lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-11234/59

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 31.05.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-11234/59
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.05.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1978
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 356 lg 1Menetluse peatamine teise menetluse tõttuMKS § 102Maksuotsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine uue asjaolu ja tõendi ilmnemise tõttuMKS § 34 lg 3Tagastusnõude pantimine ja arestimineTMS § 221 lg 1Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 637 lg 1Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 639 lg 1Menetlussätete kohaldamine ja menetlusosalised

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-15-11234/55Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja13.04.2016

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Maksu- ja Tolliamet70000349(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-15-11234

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-15-11234

Määruse tegemise aeg ja koht

310.05.2016.a, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Kaupo Paal

Kohtuasi

MV’i hagi Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täiteasjas nr 176/2014/2273

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 13.04.2016.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik MV’i apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind Menetlusosalised esindajad

ja

3500 eurot

nende Hageja (apellatsioonimenetluses (isikukood XXXXXXXXXX)

apellant):

MV

Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (registrikood 70000349), tehinguline esindaja Inna Golovina Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Keelduda menetlusse võtmast MV’i apellatsioonkaebust Pärnu Maakohtu 13.04.2016.a otsuse peale.
2.Jätta ringkonnakohtu menetluskulud apellandi kanda ning mitte mõista apellatsioonimenetluse kulusid apellandilt välja.
3.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 06.07.20262-26-8450/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-25-18381/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-8918/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Määruse peale võib apellant esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. 1(5)

Tsiviilasi nr 2-15-11234

Asjaolud

1.Hageja esitas 28.07.2015.a Pärnu Maakohtusse hagi, milles palus tunnistada täitemenetlus täiteasjas nr 176/2014/2273 lubamatuks. Hageja palus kohtukulud jätta kostja kanda. Hageja suhtes on alustatud täitemenetlust nr 176/2014/2273, kus täitedokument on Maksu- ja Tolliameti 08.08.2012.a vastutusotsus nr 13-7/104-18. Kostjal on hageja vastu nõue summas 573 465,73 eurot, millele lisanduvad täitemenetluse kulud. Kokku on hagejalt nõutav summa 600 948,41 eurot. Hageja ei nõustu sundtäitmisega ja palub selle lubamatuks tunnistada täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel, s.o põhjusel, et nõue tuleb lugeda rahuldatuks, kuna seda on võimalik tasaarvestada hageja nõudega kostja vastu. Hageja on omandanud äriühingult RKO Platvorm OÜ, kellel on tagastusnõue kostja vastu summas 540 000 000 eurot, nimetatud nõudest 1 000 000 euro suuruse osa. Nõude omandamist tõendab RKO ja hageja vahel 16.07.2015.a sõlmitud nõude loovutamise leping. Kuna Tallinna Ringkonnakohus asus 30.12.2015.a määruses seisukohale, et maksukorralduse seaduse §-dest 35-37 tulenevalt ei näe seadus ette võimalust loovutada maksuõiguslikke nõudeid, esitas hageja 25.01.2016.a toimunud eelistungil kostjale uue taotluse maksuvõla tasaarvestamiseks maksukorralduse seaduse (MKS) §-de 105 lg 8 ja 106 lg 8 alusel. Taotluse ja hageja eelistungil antud selgituste kohaselt on ta 2015.a omandanud Rosneft Eesti OÜ-lt ühe miljoni euro suuruse nõude RKO Platvorm OÜ vastu. Viimane tunnistab oma kohustust Rosneft Eesti OÜ ees ja aktsepteerib nõude loovutamist hagejale. RKO Platvorm OÜ ja hageja on 14.12.2015.a sõlminud pandilepingu ülalnimetatud hagejale loovutatud kohustuse tasumise tagamiseks. RKO Platvorm OÜ pantis oma sisendkäibemaksu tagastusnõude (540 000 000 eurot) kostja vastu ühe miljoni suuruses osas hageja kasuks. Pandi lunastamise tähtpäev oli 18.01.2016.a. Kuna RKO Platvorm OÜ oma kohustust tähtaegselt ei täitnud, läks õigus ühe miljoni suurusele tagastusnõudele üle hagejale. RKO Platvorm OÜ seaduslik esindaja ning hageja on esitanud kostjale taotluse teostada hageja suhtes tehtud vastutusotsusest tuleneva summa osas tasaarvestus nõudega, mis on pandilepingu kaudu hagejale üle läinud. Maksukorralduse seaduse § 34 lg-st 3 tuleneb üheselt, et pantida võib ka tulevikus tekkida võivaid tagastusnõudeid. Tagastusnõude pantimine hakkab kehtima maksuhaldurile teate esitamise hetkest. Hageja hinnangul ei piisa pantimisteate tasaarvestuse alusena arvestamata jätmiseks sellest, et maksuhaldur ei nõustu RKO Platvorm OÜ tagastusnõudega. Riigikohus ei ole oma 22.02.2016.a otsuses nr 3-1-1-109-15 kordagi väitnud, et Rosneft Eesti OÜ ja RKO Platvorm OÜ vahelist tehingut, millest tulenevalt on viimaselt õigus sisendkäibemaksule, ei ole toimunud. Seega saab väita, et Riigikohus on kinnitanud tehingu toimumist ja aktsepteerinud RKO Platvorm OÜ õigust sisendkäibemaksu tagastamisele. Sellest tulenevalt ei saa olla õige maksuhalduri järeldus, et RKO Platvorm OÜ sisendkäibemaksu tagastusnõudega ei ole võimalik teha tasaarvestusi.
2.Kostja leidis, et vastutusotsus jõustus Riigikohtu halduskolleegiumi 15.10.2014.a määrusega kohtuasjas nr 3-7-1-372-14, kui Riigikohus jättis hageja kassatsioonkaebuse vastutusotsuse tühistamiseks menetlusse võtmata. Kostja hinnangul on viide RKO Platvorm OÜ nõudeõiguse olemasolu tuvastamisele kriminaalmenetluses asjakohatu. Halduskohus menetleb haldusasjas nr 3-13-678 RKO Platvorm OÜ kaebust Maksu- ja Tolliameti 27.12.2012.a maksuotsuse nr 12.2-3/9676-38 tühistamiseks. Viidatud maksuotsusega määras maksuhaldur RKO Platvorm OÜ-le maksustamisperioodi juuni 2009 eest käibemaksu summas 540 000 000 eurot, mille võrra vähenes RKO Platvorm OÜ deklareeritud sisendkäibemaks ja sellest tulenevalt ka käibemaksu enammakse. Asja menetlus on apellatsiooniastmes. Kostja hinnangul on kriminaalmenetluse ja maksuvaidluse puhul tegemist erinevate menetlustega, mille eesmärk on erinev. 17.08.2015.a otsuses, millega jäeti RKO taotlus MV maksuvõla

2(5)

Tsiviilasi nr 2-15-11234 tasaarvestamiseks rahuldamata, selgitati taotlejale, et pooleliolevad kohtuvaidlused ja nendes tuvastatavad asjaolud ei saa asendada tagastusnõuet, millele saaks tugineda hageja kohustuse tasaarvestamisel. Maksukohuslane peab tagastusnõude esitamisel eelkõige tõendama, et tagastusnõue eksisteerib. Kui ta seda ei tee, ei lähe tõendamiskoormis maksuhaldurile üle. Esitatud pantimisteate ja pandilepinguga seonduvalt asus kostja seisukohale, et kuna 08.02.2016.a seisuga puudus RKO Platvorm OÜ-l pandiesemeks olev tagastusnõue kostja vastu, on teade tulevikus tekkida võiva tagastusnõude pantimise kohta informatiivse iseloomuga ning nimetatud teate esitamisega ei kaasne kostjale menetluslikke tagajärgi hageja maksuvõla sissenõudmisel.

3.Pärnu Maakohus jättis 13.04.2016.a otsusega hagi rahuldamata. Maakohus tühistas otsusega hagi tagamise, s.o täitemenetluse peatamise. Otsuse kohaselt on RKO Platvorm OÜ-l õigus oma tulevikus tekkida võivat tagastusnõuet pantida, samuti tagastusnõude olemasolul taotleda maksuhaldurilt selle kasutamist kolmanda isiku rahalise kohustuse täitmiseks maksuhalduri ees. Seega on küsimus selles, kas RKO Platvorm OÜ-l on tagastusnõue kostja vastu ja kas hagejal, kes eelnimetatud nõudest osa on omandanud, on käesoleval ajal võimalik esitada tasaarvestusavaldust. Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et käimasolevas kriminaalmenetluses tehtav lahend tõendab RKO Platvorm OÜ tagastusnõude olemasolu või selle puudumist. Kriminaalmenetluses tuvastatakse kuriteokooseisu olemasolu või puudumine juriidiliste ja füüsiliste isikute tegevustes, mis seonduvad RKO Platvorm OÜ poolt 540 000 000 euro suuruse käibemaksu tagastusnõude esitamisega. Kas RKO Platvorm OÜ-l on (kriminaalmenetluse lõppedes) käibemaksu tagastusnõude või mitte, selle peab kindlaks tegema maksumenetluses. Lisaks eelkirjeldatud maksuvaidlusele ja selle pinnalt algatatud kriminaalmenetlusele, on RKO Platvorm OÜ ja kostja vahel pooleli maksuvaidlus, kus halduskohus (haldusasi nr 3-13-678) menetleb RKO Platvorm OÜ kaebust Maksu- ja Tolliameti 27.12.2012.a otsusele nr 12.2-3/9676-38. Nimetatud otsusega määras maksuhaldur RKO Platvorm OÜ-le maksustamisperioodi juuni 2009 eest käibemaksu summas 540 000 000 eurot (8 449 164 000 krooni), mille võrra vähenes RKO Platvorm OÜ deklareeritud sisendkäibemaks ja sellest tulenevalt ka käibemaksu enammakse. Seega, kui ilmneb, et RKO Platvorm OÜ 19.07.2012.a esitatud käibemaksu tagastusnõue oli õiguspärane ja tal oli nimetatud ajal käibemaksu enammakse 540 000 000 euro ulatuses, vähenes see maksuhalduri 27.12.2012.a maksuotsuse tulemusena nullini. Kuni eelkirjeldatud vaidlused ei ole lõppenud, tuleb asuda seisukohale, et RKO Platvorm OÜ-l võib tulevikus tekkida käibemaksu tagastusnõue kostja vastu, mida ta võis MKS § 34 lg 3 järgi käesoleval ajal pantida ning panditud osas võis nõue üle minna hagejale. Sellest aga ei tulene, et hagejal oleks tema poolt omandatud, kuid alles tulevikus tekkida võiva nõudega võimalik käesoleval ajal tasaarvestada oma sissenõutavaks muutunud kohustust kostja ees. Nõuet, mille hageja RKO Platvorm OÜ-lt omandas, käesoleval ajal ei eksisteeri ja seega ei ole saabunud ka hageja (võimaliku) nõude täitmise tähtaeg, mistõttu ei ole tasaarvestuse õigus tekkinud ning tasaarvestus võimalik ei ole (võlaõigusseaduse § 197 lg 1). Kuna vastutusotsusest nr 13-7/10418 tulenev kostja nõue ei ole rahuldatud ja hageja taotletud tasaarvestus ei ole õiguslikult võimalik, tuleb hagi jätta rahuldamata.
4.Pärnu Maakohtu 13.04.2016.a otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, paludes otsus tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Alternatiivselt palus hageja kohtul menetlus peatada kuni haldusorgani jõustunud otsuseni. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohus jätnud analüüsimata selle, et seadusandja on MKS § 34 lg-s 3 üheselt sätestanud, et pantida võib ka tulevikus tekkivaid tagastusnõudeid. Tagastusnõude pantimine hakkab kehtima maksuhaldurile teate esitamise hetkest. Seega ei ole kohus hinnanud hageja võimalust realiseerida oma kohustus Eesti Vabariigi ees just sellise tulevikus tekkiva tagastusnõude

3(5)

Tsiviilasi nr 2-15-11234 vahendusel. Samuti on kohus jätnud tähelepanuta hageja poolt 22.03.2016.a esitatud uue taotluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 356 lg 1 alusel peatada tsiviilasi kuni kriminaalasjas nr 1-13-6111 kohtumenetluse jõustumiseni ja haldusmenetluses nr 3-13-678 haldusmenetluse jõustumiseni. Apellatsioonkaebuse esitamise ajaks on ilmnenud ka uus asjaolu, mille alusel palus hageja kohaldada TsMS § 356 lg-t 1 ning peatada tsiviilasi kuni haldusorgani jõustunud otsuseni. Nimelt on hagejale saanud teatavaks uued asjaolud, mis on tema hinnangul aluseks vastutusotsusest tekkinud maksunõude muutmiseks. Nimelt on hageja esitanud maksuhaldurile taotluse MTA 20.02.2009.a maksuotsuse nr 12-5/116 muutmiseks vastavalt MKS § 102 lg-le 1. Selle maksuotsuse muutmisel muutuvad ka vastutusotsuses tuvastatud asjaolud, mis omakorda toob kaasa maksunõude muutmise või täieliku tühistamise. Hageja leidis, et MTA menetlus, mis viis vastutusotsuse koostamiseni oli kantud poliitilistest motiividest ning on seetõttu vastuolus Euroopa Liidu kehtivate õigusriigi põhimõtetega. Inimõiguste Kaitse Büroo OÜ on omalt poolt teinud kõik, et luua riigivõimu esindajatele võimalus kõikide eelnevalt esitatud faktide ja väidete kontrollimiseks. Määruse põhjendused

5.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kaebus tuleb jätta ringkonnakohtu menetlusse võtmata. TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga.
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses ei ole hageja toonud kohtu ette selliseid asjaolusid ning ka asja materjalidest ei nähtu asjaolusid, millest saaks kohus järeldada, et sundtäitmine on käesoleval hetkel lubamatu. Hageja on tuginenud TMS § 221 lg-s 1 nimetatud tasaarvestuse olukorrale. Käesoleval juhul aga ei nähtu apellatsioonkaebusest ega ka asja materjalidest, et nõue oleks tasaarvestatud. Pantimisteate ja taotluse tasaarvestamiseks esitamisest ei piisa nõude tasaarvestamiseks. Hagejal peab olema ka tekkinud õigus nõuda kostjalt täitmist. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti leidnud, et kohtu ette toodud asjaolude kohaselt ei ole hagejal tekkinud õigust nõuda kostjalt täitmist. Nimetatud asjaolu tuvastamist ei ole hageja ka vaidlustanud. Käesoleval juhul ei ole asjakohane ka hageja viide MKS regulatsioonile, mis käsitleb tulevikus tekkida võivate tagastusnõuete pantimist. Isegi kui õigus pantida on olemas ning pantimine on kehtiv, ei tähenda see seda, et on tekkinud ka õigus nõuda täitmist, mis on aga üks tasaarvestamise eeldus. Hageja ei saa käesoleval hetkel tasaarvestada tulevikus tekkiva tagastusnõudega. Tagastusnõudega saab hageja tasaarvestada siis, kui tal on õigus nõuda kostjalt oma kohustuse täitmist ehk raha maksmist.
7.Maakohtu poolt menetluse peatamise taotluse tähelepanuta jätmine ei ole maakohtu otsuse tühistamise alus. Menetluse peatamine TsMS § 356 lg 1 alusel on maakohtu õigus ning mitte kohustus. Ringkonnakohtul pole alust lahendada hageja taotlust menetlus peatada, kuna ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Samas märgib ringkonnakohus, et haldusakt, mille alusel täitmine läbi viiakse (vastutusotsus), on asja materjalide kohaselt jõustunud ning taotlus selle muutmiseks ei oleks iseenesest asjaolu, mis seda muudab ning seega pole see alus, et peatada käesoleva tsiviilasja menetlus ega ka alus, et tunnistada sundtäitmine lubamatuks. Täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi saab rahuldada siis, kui täitmisele pööratud nõue on lõppenud. Täitmise läbiviimiseks piisab, kui täitedokument on jõustunud või täidetav. Juhul, kui täitmisele pööratud täitedokument peaks peale täitemenetluse algatamist tühistatama või muul viisil kehtivuse kaotama, näeb seadus võlgnikule kohase õiguskaitsevahendina ette võimaluse taotleda kohtutäiturilt täitemenetluse lõpetamist täitemenetluse läbiviimist võimaldava täitedokumendi äralangemise tõttu. Juhul, kui

4(5)

Tsiviilasi nr 2-15-11234 kohtutäitur peaks täitedokumendi tühistamise korral täitemenetluse lõpetamisest keelduma, on võlgnikul võimalik esitada kaebus kohtutäituri tegevuse peale.

8.Kooskõlas TsMS § 637 lg 1 p-ga 6 ja § 638 lg-ga 4 keeldub ringkonnakohus eeltoodud põhjendustel MV apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus märgib, et on hinnanud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel kõiki apellatsioonkaebuses esitatud hageja väiteid, neile käesolevas määruses vastanud ning leidnud, et apellatsioonkaebus ei kuuluks rahuldamisele. Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, kuivõrd leides et tegemist on perspektiivitu kaebusega, jäävad apellandil kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses, kuna perspektiivitu apellatsioonkaebuse puhul ei toimetata apellatsioonkaebust teisele poolele kätte. Käesoleval juhul ei ole apellandi õigusi piiratud võrreldes sellega, kui apellatsioonkaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega apellatsioonkaebus oleks jäetud rahuldamata, sest ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust ja vastas kõikidele apellandi väidetele. Ringkonnakohus koostas apellandile sisuliste põhjendustega lõpplahendi. Apellandile on tagatud ka kaebeõigus.
9.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud apellatsioonkaebust vastustajale vastamiseks ning vastustajal ei saanud apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, siis ringkonnakohus apellandilt vastustaja kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista.

Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt)

Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja