Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

2-15-7256

15 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest vastavalt otsusele lisatud makseinfole. Kohustada kostjat GARAAŽIÜHISTU XXXX tasuma käesoleva punkti esimeses lauses märgitud summadelt viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Harju Maakohtu tsiviilkantsleil saata otsuse ärakiri pärast resolutsiooni punkti 7 jõustumist rahandusministri käskkirjaga määratud asutusele.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Eesti Vabariik rahandusministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu saab vaidlustada otsuse resolutsiooni punkti 7. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUDED JA POOLTE SEISUKOHAD

2 (7)

2-15-7256 (5) kohustada kostjat andma tahteavaldus selle kohta, et hageja on kostja liige ja tal on garaažiboksi nr 8 kasutamisõigus”. Hagi esitamise tinginud olukorda kirjeldab hageja järgmiselt: − kostja tegeleb oma liikmete huvides kinnisasja ja sellel asuva garaažiboksideks jagatud hoone haldamisega, st on sisuliselt hooneühistu, mitte aga mittetulundusühing – selles osas on kostja põhikiri vastuolus seadusega ja kostja tegevusele tuleb kohaldada hooneühistuid käsitlevaid õigusnorme; − hageja kasutuses on kostja hallatavas hoones garaažiboks nr 8, mille kasutamise õiguse (ja liikmesuse) soovis hageja võõrandada – selleks pöördus hageja kostja poole avaldusega, aga samuti notari poole võõrandamise tehingu vormistamiseks; − kostja juhatus otsustas hageja avalduse põhjal arvata hageja kostja liikmete seast välja ning keeldus seejärel hagejale väljastamast tõendite selle kohta, et hageja on kostja liige ja tal on garaažiboksi nr 8 kasutusõigus; notar omakorda ei vormistanud võõrandamise tehingut ilma kostja väljastatud tõendita; − hageja leiab, et kostja keeldub ebaõigesti tõendi väljastamisest, sest kostja juhatus ega üldkoosolek ei saanud kehtivalt otsustada hageja väljaarvamist. Nõudeid põhjendab hageja järgmiste väidetega: − vaidlustatud otsused on tühised, sest need on vastuolus avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätetega (esmalt normid, mille järgi hooneühistu liikmesuse võõrandamise tehingud peaksid olema notariaalselt tõestatud; teiseks normid, mis kaitsevad hooneühistu liikme omandit) ja üldkoosoleku otsus ka seetõttu, et kokkukutsumise korda rikuti oluliselt (hagejale ei saadetud teadet koosoleku toimumise kohta); − kui otsused ei osutu tühiseks, siis on need kehtetud vastuolu tõttu seadusega sarnaselt nagu märgitud tühisuse alusena; − kostja on kohustatud väljastama hagejale tõendi, st tegema nõudes (5) märgitud tahteavalduse, sest ilma selleta ei saa hageja garaažiboksi kasutusõigust võõrandada. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Menetluskulude nimekirja hageja ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

3 (7)

2-15-7256

4 (7)

2-15-7256 HÜS § 20 lg-st 9 tuleneb, et osas, milles samade isikute põhikiri on vastuolus HÜS või TÜS sätetega, kohaldatakse seaduses sätestatut. Kohus möönab, et sel viisil on seadusandja teataval määral sekkunud mittetulundusühinguna tegutseva kostja liikmete enesekorraldusõigusesse. Samas on selline sekkumine avalikes huvides ja lähtub õiguskindluse tagamise eesmärgist.

2-15-7256 vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. Kumbagi tingimust kostja juhatus ei täitnud. Kuna juhatuse 12. detsembri 2014 otsus oli tühine eelmises lõigus märgitud kaalutlustel, siis ei olnud sellel TsÜS § 84 lg 1 järgi õiguslikke tagajärgi. Hageja oli üldkoosoleku kokkukutsumise ajal kostja liige, talle koosoleku kohta teadet ei saadetud ja ta ei ole üldkoosoleku otsust heaks kiitnud. Sellises olukorras on 24. märtsi 2015 üldkoosoleku otsused TÜS § 42 teise lause ja § 521 lg 1 p 3 alusel tühised. Käesolevas punktis tehtud järelduste põhjal tuleb nõuded (1) ja (3) rahuldada.

6 (7)

2-15-7256

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.