lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-9284/2

Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 27.06.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-9284/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
27.06.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1338
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 1Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleTsÜS § 157 lg 1, 2Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude ja muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumineTMS § 217 lg 1, 5Kaebus kohtutäituri otsuse ja tegevuse pealeTMS § 218 lg 1Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale edasikaebamineTMS § 48Täitemenetluse lõpetamise alusedTsMS § 173 lg 1, 4Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 371 lg 1, 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Kohtujurist

Näncy-Marita Maltseva

Määruse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2016.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-9284

Tsiviilasi

XXXX avaldus täitemenetluste lõpetamiseks täiteasjades nr 167/2011/1929, 031/2009/97, 029/2012/1910, 023/2014/1396 jt nõuete aegumise tõttu

Menetlusosalised

Avaldaja: XXXX

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

XXXX(isikukood XXXX),

viibimiskoht

RESOLUTSIOON

1.Jätta XXXX avaldus täitemenetluste lõpetamiseks täiteasjades nr 167/2011/1929, 031/2009/97, 029/2012/1910, 023/2014/1396 jt nõuete aegumise tõttu menetlusse võtmata ja tagastada see.
2.Jätta menetluskulud XXXX kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
1.XXXX esitas 14.06.2016.a Harju Maakohtule avalduse täitemenetluste lõpetamiseks täiteasjades nr 167/2011/1929, 031/2009/97, 029/2012/1910, 023/2014/1396. Avaldaja palub lõpetada täitemenetlused ka teistes hagides, mis on seotud firmaga Aktiva Finants.
2.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 06.07.20262-26-8450/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-25-18381/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-8918/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TMS § 2 lg 1Täitedokumendid
TMS § 221Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi
TsMS § 168Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul
TsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 372 lg 6Hagi menetlusse võtmise otsustamine
Täitemenetluse registri andmetel on XXXX vastu algatatud täitemenetlused järgmistes täiteasjades: 031/2009/97, 167/2011/1929, 029/2012/1910, 023/2014/1369.
3.Täitemenetluse registri andmetel toimub täitemenetlus täiteasjas nr 031/2009/97 Harju Maakohtu kohtulahendi alusel tsiviilasjas nr 2-07-56522, sissenõudjaks on

Aktiva Finants OÜ, võlgnikuks on XXXX. Võlanõue tsiviilasjas on osaliselt rahuldatud, täitmisele kuuluvad täitekulud ja -tasud kogusummas 272,29 eurot.

4.Täitemenetluse registri andmetel toimus täitemenetlus täiteasjas nr 16/2011/1929 Harju Maakohtu kohtulahendi alusel tsiviilasjas nr 2-10-60029, sissenõudjaks on Eesti Vabariik Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu, võlgnikuks on XXXX. Võlanõue tsiviilasjas ja kohtutäituri tasu on osaliselt rahuldatud, täitekulud ja -tasud on täielikult rahuldatud.
5.Täitemenetluse registri andmetel toimub täitemenetlus täiteasjas nr 029/2012/1910 Harju Maakohtu kohtulahendi alusel kriminaalasjas nr 1-06-3114, sissenõudjaks on Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu, võlgnikuks on XXXX. Täitmisele kuuluvad võlanõue kriminaalasjas summas 1 629,91 eurot ja täitekulud ja -tasud kogusummas 439,62 eurot.
6.Täitemenetluse registri andmetel toimub täitemenetlus täiteasjas nr 023/2014/1369 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lõuna politseijaoskonna lahendi nr 2317,14,000505 alusel, sissenõudjaks on Politsei- ja Piirivalve Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus, võlgnikuks on XXXX. Täitmisele kuuluvad trahv summas 120 eurot ja täitekulud ja –tasud summas 64,76 eurot.
7.Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg-st 1, vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 1 p 3 järgi kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et avaldaja avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda kooskõlas TsMS § 477 lg 1 ja TsMS § 371 lg 1 p 3 ning lg 2 p 2, kuivõrd kuna kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ning avaldaja avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki, st täitemenetluse lõpetamist aegumise tõttu, võimalik saavutada.
8.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 järgi võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 217 lg 5 kohaselt teeb kohtutäitur kaebuse kohta motiveeritud otsuse ja toimetab selle menetlusosalistele kätte. Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline TMS § 218 lg 1 järgi esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kohtule esitatud avalduse sisust järelduvalt on avaldaja sooviks lõpetada täitemenetlused täiteasjades nr 167/2011/1929, 031/2009/97, 029/2012/1910, 023/2014/1396 seoses nõuete aegumisega. Kohus selgitab, et TMS § 48 ja § 50 kohaselt lõpetab täitemenetluse kohtutäitur. Avaldusest ei nähtu, et avaldaja oleks vastava nõudega kohtutäituri poole

pöördunud, samuti ei nähtu, et kohtutäitur oleks keeldunud täiteasjas täitemenetluse lõpetamisest. Avaldusest ega sellele lisatust ei nähtu, et avaldaja oleks täitemenetluse lõpetamisest keeldumist TMS § 217 lg-s 1 sätestatud korras kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustanud. Lähtudes ülalosundatud TMS § 218 lg-st 1 saab kaebusega kohtu poole pöörduda alles siis, kui eelnevalt on kaebusega kohtutäituri poole pöördutud. Seega peab avaldaja vastava avaldusega pöörduma esmalt kohtutäituri poole, kelle pädevuses on täitetoimingute tegemine. Kuivõrd avaldusest ei nähtu, et avaldaja oleks pöördunud kaebusega eelnevalt kohtutäituri poole, ei ole ta kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ning avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

9.Lisaks on kohus ka seisukohal, et avaldusega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Täitemenetluse registrist nähtub, et täiteasjas nr 16/2011/1929 on täitemenetlus lõpetatud, võlanõue tsiviilasjas ja kohtutäituri tasu on osaliselt rahuldatud, täitekulud ja -tasud on täielikult rahuldatud. Seega tuleb kohtu hinnangul avalduse menetlemisest keelduda täiteasjas nr 16/2011/1929 ka seetõttu, et avaldaja õiguste rikkumine ei saa esitatud asjaoludel olla võimalik. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. TsÜS § 157 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lgs 1 nimetatud nõude aegumistähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Täitemenetluse registrist nähtub, et täiteasjas nr 031/2009/97 kuuluvad täitmisele täitekulud ja –tasud. Kohus selgitab, et kohtutäituri tasu otsus ja täitekulu väljamõistmise otsus on täitedokumendid TMS § 2 lg 1 p 16 mõttes, mille aegumistähtaeg on 10 aastat TsÜS § 157 lg 1 kohaselt. Kuivõrd toimiku avamise kuupäev täiteasjas nr 031/2009/97 on 05.12.2008.a, ei saa täitedokumendiks olevaks kohtutäituri tasu otsus ja täitekulu olla aegunud. Tuginedes TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatule, ei ole alust kohaldada aegumist täitekulude väljamõistmise osas täiteasjas nr 031/2009/97 ning põhjendatud on täitemenetluse jätkumine. Täitemenetluste registrist nähtub, et täiteasjas nr 029/2012/1910 on Harju Maakohtu 21.08.2007.a kohtulahend kriminaalasjas nr 1-06-3114 täitedokument vastavalt TMS § 2 lg 1 p-le 1. Aegumistähtaeg hakkab vastavalt TsÜS § 157 lg-le 2 kulgema alates lahendi tegemisest, s.t alates 21.08.2007.a. Eeltoodust tulenevalt aeguvad kohtulahendist tulenevad nõuded 21.08.2017.a. Seega ei saa täitedokumendiks olevaks kohtulahendist tulenevad nõuded olla aegunud. Täitemenetluse registri andmetel toimub täitemenetlus täiteasjas nr 023/2014/1369 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lõuna politseijaoskonna 18.04.2014.a lahendi nr 2317,14,000505 alusel. Karistusseadustiku § 82 lg 4 sätestab, et täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks. Seega ei saa täitedokumendiks olevaks kohtuvälise menetleja otsusest tulenev nõue olla aegunud.

Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et kuivõrd nõuded täiteasjades nr 031/2009/97, 029/2012/1910, 023/2014/1369 ei saa olla aegunud, ei ole avaldajal võimalik saavutada soovitud eesmärki, milleks on nõuete osas täitemenetluste lõpetamine. Kohus märgib, et kui avaldaja siiski leiab, et täitedokumendist tulenev nõue on aegunud, tuleks esitada kohtule TMS § 221 kohane sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (mitte kaebus kohtutäituri otsuse või tegevuse peale). Täitedokumendist tuleneva nõude aegumine on asjaolu, millele võlgnik saab tugineda TMS § 221 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitades, s.t täitedokumendist tuleneva nõude aegunuks lugemise korral saab sundtäitmise tunnistada lubamatuks (vt nt Riigikohtu 29.05.2012.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-12, p 13; Riigikohtu 16.12.2013.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 19).

10.Riigikohus on oma 31.01.2008.a. lahendis nr 3-2-1-134-07 leidnud, et TsMS § 371 lg 2 p 2 peamine eesmärk on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. Kui selline hagi võetakse menetlusse ning jäetakse rahuldamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei olnud üldse võimalik, peab hageja kandma menetluskulud.
11.TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 1 kannab hageja (avaldaja) menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja