lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-10-37074/65

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 30.12.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-10-37074/65
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.12.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1791
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ÄS § 180 lg 1, 51Juhatuse liikme tasustamineÄS § 187 lg 1, 2, 4Juhatuse liikmete vastutusTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaÄS § 179 lg 4Aruannete kinnitamineTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamineVÕS § 127 lg 4Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
2-13-57410/58Harju Maakohus Tallinna kohtumaja08.10.20182-13-57410/46Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium25.11.20162-13-57410/34Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja10.06.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

30. detsember 2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-37074

Tsiviilasi

Aktsiaselts XXXhagi XXXja XXXvastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

19 866,31 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja

Aktsiaselts XXX(registrikood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja Kerli Kase (elektronpost [email protected])

Kostja 1

XXX(isikukood XXX, aadress XXX, elektronpost XXX)

Kostja 2

XXX(isikukood XXX, aadress XXX, elektronpost XXX)

Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses

Kohtuistung 06.12.2013

RESOLUTSIOON

1.Võtta vastu hagist osaline loobumine ja lõpetada menetlus Aktsiaseltsi XXX(registrikood XXX) hagis XXX(XXX, isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX) vastu põhinõude 692,82 eurot ja viivise tasumise nõuetes.
2.Jätta rahuldamata XXX(XXX, isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX) taotlus Aktsiaseltsi XXX (registrikood XXX) kostjana menetlusse kaasamiseks.
3.Jätta Aktsiaseltsi XXX(registrikood XXX) hagi XXX(XXX, isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX) vastu solidaarselt põhinõude 19 173,49 (üheksateist tuhat ükssada seitsekümmend kolm koma nelikümmend üheksa) eurot ja viivise tasumise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
4.Jätta menetluskulud Aktsiaseltsi XXX(registrikood XXX) kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise kord Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.

Kohtuotsuse kirjeldav osa

1.Aktsiaselts XXX(hageja) esitas 02.08.2010 Harju Maakohtule hagivalduse Osaühingu XXX (registrikood XXX) ja XXX ja XXX (kostjad) vastu põhivõla 310 840,20 krooni ja viivise 310 840,20 krooni tasumise nõuetes (I kd, tl-d 1-4). Kohus võttis hagi 28.10.2010 menetlusse (I kd, tl 76).Hageja esitas 29.08.2011 taotluse XXXOÜ (registrikood XXX) ja XXX(isikukood XXX) kostjatena kaasamiseks (I kd, tl-d 133-144). Kohus kaasas 09.09.2011 XXXOÜ ja XXXkostjatena menetlusse (I kd, tl 193). 16.02.2012 lõpetas kohus menetluse Osaühingu XXX suhtes seoses registrist kustutamisega (I kd, tl 248). 05.12.2013 lõpetas kohus menetluse XXXOÜ suhtes seoses registrist kustutamisega (III kd, tl 105). Kohus eraldas 05.12.2013 hageja nõuded XXXvastu iseseisvasse menetlusse (III kd, tl 102).
2.Hagi aluseks olevad asjaolud on hageja välja toonud hagiavalduse terviktekstis. Hagejal on Osaühingu XXX vastu ostuhinna 300 000 krooni tasumise nõue. Kostjad on Osaühingu XXX juhatuse liikmetena rikkunud pankrotiavalduse esitamise kohustust, majandusaasta aruannete esitamise kohustust ning ei ole aktiivselt tegutsenud Osaühing XXX nõuete sissenõudmisega Korteriühistult XXXja KORTERIÜHISTULT XXX(III kd, tl-d 13-21).
3.Kostjad vaidlevad hagile vastu. Kostjad on täitnud oma kohustused korraliku ettevõtja hoolsusega (II kd, tl 292). Kostjad on kasutanud kõiki võimalikke variante võlgnevuste sissenõudmiseks Korteriühistult XXX(II kd, tl 369). II.

Kohtuotsuse põhjendav osa

4.Hageja esitas kohtule hagiavalduse põhinõude 310 840,20 krooni ja viivise 310 840,20 krooni tasumise nõuetes. Menetluse käigus on hageja vähendanud kahju hüvitamise nõuet 300 000 kroonini (II kd, tl-d 382-384) ning avaldanud, et ta ei nõua kostjatelt viivist (III kd, tl 19). Hageja ei ole kohtule selgesõnaliselt avaldanud, et ta loobub osaliselt põhinõudest ja kostjate suhtes tervikuna viivisenõudest. Samas on hageja selline tahe kohtule üheselt arusaadav. Kohus peab võtma seisukoha kõigi hageja esitatud nõuete osas. Kohus võtab vastu hageja loobumise põhinõudest 10 840,20 krooni (692,82 eurot) ulatuses ja kostjate suhtes viivisenõudest tervikuna. Kohus lõpetab nimetatud nõuete osas menetluse.
5.Kostjad esitasid taotluse Aktsiaseltsi XXX (registrikood XXX) kostjana kaasamiseks (II kd, tl 371). Hagejal on õigus valida kostjad, kelle vastu hagi esitada. Kohus ei saa menetlusse kaasata kostjaid vastuolus hageja tahtega. Seadus ei sätesta kostjate võimalust taotleda kohtult täiendavate kostjate menetlusse kaasamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata kostjate taotluse Aktsiaseltsi XXX kostjana menetlusse kaasamiseks.

2 (5)

6.Aktsiaselts XXXnõuab Sergei XXX ja XXX solidaarselt 19 173,49 euro väljamõistmist. Hageja nõue põhineb kolmel asjaolul: kostjad on rikkunud pankrotiavalduse esitamise kohustust, majandusaasta aruannete esitamise kohustust ning kostjad ei ole aktiivselt tegutsenud Osaühing XXX nõuete sissenõudmisega Korteriühistult XXX(registrikood XXX) ja XXX(registrikood

XXX).

Tekitatud kahjuks loeb hageja Osaühingu XXX (registrikood XXX) poolt hagejale tasumata ostuhinna. Hageja on tõendanud tasumata ostuhinna 310 840,20 krooni suuruse nõude aluseks olevate arvetega (I kd, tl-d 6-49). Osaühing XXX on nõuet tunnistanud (I kd, tl-d 86-89, II kd, tl 251). Hageja on loobunud 10 840,20 krooni tasumise nõudest (II kd, tl-d 382-384). Eeltoodust tulenevalt on tasumata ostuhind 300 000 krooni (19 866,31 eurot). Kohtu hinnangul ei saa osaühingule esitatud arvete tasumata jätmine kujutada endast automaatselt osaühingu võlausaldajatele kahju tekitamisena. Hageja ei ole kohtule selgitanud, miks tuleb tasumata ostuhind lugeda hagejale tekitatud kahjuks.

7.Kohus analüüsib alljärgnevalt, kas hagejal on nõue kostjate vastu tulenevalt äriseadustiku (ÄS) § 180 lg-st 51. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. ÄS § 180 lg-s 51 sätestatud kohustuse rikkumine võib olla aluseks osaühingu juhatuse liikmete deliktivastutusele osaühingu võlausaldajate ees. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hageja on seisukohal, et kostjad on möönnud Osaühingu XXX maksejõuetust 02.12.2010 menetlusdokumendis (I kd, tl 88). Kostjate vastusest nähtuvalt on kostjad märkinud: „kõik need aspektid viisid kostja 1 (Osaühing XXX – kohtu märkus) ajutiselt maksejõuetuks“ (I kd, tl 88). Lisaks eeltoodule on kostjad avaldanud, et maailma finantskriisis jäi Osaühing XXX tööta ning maksuamet blokeeris pangaarved (I kd, tl 88). Kohtu hinnangul viitavad nimetatud asjaolud Osaühingu XXX majandusraskustele. Samas ei ole kohtul võimalik nende asjaolude põhjal hinnata, kas Osaühing XXX oli püsivalt maksejõuetu, millal Osaühing XXX muutus püsivalt maksejõuetuks ning millal tekkis sellest tulenevalt Osaühingu XXX juhatuse liikmetel kohustus esitada pankrotiavaldus. Hageja kohustus on tuua välja hagi aluseks olevad asjaolud. Hageja ei ole kohtule avaldanud asjaolusid, mille põhjal saaks kohus hinnata Osaühingu XXX majanduslikku seisundit ning välja selgitada maksejõuetuse tekkimise aja. Seetõttu ei saa kohus välja selgitada, kas kostjad rikkusid ÄS § 180 lg-st 51 tulenevat kohustust. Kohus märgib, et isegi ÄS § 180 lg-s 51 nimetatud kohustuse rikkumise korral ei ole hageja välja toonud põhjuslikku seost pankrotiavalduse esitamise kohustuse ja Osaühingule XXX esitatud arvete tasumata jätmise vahel. Hageja ei ole hagiavalduses märkinud, kuidas põhjustas pankrotiavalduse esitamata jätmise kohustuse rikkumine arvete tasumata jätmise Osaühingu XXX poolt. Hagist ei nähtu, et pankrotiavalduse esitamise korral oleksid arved tasutud või ostuhinna tasumise kohustus jäänud tekkimata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumist ja sellega hagejale kahju tekitamist ei ole võimalik tuvastada. Seetõttu ei anna hageja esitatud väide pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumise kohta alust hagiavalduse rahuldamiseks.
8.Kohus analüüsib alljärgnevalt, kas hagejal on nõue kostjate vastu tulenevalt äriseadustiku § 179 lg-st 4. ÄS § 179 lg 4 sätestab, et juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekuga, müügitulu jaotusega ja vandeaudiitori aruandega, kui audiitorkontroll on kohustuslik, äriregistrile kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Pooled ei vaidle selle üle, et Osaühing XXX esitas viimase majandusaasta aruande äriregistrile 2007.a. Osaühing XXX kustutati äriregistrist 11.01.2012. Eeltoodust tulenevalt oleks Osaühing XXX esitama 2007., 2008., 2009., 2010. ja 2011. majandusaasta aruanded. Kuivõrd majandusaasta aruandeid ei ole esitatud, on kostjad majandusaasta aruannete esitamise kohustust rikkunud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hageja ei ole kohtule kirjeldanud majandusaasta aruannete esitamise kohustuse ja Osaühingule XXX esitatud arvete tasumata jätmise vahelist põhjuslikku seost. Hagist ei nähtu, et majandusaasta aruannete esitamise korral oleksid arved tasutud või ostuhinna tasumise kohustus jäänud tekkimata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et majandusaasta aruannete esitamise kohustuse rikkumise ja hagejale väidetava kahju tekkimise vahelist põhjuslikku seost ei ole võimalik tuvastada. Seetõttu ei anna hageja esitatud väide majandusaasta aruande esitamise kohustuse rikkumise kohta alust hagiavalduse rahuldamiseks.
9.Kohus analüüsib alljärgnevalt, kas Korteriühistult XXX(registrikood XXX) ja KORTERIÜHISTULT XXX(registrikood XXX) võlgnevuse sissenõudmisega seonduvad asjaolud saavad olla kahju hüvitamise nõude aluseks. Hageja väidab, et kostjad oleksid pidanud juhatuse liikmetena tegutsema võlgade sissenõudmisel aktiivselt ja esitama korteriühistute vastu hagiavaldused. Kostjad on hageja väitele vastu vaielnud. Kohus annab hinnangu, kas mitteaktiivne võlgade sissenõudmine Osaühingu XXX võlgnikel saab olla osaühingu võlausaldaja kahju hüvitamise nõude aluseks osaühingu juhatuse liikme vastu. ÄS § 180 lg 1 sätestab, et juhatus on osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Kohus on seisukohal, et osaühingu võlgnikelt osaühingule võlgnevuse tasumise nõudmine on osaühingu esindamisest ja juhtimisest tulenev juhatuse liikme kohustus. ÄS § 187 lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Kohus on seisukohal, et kui juhatuse liige ei ole olnud piisavalt hoolas osaühingu võlgnikelt raha tasumise kohustuste täitmise nõudmisel, võib juhatuse liige olla rikkunud hoolsuskohustust. ÄS § 187 lg 2 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud kahju hüvitamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur. ÄS § 187 lg-dest 2 ja 4 tulenevalt on juhatuse liikme hoolsuskohustusest tekkinud kahju hüvitamise nõudeõigus üksnes osaühingul. See tähendab, et osaühingu võlausaldaja ei saa osaühingu juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumise korral esitada nõuet enda nimel juhatuse liikme vastu. Käesoleval juhul on hageja esitanud kostjate vastu enda nimel nõude, mille aluseks on juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumine, mis seisnes mitteaktiivses võlgnevuste sissenõudmises. Hageja on esitanud kostjate vastu nõude, mida ta seaduse kohaselt esitada ei saa. Eeltoodust tulenevalt ei saa hagejal olla kostjate vastu kahju hüvitamise nõuet alusel, mis seisneb osaühingu võlgnikelt võlgnevuste mitteaktiivses sissenõudmises. 4 (5)

Kuivõrd hageja väljatoodud asjaolud ei saa olla hageja nõude aluseks, ei tuvasta kohus, kas kostjad rikkusid Osaühingu XXX võlgnikelt võlgade sissenõudmisel hoolsuskohustust.

10.Nähtuvalt ülaltoodust ei ole hageja kahju hüvitamise nõue kostjate vastu põhjendatud. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata.
11.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata. Seega on otsus tehtud hageja kahjuks. Kohus jätab seetõttu menetluskulud hageja kanda. /allkiri digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja