L. L. hagi A. L. vastu väljamõistetud elatise muutmise nõudes ja A. L. hagi M. L. vastu elatise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised
21. juuli 2025 Hageja (L. L. hagis): L. L. (ik XXX; elukoht: XXX) Hageja lepinguline esindaja: P. M. (Amantese Õigusbüroo, e-post: [email protected]) Kostja: A. L. (ik XXX; elukoht: XXX) Kostja seaduslik esindaja: M. L. (ik XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX) Hageja (A. L. hagis): A. L. (ik XXX; elukoht: XXX) Hageja seaduslik esindaja: L. L. (ik XXX) Hageja lepinguline esindaja: P.M. (Amantese Õigusbüroo, e-post: [email protected]) Kostja: M. L. (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
Rahuldada L. L. hagi.
2.Vähendada Viru Maakohtu 15.12.2023.a otsusega tsiviilasjas nr 2-23-11852 A. L. kasuks väljamõistetud elatise suurust 0 (null) euroni alates 11.12.2024 (alates hagiavalduse esitamisest).
A. L. hagi rahuldada osaliselt.
3.1 Välja mõista M. L. elatis poja A. L. kasuks
alates 6.01.2025 kuni 31.03.2025.a igakuise elatusrahana 287 (kakssada kaheksakümmend seitse) eurot 72 senti (sh baassumma 272,76 eurot, lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot, millest on maha arvatud pool (50%) lapsetoetust ehk 40 eurot) ning alates 01.04.2025. a igakuise elatusrahana 301 (kolmsada üks) eurot 74 senti (sh baassumma 282,31 eurot, lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmist brutokuupalgast 59,43 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust ehk 40 eurot) kuni A. L. täisealiseks saamiseni, so kuni XXX.a või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni. Elatist indekseeritakse iga aasta 01. aprillil vastavalt PKS § 101 lg -tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisele alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 3.2 Tagasiulatuva aja so 16.11.2024 -5.01.2025 eest esitatud elatise (kahjuhüvitise 599, 76 euro) nõue jätta rahuldamata.
Menetluskulud jätta nii L. L. hagis kui A. L. hagis poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
MENETLUSE KÄIK
1.L. L. esitas 11.12.2024 Viru Maakohtule hagi E. L. ja A. L. vastu väljamõistetud elatise muutmise nõudes, milles palus muuta /vähendada Viru Maakohtu 15.12.2023.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-XX-XXX L. L.lt alaealiste E. ja L. L. kasuks väljamõistetud elatise suurust 0 (null) euroni, kuna alates 16.11.2024.a. elab A. L. hageja juures. Hagi tagamise korras palus peatada täitemenetlus Viru Maakohtu 15.12.2023 otsuse tsiviilasjas nr 2-23-11852 täitmiseks kuni käesolevas asjas tehtud lahendi jõustumiseni. Maakohus jättis 17.12.2024.a. määrusega L. L. hagi tagamise taotluse rahuldamata. Kohus märkis, et Tarni andmetest tulenevalt ei ole algatatud täitemenetlust L. L. suhtes Viru Maakohtu 15.12.2023.a tsiviilasjas nr 2-23-11852 tehtud otsuse täitmiseks (dtl 35-37) ning kohus ei saa etteulatuvalt hagi tagamisena peatada täitemenetlust, mida ei ole alustatud.
2.6.01.2025 esitas L. L. kohtule avalduse, milles teatas, et loobub hagist E. L. vastu. Hageja selgitas, et esitas hagi kostate vastu põhjusel, et A. L. asus alates 16.11.2024 elama hageja juurde, st kummagi vanema kasvatada jäi üks alaealine laps, mistõttu ülalpidamiskohustus jagunes vanemate vahel võrdselt. Hageja esitas hagi mõlema lapse vastu lootuses, et vanemad lepivad mõistlikult kokku selliselt, et kumbki vanem, kelle ülalpidamisel on üks laps, ei peaks teisele vanemale elatist tasuma. Kokkulepet ei sündinud, mistõttu taotleb E. osas menetluse lõpetamist, jätkata temale elatise maksmist ja esitada eraldi hagi A. elatise saamiseks.
3.6.01.2025 esitas A. L. hagi M. L. vastu elatise nõudes ja palus hagi liita tsiviilasjaga nr 2-24-18773 esitatud L. L. elatise vähendamise nõudega ühte menetlusse.
4.7.01.2025.a määrusega lõpetas kohus menetluse L. L. hagis E. L. vastu väljamõistetud elatise muutmise nõudes. Ekslikult lõpetas kohus menetluse esialgu ka A. L. vastu, kuid rahuldas 27.01.2025.a. L. L. määruskaebuse ja tühistas 7.01.2025 menetluse lõpetamise määruse osas, milles lõpetas menetluse A. L. suhtes.
5.7.02.2025.a määrusega Liita L. L. hagi A. L. vastu väljamõistetud elatise muutmise nõudes (tsiviilasi nr 2-24-18773) ja A. L. hagi M. L. vastu elatise nõudes (tsiviilasi 2-XXXXX) ühte menetlusse (kohtute infosüsteemis tsiviilasja nr 2-24-18773 alla). A. L. hagi M. L. vastu elatise nõudes võtta menetlusse. I
L. L. ELATISE MUUTMISE HAGI
HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
6.Maakohtule esitatud hagis palus L. L. muuta Viru Maakohtu 15.12.2023.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-XX-XXX temalt poja A. L. kasuks väljamõistetud elatist 0 (null) euroni kuni poja A.i täisealiseks saamiseni, so kuni XXX. a või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
7.Hagiavalduse kohaselt mõisteti Viru Maakohtu 15.12.2023.a. otsusega tsiviilasjas nr 2XX-XXX L. L.lt elatis A. L. kasuks 260, 33 eurot (sh baassumma 249,78 eurot, lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot) kuni poja A.i täisealiseks saamiseni, so kuni XXX. a või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni. Hageja märgib, et on esitanud kohtule avalduse vanemate ühise hooldusõiguse täielikuks lõpetamiseks poja A.i suhtes ja ainuhooldusõiguse üleandmiseks L. L.le (tsiviilasjas nr 2-2417934). Alates 16.11.2024.a. elab A. L. hageja juures ning M. L. keeldus andmast lapsega kaasa tema riideid, jalatseid jms isiklikke asju, mistõttu on hageja need ostnud ise. 29.11.2024.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-XX-XXX rahuldas Viru Maakohus hageja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning peatas M. L. otsustusõiguse A.i viibimiskoha määramise osas ning andis L. L.le ainuotsustusõiguse lapse viibimiskoha määramisel kuni viidatud tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Hageja soovib tuginedes TsMS 459 lg 1 muuta 15.12.2023.a. kohtuotsusega temalt väljamõistetud elatise suurust 0 (null) euroni. Hageja on kuni novembrini täitnud kostjate ülalpidamiskohustust vastavalt kohtuotsusele. Alates poja elama asumisest hageja juurde, ei ole hageja alates detsembrist 2024 enam kostja emale elatist tasunud. 09.12.2024 edastas hageja kostja emale e-kirja (lisatud), milles tegi ettepaneku panna kohtuotsusega väljamõistetud elatise maksmine pausile. Kostja ema teatas oma vastuses, et ta jätab selle küsimuse kohtu otsustada. Kostja ema keeldus pojale kaasa andmast mängu- jms isiklikke asju, mis olid osaliselt ka isa ostetud kuid asusid tema juures. Vastuseks poja küsimusele teatas ema, et mänguasjade asukoht on tema juures ja isa juurde need ei lähe.
Ema on poega süstemaatiliselt kiusanud selle pärast, et ta ei allunud ema manipulatsioonidele ning jätkas suhtlust isaga. Ema kiusamine päädis kehalise väärkohtlemisega, mille suhtes on alustatud kriminaalmenetlus ning kohus on esialgse õiguskaitse raames andnud poja viibimiskoha otsustamise õiguse hagejale. Isa juurde tuli poeg vaid kulunud riietes ja väikseks jäänud talvejopega, sest tal ei lubatud rohkem midagi kaasa võtta. Kaasa ei antud aluspesu, sokke, t-särke, pesu jms riideid ja jalatseid, samuti kooliks vajalikke vahendeid. Isa on need asjad kõik pojale uued ostnud. Hageja on seisukohal, et olukorras, kus mõlemad vanemad kasvatavad ühte alaealist last, st vanemate poolt antav ülalpidamiskulude koormus on jaotunud ühiste laste suhtes ühtlaselt, ei ole alust kummagi lapse kasuks elatist välja mõista, vastupidine olukord oleks lihtsalt ebamõistlik.
8.3.03.2025 seisukohas ei nõustu hageja M. L. väitega, et asjaolude muutus oli tingitud esialgse õiguskaitse kohaldamisest tsiviilasjas nr 2-XX-XXX ning see on ajutine, TsMS § 459 ei sea tingimusi muutuste ajalisele kestvusele.
KOSTJA VASTUVÄITED
9.Kostja vaidleb hageja nõudele vastu. M. L. leiab, et hageja tugineb hagis peamiselt esialgse õiguskaitse kohaldamisele (tsiviilasi nr 2-24-17934), mille alusel elab laps ajutiselt tema juures ja tegemist on üksnes ajutise meetmega – kohtulahend asja sisulises osas, mille raames esialgne õiguskaitse määrati, ei ole veel tehtud. Ebaloogiline ja enneaegne teha muudatusi kohtu varasemas elatist puudutavas otsuses enne lõpliku lahendi jõustumist lapse elukoha osas. Selleks, et tagada õiguskindlus ja kooskõla nii seaduste kui ka elementaarse loogikaga, peaks esmalt olema kohtulahend, mis kinnitab lapse elukoha muutmise ja alles seejärel saab hinnata vajadust elatiskohustuse ümbervaatamiseks. Avaldaja oli jõustunud kohtuotsuse alusel kohustatud maksma 2 lapse ülalpidamiseks elatist summas 575 eurot kuus. Maksab aga praegu vaid poole sellest summast (287 eurot) mis tähendab seda, et sama palju tal jääb poja ülapidamiseks ning ta saab lisaks lapsetoetust 80 euro ulatuses. Need vahendid kokku võimaldavad avaldajal katta lapse ülalpidamiskulud samas mahus, nagu tegi seda lapse ema ajal, mil laps elas tema juures ja kehtis suhtluskorda käsitlev kohtuotsus. Sellest tulenevalt puudub igasugune loogiline või õiguspärane alus nõuda kostjalt tagasiulatuvalt täiendavat rahalist hüvitist. Avaldaja esitatud, kuid tõendamata arvutuste kohaselt osaleb ta praegu poja ülalpidamises summas, mis ületab kahe lapsele makstava toetuse kogusumma, tekitades sellega ebavõrdse kohtlemise laste ülalpidamisel. Hageja jätab tähelepanuta, et ema katab lapse toidukulu koolis, tagades lapsele täiendava söögikorra. Kui hagejal on raskusi lapse ülalpidamisega võib laps kohe asuda elama ema juurde. Ema on alates vanemate lahutuse jõustumisest 2020. aastal suutnud last iseseisvalt ülal pidada, kattes lapse vajadused oma sissetulekust ilma täiendavate probleemideta (avaldaja hakkas maksma elatist 2023. aasta novembrist).
10.27.07.2025 seisukohas märgib M. L., et lapse elukoha muutus leidis aset pärast seda, kui isa pidi maksma elatist. On alust väita, et lapse isa meelitas lapse enda juurde majanduslikul motiivil, mitte lapse huvidest lähtudes, eesmärgiga lõpetada enda elatiskohustus ja esitada selle asemel nõue ema vastu. Selline käitumine ei vasta lapse parimate huvide põhimõttele. Hageja ei ole menetluse jooksul esitanud tõendeid oma sissetulekute. M. L.le teadaolevalt ületavad isa sissetulekud oluliselt ema sissetulekuid. M. L. palub kohtul välja nõuda hagejalt tõendid tema majandusliku seisundi kotha (andmed
viimase 12 kuu töötasu kotha, 6 kuu pangakonto väljavõtted, maksu- ja tolliametist duludeklaratsioonid ja andmed ettevõtlustulu kohta. Hageja tarvitab lapse ema suhtes juriidilist ja majanduslikku vägivalda. Juriidiline vägivald väljendub hageja käitumises, kus õiguskaitsevahendeid kasutatakse ilmselgelt mitte lapse huvide, vaid teise vanema survestamise ja kättemaksu eesmärgil; Majanduslik vägivald seisneb selles, et hageja esitab elatisenõude üksikemale, kes kasvatab alaealist last ja kellel puuduvad võrdsed võimalused tasuda elatist — seejuures ei täida hageja ise igapäevast hoolduskohustust lapse suhtes. Lisaks peab ema ülal oma vähihaiget ema, kes ei ole töövõimeline ega suuda katta oma elatusvajadusi. See seab ema majanduslikule olukorrale täiendava koormuse ja seda tuleb arvesse võtta nõuete lahendamisel. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et laps päriselt elab tema juures. Avaldaja hetkeseisuga üürib ühetoalist korterit, mis seab kahtluse alla, kas seal on lapse jaoks sobivad elamistingimused. Lisaks on teada, et A. L. viibib pidevalt hageja vanemate juures aadressil XXX, mistõttu on põhjendatud küsimus, millises ulatuses hageja tegelikult osaleb lapse igapäevases hooldamises ja ülalpidamises. Sellise elukorralduse juures ei ole võimalik pidada hagejat lapse ülalpidajaks ega eeldada, et teine vanem peab kandma rahalist kohustust ebaõiglases ulatuses. II
A. L. ELATISE NÕUE M. L. VASTU
11.6.01.2025.a esitas A. L. kohtule hagi elatise saamiseks M. L.lt. Kostja on hageja ema. Hageja märgib, et alates 16.11.2024 elab alaliselt isa L. L. juures. Kostja rikub alates 16.11.2024.a. hageja ülalpidamiskohustust ega maksa elatist. Hagejaga seotud lapsetoetus laekub endiselt kostjale. Hageja nõuab elatist seaduses sätestatud alammääras alates hagi esitamisest kuni täiskasvanuks saamiseni, samuti tagasiulatuvat elatist alates 16.11.2024.a., millest alates ta elab alaliselt koos isaga. A. elab hetkel koos isaga kahekesi üürikorteris kuid peatselt on isal valmimas eramu. Hageja käib koolis ja ujumistrennis. Kui hageja kolis isa juurde, keeldus ema andmast kaasa mänguasju, riideid jms, mis lapsel olid olemas. Näiteks kui hageja küsis emalt oma Legot, siis vastas ema, et ka mänguasjadel on oma kodu ning nende mänguasjade kodu on ema kodu, teisel mänguasjadel on teine kodu (vt hagile lisatud vene keelne sõnum). Seega on hageja isa pidanud ostma hagejale kõik vajalikud asjad. A.i püsikulud kuus on 641 eurot kuus A. L. palub M. L.lt välja mõista elatise alates 6.01.2025 summas 367,72 eurot (baassumma 272,76 eurot+ 3% keskmisest brutopalgast 54,96 eurot + lapsetoetus 80 eurot), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust). Samuti palub hageja PKS § 108 alusel M. L.lt välja mõista tagasiulatuvalt, alates 16.11.2024 kuni 05.01.2025, so 49 päeva eest elatise maksmise kohustuse rikkumise eest kahjuhüvitis kokku summas 599,76 eurot (12,24x49).
12.21.07.2025 toimunud kohtuistungil täpsustas hageja oma nõuet ja selgitas, et hagi esitamise päeval laekus lapsetoetus kostjale. Alates 07.02.2025 laekub lapsetoetus 80 eurot L. L.le. Hagis välja toodud summat tuleks muuta, et alates hagi esitamise päevast tuleks arvestada poole lapsetoetusega ehk välja mõista alates hagi esitamisest elatis summas 327,72 eurot. Baassumma on 272,76 eurot puss 3% keskmisest brutopalgast ehk 54,96 eurot pluss pool lapsetoetusest, alates veebruarist 287,72 eurot. Muudatus tuleb alates 07. veebruarist 2025. Sellest päevast peaks kostja maksma kuus elatist 40 eurot vähem.
KOSTJA VASTUVÄITED
13.Kostja vaidleb hageja nõudele vastu ja märgib, et nõue on tuletatud esialgse õiguskaitse rakendamisest tsiviilasjas nr 2-XX-XXX. Kostja osaleb lapse ülalpidamises ja tasub lapse pikapäevarühma toidukulu. Kui L. L.l on lapse ülalpidamisega raskusi, võib laps ema juurde tulla. Kostja märgib ka seda, et L. L. varaline seisund on oluliselt suurem, mistõttu elatise nõue vanema vastu kes kasvatab alaealist last, on alusetu. Kohtuistungil 21.07 märkis kostja, et ootab hooldusõiguse asjas lõpplahendit, sest lisaks elatise otsusele ka kehtiv suhtluskord, mis näeb ette, et kui avaldaja saab kasutusloa oma eluasemele, siis laps elabki nädal aega isa juures ja nädal aega ema juures. Samas märkis ka seda, et kui tuleb otsus, et peab pojale elatist maksma, siis seda ta ka teeb. L. L. kasutab kostja suhtes juriidilist vägivalda – see on juba mitmes hagi, mis on kohtumenetluses. L. L. ei soovinud elatist maksta, praegu maksab kuna muidu sekkub kohtutäitur. Vanem tütar saab X aastaseks. Kulud, mis lähevad noorukile ja X-aastasele poisile, ei ole sama suured. Praegu ta maksab tütrele 304 eurot. Selleks, et elatist pojale maksta, peaks kostja ka pojaga vähemalt suhtlema. Hetkel L. L. seda takistab. Poja ülalpidamises osaleb kostja niiviisi, et maksab jätkuvalt arved, mis on ka kohtule esitatud. A. L. elatise nõude suuruse osas märkis kostja, et see on seadusega kehtestatud miinimum. Kui kohus nii otsustab, siis seda ta ka täidab. III
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et L. L. elatise muutmise hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele; A. L. elatise väljamõistmise nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lõikele 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas, sh poolte esitatud õiguslike väidetega. L. L. elatise muutmise hagi
16.Viru Maakohtu 15.12.2023.a otsusega tsiviilasjas nr 2-XX-XXX (dtl 11-19) mõisteti L. L.lt alates 1.11.2023.a. välja elatis poja A. L. kasuks 260, 33 eurot (sh baassumma 249,78 eurot, lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot) kuni poja A.i täisealiseks saamiseni, so kuni XXX. a või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4. 26.08.2025.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-24-17934 (L. L. avaldus M. L. vastu ühise hooldusõiguse lõpetamiseks alaealise lapse A. L. suhtes) lõpetas kohus M. L. ja L. L. ühise hooldusõiguse A. L. suhtes osaliselt ja anda poja asu- ja viibimiskoha määramise osas ainuhooldusõiguse L. L.le Ülejäänud osas jäi vanematel A.i suhtes ühine hooldusõigus. Kohtulahend jõustunud ei ole.
17.Alates 16.11.2024.a. elab A. L. isa juures. Selles osas vanemate vahel vaidlust ei ole. Arvestades asjaolu, et poeg elab alates 16.11.2024.a isaga ja isa tagab lapse ülalpidamise vahetult, soovib hageja tuginedes TsMS 459 lg 1 muuta kohtuotsusega temalt väljamõistetud elatise suurust 0 (null) euroni. TsMS § 459 lg 1 kohaselt võib pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda kumbki pool uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist lahendis, kui: - oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja - hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib lahendit muuta alates uue hagi esitamise ajast. Riigikohus on märkinud, et üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada/vähendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu 9.06.2017.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p 32) Vaidlust ei ole selles, et tsiviilasjas nr 2 -XX-XXX 15.12.2023.a. lahendi tegemise ajal elasid nii E. L. kui A. L. ema juures. Kuivõrd käesoleval ajal (alates 16.11.2024) elab A. isaga ja tütar E. emaga, siis olnuks vanematel mõistlik leppida kokku omavahel selles, et kumbki vanem kannab tema juures elava lapse ülalpidamiskulu ning vanem /laps teiselt vanemalt elatist ei nõua. M. ja L. L. omavahelised suhted on aga sedavõrd teravad, et ei suudeta laste jaoks olulistes küsimustes mistahes mõistlikke kokkuleppeid teha ning valatakse kogu oma viha teise vanema vastu ja kibestumine välja laste peal.
18.Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Poeg A. elab alates 16.11.2023 isaga. Eeltoodu on tuvastatud nii tsiviilasjas nr 2-XX-XXX kui kinnitust leidnud käesolevas tsiviilasjas. M. L. kinnitas kohtuistungil, et A. elab isa juures (rõhutas küll, et esialgu ajutiselt, ootab tsiviilasjas 2-24-17934 lahendit) ning et kumbki vanem kannab tema juures elava lapse ülalpidamiskulud (dtl 114-115; 00:05:54). Ema kannab ainult A.i pikapäevarühma toitlustuskulu (12,60 eurot). Kohus on seisukohal, et olukorras, kus laps elab vanema juures, kellelt on elatis välja mõistetud ja vanem kannab ülalpidamiskulu vahetult, on elatise nõudmise /maksmise eeldused ära langenud.
Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus L. L. hagi A. L. vastu ja vähendab Viru Maakohtu tsiviilasjas nr 2-XX-XXX 15.12.2023 tehtud otsusega poja kasuks väljamõistetud elatise 0 (null) euroni alates 11.12.2024 (alates hagiavalduse esitamisest). A. L. elatise hagi
PKS § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.
PKS § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12). PKS § 100 lg-s 2 on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega (vt Riigikohtu 12.05.2021.a lahend tsiviilasjas nr 2-18-6491/96).
20.Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Kuna käesoleval juhul nõuab laps elatist miinimummääras, siis võttes arvesse Riigikohtu eespoolviidatud seisukohta, ei ole lapse vajaduste tõendamine vajalik. A. elab isa juures, isa kannab lapse ülalpidamiskulu. M. L. tasub poja pikapäevarühma toidukulu. Muude kulude kandmine tõendatud ei ole.
21.Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui §
alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt: - Igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.
Baassumma ühe lapse kohta oli kuni 1.04.2025 272,76 eurot ja on alates 01.04.2025. a 282,31 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 01. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. - Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 01. aprillil. PKS § 101 lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb elatise miinimumsuurus järgmiselt: * kuni 1.04.2025 1832 x 0,03 = 54.96 eurot ehk 272.76 + 54.96 = 327,72 eurot. * alates 1.04.2025 1981 x 0,03 = 59,43 eurot ehk 282,31+59,43 = 341,74 eurot. - PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Seega tuleb arvestatud elatisest maha arvata pool lapsetoetust ehk 40 eurot. * kuni 1.04.2025 327,72 – 40 = 287,72 eurot. * alates 1.04.2025 341,74 – 40 = 301,74 eurot. PKS § 101 järgi arvestatav elatise miinimummäär on seega kuni 1.04.2025 287,72 eurot kuus ja alates 1.04.2025 igakuiselt 301,74 eurot.
22.A. L. palub M. L.lt välja mõista alates 6.01.2025 (alates hagi esitamisest) 367,72 eurot (baassumma 272,76 eurot+ 3% keskmisest brutopalgast 54,96 eurot + lapsetoetus 80 eurot), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust). Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista PKS § 108 alusel tagasiulatuvalt, alates 16.11.2024 kuni 05.01.2025, so 49 päeva eest elatise maksmise kohustuse rikkumise eest kahjuhüvitis kokku 599,76 eurot (12,24x49).
23.Hageja palub elatise väljamõistmisel arvestada asjaolu, et perioodil 16.11.2024 (ajast mil laps on isa juures) kuni 1.02.2025 (dtl 92-93) laekus lapsetoetus M. L.le, ehk mitte arvestada PKS § 101 lg 5 sätestatut (Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel) ja mitte arvestama elatisesummast maha 40 eurot (1/2 lapsetoetust), vaid liitma selle juurde. Kohus sellega ei nõustu. Isegi kui lapsetoetus laekus ajavahemikus 16.11.2024 kuni 1.02.2025 ehk 2,5 kuud M. L.le, on kostja kandnud lapse pikapäevarühma toidukulu (dtl 96-98), mida samuti ei saa kogumis arvestamata jätta. Kohus peab põhjendatuks mõista M. L.lt välja elatis poja ülalpidamiseks PKS § 101 järgi arvestatud miinimummääras alates hagi esitamisest ehk 6.01.2025.
24.Vaidlust ei ole selles, et lapse elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega.
Lapse elatise vaidlustes tuleb analüüsida mõlema vanema sissetulekut, varalist seisundit ja võimet teenida sissetulekut (vt Riigikohtu 27.10.2021.a. lahend tsiviilasjas nr 2-19-18082/74 p 11) Mõlemal vanemal lasub lapse ülalpidamiskohustus ja kumbki vanem on kohustatud tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse heaolu ja eakohane areng ning piisav sissetulek iseenda ja lapsele ülalpidamise tagamiseks. Teisest küljest tuleb arvestada ka seda, et lapsega koos elava vanema vahetu panus on oluliselt suurem kui lapsest lahus elava vanema panus. Kohtuistungil ei vaielnud M. L. elatise suurusele vastu, vaid märkis, et kui tuleb kohtuotsus, siis ta seda täidab. Küll aga nimetas, et kulud, mis lähevad X aastasele noorukile ja X-aastasele poisile, ei ole sama suured (dtl 115).
25.Asjaolusid, mis õigustaksid elatise väljamõistmist alla miinimummäära, ei ole kohtule esitatud. Kostja ei ole tõendanud, et on PKS § 102 lg 2 kirjeldatud olukorras. Viidatud sätte kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus nõustub sellega, et L. L. töötasu on oluliselt suurem kui M. L.l (eeltoodut kinnitavad kostja hilinenult esitatud tõendid (dtl 132-138), samas ei saa olukorras, kus üks vanem on majanduslikult võimekam, eeldada, et lapsel puudub seetõttu õigus või võimalus saada ülalpidamist vanemalt kellest ta elab lahus. Sellest tulenevalt ei ole kohtu hinnangul kostja taotlus L. L. pangakontode ja maksu- ja tolliametist sissetuleku kohta andmete väljanõudmiseks põhjendatud. Oluline on see, kas lahuselav ja lapse ülalpidamisse mitte panustav või vähem panustav vanem on suuteline elatist maksma kahjustamata seejuures enda toimetulekut. Juhul kui lahuselaval vanema majanduslik seisund ei võimaldaks elatist tasuda, tuleks jätta ülalpidamiskoormus majanduslikult võimekama vanema kanda. Kohtu hinnangul võimaldab M. L. majanduslik seisund tasuda elatist pojale miinimummääras kahjustamata seejuures iseenda ja tema juures elava tütre toimetulekut. M. L.l on olemas püsiv sissetulek, mis võimaldab elatist tasuda miinimummääras. Samuti ei jää M. L. juures elav tütar E. L. vähem kindlustatuks, kuivõrd L. L. tütre tasub ülalpidamiseks elatist. M. L. taotlused hinnata lapse elukoha vahetuse tegelikke motiive ja mõju lapse huvidele ning arvestada kostja ülalpidamisel oleva haige ema hooldamisega seotud kulu, ei ole asjakohased. Lapse elukoha muutmised asjaolud on käsitletud tsiviilasjas 2-XX-XXX; kostja väited täiendava ülalpidamiskoormuse kohta seonduvalt emaga on paljasõnalised ning kohtul puudub võimalus seda asjaolu hinnata. Väited kättemaksust, juriidilisest ja majanduslikust vägivallast jätab kohus elatise vaidluse lahendamisel tähelepanuta. Kohus märgib veelkord, et mõistlik olnuks vanematel olukorras, kus kumbki vanem peab ülal üht alaealist last, leppida kokku, et kumbki ei tasu teisele vanemale elatist. Vanemate ebaterved suhted on viinud selleni, et mõistliku lahenduse/kokkuleppe asemel on kohtumenetluses vastastikku mitu elatise hagi (käesolev tsiviilasi ja nr 2-XX-XXX E. L. hagi L. L. vastu elatise suurendamise nõudes).
Asjakohatu on süüdistada üht vanemat „juriidilises vägivallas“ teise vanema suhtes kui mõlemad vanemad on keskendunud teineteisega arvete klaarimisele, nägemata ja arvestamata seda, millist mõju nende ebaterved suhted lastele avaldavad.
Hageja tagasiulatuva elatise nõude jätab kohus rahuldamata.
PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. PKS § 108 sätte mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Hageja ei ole millegagi tõendanud, et hagi esitamisele eelnenud ajal oleks nõudnud elatise tasumist miinimummääras. Ei ole ka millegagi tõendatud seda, et lapse vajadused olid katmata või kaetud ebapiisavalt ja kahjustatud sellega tema huve. Tagantjärgi esitatud elatise nõue paneb aga kohtu hinnangul kostja ebamõistlikult raskesse olukorda, mis võib võimatuks teha jooksva elatise maksmise. Lahendit tehes arvestab kohus sellega, et otsus oleks reaalselt täidetav (st vanem oleks suuteline seda täitma).
27.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus L. L. hagi. A. L. hagi rahuldab kohus osaliselt ja mõistab M. L.lt välja elatise poja kasuks PKS § 101 järgi arvestatud miinimummääras. Tagasiulatuva elatise nõude jätab kohus rahuldamata.
28.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist, st kui vanem on sattunud olukorda, kus ei suuda enam tasuda elatist välja mõistetud miinimummääras, või lapse vajadused on oluliselt suurenenud ning välja mõistetud miinimumelatis ei kata enam lapse vajadusi (sel juhul tuleb lapse vajadusi tõendada). Menetluskulude jaotus
29.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 (alates 01.01.2022.a. kehtiv redaktsioon) kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad mõlemas hagis poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.