Kohus leiab, et võrreldes hageja vanemate varalist seisu, on kostja varaline seis tunduvalt parem kui hageja seadusliku esindaja oma. Seoses sellega on kostjal võimalus tasuda elatist seadusega sätestatud miinimumsummast suuremas määras.
13.Järgnevalt teeb kohus kindlaks hageja vajadused ja temaga seotud ülalpidamiskulud. 06.08.2025 täpsustatud hagiavalduse kohaselt ulatuvad kulud lapsele kuni 900 euroni (eluasemekulud 220 eurot, sidekulud 50 eurot, toidukulud 250 eurot, transpordikulud 50 eurot, juuksur ja hügieenitarbed 60 eurot, riided ja jalanõud 80 eurot, ravimid, vitamiinid ja ravikosmeetika 80 eurot, õppevahendid 40 eurot, vaba aeg 70 eurot). Kohtuistungil lisas hageja seaduslik esindaja, et lisaks maksab ta koduvalve ja kodukindlustuse eest, mis on ka eluasemekulu. Gaasiküte maksab talvel üle 200 euro. Hageja esindaja esitas 26.10.2025 kohtule kulusid tõendava teabe 01.08.2024 kuni 31.07.2025 ajavahemiku kohta. Eluasemelaenu makse on 528 eurot kuus ning hageja osa sellest on 264 eurot. Järgnevalt toob kohus ära hageja esindaja poolt arvutatud kulud hagejale ühe kuu eest: vesi 10,90 eurot, valve 31,47 eurot, elekter 24,09 eurot, kindlustus 37,67 eurot, küte 46,72 eurot, internet ja telefon 63,62 eurot, kosmeetika 21,30 eurot, juuksur ja hooldus 42,62 eurot, õppevara 21,41 eurot – kokku koos eluasemelaenuga 563,80 eurot. Sellele lisanduvad veel algselt esitatud kulud, mille osas kostja vastu ei vaielnud – toidukulud 250 eurot, transpordikulud 50 eurot, riided ja jalanõud 80 eurot, vaba aeg 70 eurot. Apteegist tehtavad ostud on tõendatud kokku 72,39 euro ulatuses ning hageja märkis, et ostis sealt valdavalt sularaha eest. Kohtule esitatud E. L. haigusloo väljavõttest nähtub, et ta pöördus arstile seoses aknega 17.06.2025 ning talle oli määratud ravi Duac geel 1-2 kuu jooksul ja Differin kreem 3-4 kuu jooksul. Kohtule esitatud väljavõtte kohaselt pole M. L. juunis 2025 apteegist ostusid kaardiga sooritanud, seega peab kohus tõenäoliseks, et ta tegi seda sularaha eest. Hageja seadusliku esindaja 18.08.2025 vastuse kohaselt tasus ta nende ravimite eest 29,21 eurot. Kohus loeb põhjendatud kuluks ravimitele ja vitamiinidele kokku 20 eurot kuus.
Sellest tulenevalt on hageja kulud kokku 1033,80 eurot. Lisaks on ta lapsele ostnud prillid ja arvuti. Kostja vaidles vastu, et hagejal oleksid uued prillid ja kostja lepinguline esindaja leidis, et nii kalli arvuti ostmine oli ebamõistlik, kuna selle oleks saanud palju odavamalt. Kohus märgib, et prillide ja arvuti osas ei ole hageja esitanud kostjale hüvitise maksmise nõuet, seega ei oma nende maksumus antud asjas mingit tähtsust. Need ostud olid hageja ema poolt ära toodud, et näidata, et tema kulutused on palju suuremad, kui lapse isa poolt makstav elatise summa. Kohus elatise summa määramisel nende soetamist arvesse ei võta. Samuti ei olnud kostja lepinguline esindaja nõus, et ca 20 kuu jooksul alates eelmisest kohtuotsusest on hageja ülalpidamiskulud suurenenud 106,9% võrra. Nimelt oli 21.08.2023 elatise hagis märgitud, et kulud ühele lapsele on 435 eurot (2 last). Kohus märgib, et kuna 2 aastat tagasi elas hageja seaduslik esindaja majas koos 2 lapsega, siis eluasemekulud jagunesid kolme peale, mis moodustabki väiksema osa. Samuti olid toidukulud väiksemad, kuna hinnad on 2 aasta jooksul teadaolevalt palju tõusnud ning ka lapse vajadused on ajas muutunud. Lisaks ei arvestanud hageja ema eelmisel korral kulude hulka eluasemelaenu ja kindlustust, mis on samuti eluasemekulude osa vastavalt Riigikohtu 16.10.2013 lahendile 3-2-1-69-13. Seega leiab kohus, et ülaltooduga on leidnud kinnitust, et hagejaga seotud kulud on keskmiselt 1033 eurot kuus.
14.Riigikohus on lahendis 2-21-16454 selgitanud, et seadusandja on sätestanud PKS § 102 lg-s 3 võimaluse välja mõista PKS § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suurema elatise, kui seda nõuavad lapse vajadused, tema tavaline elulaad, seda õigustab vanemate varaline seisund või lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel. Kuivõrd kohtul on võimalik PKS § 102 alusel kohandada PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurus lapse huvidele vastavaks olukorras, kus PKS § 101 alusel arvutatud elatisest ei piisa lapse kõikide vajaduste rahuldamiseks, arvestades ka lapsega koos elava vanema panust, ei ole PKS § 101 lg 7 vastuolus PS-ga. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (PKS § 102). PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12). Antud asjas ei ela kostja hagejaga koos ning maksab talle elatist.
15.Arvestades kostja ülalpidamisvõimet (kohtu käsutuses olevate majanduslikku seisundit iseloomustavate andmete põhjal) leiab kohus, et elatise väljamõistmine PKS § 101 lg-s 1 toodud määrast (301,74 eurot) suuremas määras ei ole kostja jaoks ebamõistlikult koormav.
Kostja sissetulek on rohkem kui 2 keskmist Eesti bruto palka. Tema ülalpidamisel on küll üks alaealine laps, kuid lapse emalt (hageja seaduslikult esindajalt) on väljamõistetud elatis miinimummääras. Kohus arvestab asjaolu, et hageja seadusliku esindaja sissetulek on tunduvalt väiksem kostja sissetulekust, kuid tema poolt hageja ülalpidamiseks kantud kulud on oluliselt suuremad kostja poolt makstava miinimumelatise summast. Kohus võtab elatise summa arvestamisel aluseks eelpool välja arvutatud hageja ülalpidamiskulud 1033 eurot, arvab sellest maha hageja poolt keskmiselt teenitava tulu 45 eurot. Seega peavad vanemad kandma ülejäänud 988 eurot, mis teeb kummagi vanema osaks 494 eurot. Kuna hageja nõuab kostjalt välja mõistetud elatise suurendamist kuni 450 euroni, siis on see isegi väiksem osa, kui jääb kanda hageja seaduslikule esindajale. Kohus peab põhjendatuks rahuldada hagi nõutud ulatuses. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatisemakseid. Kostja on senini maksnud hagejale elatist 301,74 eurot kuus. Kohus märgib, et ei pea antud juhul vajalikuks kohaldada elatise suhtes iga-aastast indekseerimist, kuna elatis mõistetakse välja miinimumelatisest oluliselt suuremas määras ning hageja saab täisealiseks juba 10 kuu pärast. Menetluskulude jaotus
16.Kohus märgib, et kostja on menetluses endale palganud esindaja ning esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on esinduskulud kokku 2210 eurot. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda