lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-13-57410/34

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 10.06.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-57410/34
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.06.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2097
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 174 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsÜS § 92 lg 1, 2EksimusTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamineTsMS § 2681TsMS § 444Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmineTsÜS § 86Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-13-57410/46Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium25.11.20162-13-57410/58Harju Maakohus Tallinna kohtumaja08.10.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

10. juuni 2016.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-57410

Tsiviilasi / hagi ese

AS XXXX hagi XXXX(XXXX) vastu võla saamiseks

Hagihind

19 866,31 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja

Aktsiaselts XXXX(registrikood XXXX, aadress XXXX) Lepinguline esindaja Kerli Kase (elektronpost [email protected])

Kostja

Vadim XXXX (isikukood XXXX, aadress XXX, elektronpost

XXXX)

Lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev (elektronpost [email protected])

Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses

07.06.2016 kohtuistung, pärast istungit kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta vastu hagist osaline loobumine ja lõpetada menetlus Aktsiaseltsi XXXX(registrikood XXXX) hagis XXXX(XXXX, isikukood XXXX) vastu põhinõude 692,82 (kuussada üheksakümmend kaks koma kaheksakümmend kaks) eurot tasumise nõudes.
2.Rahuldada hagiavaldus.
3.Välja mõista Vadim XXXXilt (XXXX, isikukood XXXX) Aktsiaseltsi XXXX(registrikood XXXX) kasuks 25 564,66 (kakskümmend viis tuhat viissada kuuskümmend neli koma kuuskümmend kuus) eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 145 lg 2Käendaja vastutus
VÕS § 8 lg 2Lepingu mõiste
4.Jätta menetluskulud XXXX(XXXX, isikukood XXXX) kanda.
5.Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, 1 (5)

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.

Kohtuotsuse kirjeldav osa

1.Aktsiaselts XXXX(hageja) esitas 02.08.2010 Harju Maakohtule hagivalduse Osaühingu XXXX (registrikood XXXX) ja XXXXja XXXXvastu põhivõla 310 840,20 krooni ja viivise 310 840,20 krooni tasumise nõuetes. Kohus võttis hagi 28.10.2010 menetlusse tsiviilasjana nr 2-1037074. Hageja esitas 29.08.2011 taotluse XXXX OÜ (registrikood XXXX) ja XXXX(isikukood XXXX) kostjatena kaasamiseks. Kohus kaasas 09.09.2011 XXXXOÜ ja XXXXkostjatena menetlusse. 16.02.2012 lõpetas kohus menetluse Osaühingu XXXX suhtes seoses registrist kustutamisega. 05.12.2013 lõpetas kohus menetluse XXXXOÜ suhtes seoses registrist kustutamisega. 30.12.2013 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-10-37074 jäeti Aktsiaseltsi XXXX(registrikood XXXX) hagi XXXX(XXXX, isikukood XXXX) ja XXXX(isikukood XXXX) vastu solidaarselt põhinõude 19 173,49 eurot ja viivise tasumise nõudes rahuldamata.
2.Eelnevalt kohus eraldas 05.12.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-37074 hageja nõuded XXXX(kostja) vastu iseseisvasse menetlusse. Kohus andis iseseisvale menetlusele hageja nõuetes kostja vastu uue tsiviilasja numbri 2-13-57410. Kohtumenetluses on pooled esitanud kohtule korduvalt menetlusdokumente. Kohus on teinud asjakohaseid menetlustoiminguid ja asja arutanud istungitel.
3.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 444 lg 1 välja üksnes hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. 18.02.2009 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu. Nimetatud lepingu kohaselt kohustus kostja käendajana vastutama kostja ees OÜ XXXX poolt tasumata arvete, mis on loetletud deebitoride väljavõttes, tasumise eest solidaarselt OÜga XXXX. Käenduslepingu punkti 1.2. kohaselt vastutab kostja OÜ XXXX poolt tasumata kaupade ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti ostjalt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest summas kuni 400 000 Eesti krooni (ehk 25 564,66 eurot). Käenduslepingu punkti 1.3. kohaselt vastutab käendaja lepingus toodud kohustuste täitmise eest kogu oma olemasoleva ja tulevikus soetatava varaga. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 19 173,49 eurot (300 000 Eesti krooni). Hageja seadusest tulenev viivisenõue põhivõlgniku ehk OÜ XXXX vastu 25.04.2012 seisuga on 7144,12 eurot. Kuivõrd käendaja (kostja) vastutuse piirmääraks on lepingus märgitud 400 000 Eesti krooni ehk 25 564,66 eurot, palub hageja mõista kostjalt välja viivisevõlgnevus summas 6391,17 eurot (100 000 Eesti krooni).
4.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 välja üksnes kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et ole andnud mingeid käendusi ning käenduslepingu allkirjastamisel mõtles, et tegemist on (nagu kostjale seletati) teatud võlgnevuste kustutamisega. Hiljem selgus see, et tegelikult allkirjastas ta käenduslepingut. Käenduslepingud on koostatud eesti keeles ning kostja ei valda eesti keelt, mistõttu ei saanud ta dokumendi sisuga nõuetekohaselt tutvuda ning lähtus üksnes temale antud selgitustest. Kostja leiab, et ei saanud käenduslepingu sõlmimise eest mingisugust kasu või eelist. Kostja ei ole saanud kasu ka ülejäänud käenduslepingute sõlmimise eest. Kostja sai juhiseid kauba tellimise ja laadimise kohta Tallinna juhatuselt, s.o XXXX AS-i poolt. Iseseivalt hageja ei ole 2 (5)

selles osas mingeid otsuseid teinud. Kostja asub seisukohale, et käenduslepingu sellisel kujul sõlmimine on vastuolus hea usu põhimõttega. Alternatiivselt käendusleping võiks olla vastuolus heade kommetega. Kostja taotles enda vande all ülekuulamist.

5.14.05.2015 kohtuistungil kostja avaldas, et ei ole esitanud käenduslepingu tühistamiseks tühistamisavaldust. Kohus rahuldas 14.05.2015 kohtuistungil hageja taotluse tunnistaja, ajavahemikul 29.07.2003 – 27.08.2009 hageja nõukogu liikme Arvi Liivik, ülekuulamiseks ning kohus määras, et kuulab omal algatusel TsMS § 2681 alusel vande all üle kostja. Kohus määras uueks istungiajaks pooltega kooskõlastades 22.10.2015 kell 10:00. Pooled andsid allkirjad, et on teadlikud uuest istungiajast. Kohus kohustas kostjat kohtuistungil osalema. Hageja pidi tagama tunnistaja kohaloleku järgmisel kohtuistungil. 22.10.2015 kohtuistungile kostja ei ilmunud, mistõttu kohus jättis kostja üle kuulamata. Kohus kuulas istungil üle hageja tunnistaja, kes muuhulgas avaldas järgnevat. Kostja käenduslepingu sõlmimisel oli täielikult teadlik käenduslepingu sisust ja mõttest ning tunnistaja viibis isiklikult käenduslepingu allkirjastamise juures selgitades vene keeles käenduslepingu sisu ja mõtet (II kd, tl-d 189-191). Hageja esitas 22.10.2015 kohtule menetluskulude nimekirja. 27.10.2015 kohtule saadetud elektronkirja avaldas kostja kohtule, et haiguse tõttu ei saanud kostja osaleda kohtuistungil. Kostja on tõendina lisanud elektronkirjale OSAÜHINGUT XXXX perearst XXXX 26.10.2015 allkirjastatud tõendi (otsus 21.10.2015 – 26.10.2015) esimese lehekülje väljavõtte. Harju Maakohtu 31.03.2016 määrusega nõuti perearstilt dokumente ja informatsiooni. Harju Maakohtu 23.05.2016 määrusega uuendati asja arutamist kostja vande all ülekuulamiseks. Kostja on 07.06.2016 vande all üle kuulatud. 07.06.2016 toimus asjas avalik kohtuistung, milles kohus määras kohtulahendi teatavaks tegemise aja 10.06.2016 kell 16:30. II.

Kohtuotsuse põhjendav osa

Nõudest osaline loobumine

6.Hageja esitas kohtule hagiavalduse põhinõude 310 840,20 krooni tasumise nõudes. Menetluse käigus on hageja vähendanud põhivõlgnevuse nõuet 300 000 kroonini. Hageja ei ole kohtule selgesõnaliselt avaldanud, et ta loobub osaliselt põhinõudest. Samas on hageja selline tahe kohtule üheselt arusaadav. Kohus peab võtma seisukoha kõigi hageja esitatud nõuete osas. Kohus võtab vastu hageja loobumise põhinõudest 10 840,20 krooni (692,82 eurot) ulatuses. Kohus lõpetab nimetatud nõude osas menetluse. Asjas tuvastatud asjaolud
7.Asjas vaidlustamata asjaolude ja asjas esitatud menetlusdokumentide alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud: 18.02.2009 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu, mille kohaselt kohustus kostja käendajana vastutama kostja ees OÜ XXXX poolt tasumata arvete tasumise eest solidaarselt OÜ-ga

XXXX;

18.02.2009 sõlmitud käenduslepingu alusel on hagejal nõue kostja vastu tasumata ostuhinna osas summas 19 173,49 eurot (300 000 Eesti krooni) ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus osas summas 6391,17 eurot (100 000 Eesti krooni); kostja ei ole esitanud käenduslepingu tühistamiseks tühistamisavaldust (II kd, tl 175). Pooled vaidlevad sõlmitud käenduslepingu kehtivuse üle. Kohus hindab esmalt sõlmitud käenduslepingu kehtivust. Seejärel lahendab kohus hageja nõuded. Sõlmitud käenduslepingu kehtivus

8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. 3 (5)

18.02.2009 käenduslepingu sõlmimise ajal kehtinud ja hetkel kehtiva VÕS redaktsiooni § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 92 kohaselt saab olulise eksimuse tõttu tehtud tehingu seaduses sätestatud korras tühistada. Varasemalt on kohtupraktikas selgitatud, et oluliseks eksimuseks ei ole seaduse mittetundmine ega ebaõige ettekujutus tulevikus saabuvate asjaolude suhtes.

9.Kostja on kohtumenetluses avaldanud järgnevat. Kostjale seletati, et käenduslepingu allkirjastamise näol on tegemist teatud võlgnevuste kustutamisega. Kostja ei oska eesti keelt, mistõttu ei saanud ta dokumendi sisuga tutvuda ja lähtus temale antud seletustest. Kohus kuulas istungil üle hageja tunnistaja, kes muuhulgas avaldas järgnevat. Kostja käenduslepingu sõlmimisel oli täielikult teadlik käenduslepingu sisust ja mõttest ning tunnistaja viibis isiklikult käenduslepingu allkirjastamise juures selgitades vene keeles käenduslepingu sisu ja mõtet (II kd, tl-d 189-191).
10.TsÜS § 92 lg 1 sätestab, et eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. TsÜS § 92 lg 2 sätestab, et tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. Kohtu hinnangul on ebapiisav keeleoskus asjaoluks, mis võis luua kostjal ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest. Kostja on 07.06.2016 vande all muuhulgas avaldanud: „Mulle tutvustati neid dokumente mitte kui finantsdokumente, vaid kui maha kandamise akte“ (III kd, tl 37). Kui hageja oli teadlik kostja keeleoskuse taseme kohta ning ei selgitanud kostjale kokkuleppe tagajärgi, võib kostjal olla õigus tehtud tehing tühistada. Kohtu hinnangul ei too ebapiisava keeleoskuse tõttu lepingu sõlmimine endaga kaasa lepingu tühisust, vaid võib anda isikule õiguse tehing tühistada. Tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Kostja ei ole tühistanud käenduslepingut. Selle üle puudub vaidlus. Kostja vande all avaldatu ei välista hageja nõudeid, sest käenduslepingut ei ole tühistatud. Seega on 18.02.2009 sõlmitud käendusleping jätkuvalt kehtiv. Nimetatud asjaolusid on kostjale selgitatud ka kohtuistungil (II kd, tl 175). Kuivõrd 18.02.2009 sõlmitud käendusleping on kehtiv, siis on käendusleping pooltele täitmiseks kohustuslik ja hagejal on käenduslepingust tulenevad nõuded kostja vastu.
11.Lisaks on kostja kohtumenetluses avaldanud, et käenduslepingu sõlmimine on vastuolus hea usu põhimõttega ja alternatiivselt käendusleping võiks olla vastuolus heade kommetega. Käenduslepingu sõlmimise ajal kehtinud ja hetkel kehtiv TsÜS § 86 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Kohtu hinnangul lepingu tühistamise aluse esinemine annab lepingupoolele õiguse leping tühistada, kuid ei anna lepingu tühistamata jätmise korral lepingupoolele õigust tuginedes samadele asjaoludele keelduda lepingu täitmisest, lähtudes lepingu sõlmimise asjaolude vastuolule hea usu põhimõttega või heade kommetega. Kostjale on kohtuistungil selgitatud, et eksimus või pettus ei anna lepingupoolele õigust eraldi tugineda hageja käitumise vastuolule hea usu põhimõttega lepingu sõlmimisel (II kd, tl 175). Eeltoodust tulenevalt ei välista kostja vastuväited hageja nõudeid. Nõuete ulatus ja lahendamine
21.Hageja on välja toonud ja esitanud kohtule menetlusdokumendid, millest nähtub käenduslepingust tulenev nõue kostja vastu kokku summas 25 564,66 eurot (põhiosavõlgnevus 19 173,49 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 6391,17 eurot).
22.Kohus kohaldab pooltevahelisele võlasuhtele sõlmitud lepingut. Poolte vahel sõlmitud käendusleping on kehtiv ja pooltele täitmiseks kohustuslik. Käenduslepingu punkti 1.2. kohaselt vastutab kostja OÜ XXXX poolt tasumata kaupade ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti ostjalt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest summas kuni 400 000 Eesti krooni (ehk 25 564,66 eurot). Käenduslepingu punkti 1.3. kohaselt vastutab käendaja lepingus toodud kohustuste täitmise eest kogu oma 4 (5)

olemasoleva ja tulevikus soetatava varaga. VÕS § 145 lg 2 esimese lause kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

23.Kohus on seisukohal, et kostja ei ole esitanud käenduslepingust tekkinud nõuete osas vastuväiteid, mille sisuks on nõude lepingulise aluse puudumine, mittetekkimine või nõude lõppemine. Seejuures kostja ei ole tõendanud hageja nõuete tervikuna või hageja avaldatust suuremas ulatuses rahuldamist. Kohus loeb kohtumenetluses esitatud menetlusdokumentide alusel tuvastatuks, et hagejal on kostja vastu järgnevad nõuded: 18.02.2009 sõlmitud käenduslepingust tulenev põhiosa võlgnevuse nõue summas 19 173,49 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus nõue summas 6391,17 eurot (kokku 25 564,66 eurot). Kohus leiab, et kostja vastuväited ei anna alust jätta lepingust või seadusest tulenev kohaldamata. Kohus rahuldab kohtuotsuse punktis 23 nimetatud hageja nõuded ja mõistab need kostjalt hageja kasuks välja. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
24.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse. Seetõttu tuleb menetluskulud vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 jätta kostja kanda.
25.TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on andnud hagejale tähtaja menetluskulude tervikliku nimekirja esitamiseks. Kohus on andnud pooltele tähtaja seisukoha esitamiseks vastaspoole menetluskulude kohta. Kohtu määratud menetlustähtaeg ei ole möödunud. Kohtul on vaja ka täiendavalt analüüsida menetluskulude põhjendatust ja vajalikust ning teha menetluskulude kindlaksmääramiseks vajalikud menetlustoimingud, mistõttu ei ole võimalik menetluskulude osas teha põhjendatud lahendit kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 10.06.2016 kell 16:30. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja