lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-678/9

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 26.04.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-678/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
26.04.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2057
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-07-23
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-07-12
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-07-08
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-06-25
Märgukiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-06-20
Vastuskiri
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2022-12-08

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 1, 2Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleTMS § 26 lg 1, 2Teabe nõudmise õigusTsMS § 174 lg 2, 4Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 173 lg 1, 4Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTMS § 218 lg 1Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale edasikaebamineTsMS § 122 lg 1Tsiviilasja hindTsMS § 125Tuvastushagi hindTsMS § 132 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-16-678/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium05.07.2016

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-16-4097/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium23.09.2016

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS SEB Pank10004252(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Kohtujurist

Andrea Lega

Määruse tegemise aeg ja koht

26.04.2016.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-678

Tsiviilasi

Osaühing XXXX kaebus Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippus ́e 04.01.2016 otsusele täiteasjas nr 022/2010/10624

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Avaldaja: Osaühing XXXX (registrikood XXXX; asukoht XXXX); Avaldaja lepinguline esindaja advokaat Kristel Valk (e-post [email protected]); Puudutatud isikud: Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (asukoht A. Lauteri 5, 10114 Tallinn; e-post [email protected]). sissenõudja AS SEB Pank (registrikood 10004252; asukoht Tornimäe 2, 15010 Tallinn; e-post [email protected]); kolmas isik Osaühing XXXX (registrikood XXXX; asukoht XXXX); kolmas isik OÜ XXXXX (registrikood XXXX; asukoht XXXX; e-post XXXX).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1.Jätta Osaühingu XXXX kaebus Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippus ́e 04.01.2016.a otsuse peale täiteasjas nr 022/2010/10624 rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetlusosaliste menetluskulud Osaühingu XXXX kanda. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 kättetoimetamisest.

esitada määruskaebuse päeva jooksul arvates

Tallinna määruse

Asjaolud

1.Sissenõudja AS SEB Pank täitmisavalduse alusel algatas Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippus Osaühingu XXXX suhtes täitemenetlust hüpoteegiga tagatud nõude sissenõudmiseks (täiteasi nr 022/2010/10624). Täitemenetluse objektideks on kinnisasjad asukohaga XXXX, Tallinn (registriosa nr XXXXX) ja XXXXX, Tallinn (registriosa nr XXXXX), mida koormavad sissenõudja kasuks seatud hüpoteegid ja keelumärked. Kaebuse esitaja on kohtutäiturit informeerinud asjaolust, et kinnisasjad on koormatud võlaõiguslike lepingutega kolmanda isiku Osaühingu XXXX (registrikood XXXXX) kasuks, kes osutab nimetatud kinnistutel opereerimise teenust. Osaühing XXXX on sõlminud kinnistu üürimiseks mitmeid võlaõiguslikke lepinguid.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 06.07.20262-26-8450/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-25-18381/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-8918/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Hagihind mittevaralise nõude puhul
TsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetluses
TsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 475 lg 1Hagita asjad
2.Kaebuse esitajale teadaolevalt pöördus kohtutäitur 11.12.2015.a järelepärimisega Osaühingu XXXX poole, paludes viimasel edastada viivitamatult kohtutäiturile kaebuse esitajaga või kolmandate isikutega sõlmitud üüri- ja rendilepingute koopiad, millega on koormatud kinnisasjad registriosa numbritega XXXXX (asukoht XXXXX, Tallinn) ja XXXXX (asukoht XXXX, Tallinn) või nendes asuvad ruumid. Kuigi kohtutäitur määras dokumentide edastamiseks tähtaja kuni 29.12.2015.a, sai kaebuse esitajale teatavaks, et kohtutäitur pöördus enne viidatud tähtaja saabumist teabe saamiseks ka Osaühingu XXXX lepingupartnerite (üürnike) poole. XXXX OÜ on kaebuse esitajale teatanud, et XXXX OÜ poole on tema lepingupartnerid (äriruume üürivad üürnikud) korduvalt pöördunud ning väljendanud segadust ja rahulolematust seoses kohtutäituri pöördumistega. Osaühing XXXX esitas 18.12.2015.a kaebuse kohtutäituri tegevusele. Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippus tegi 04.01.2016.a täiteasjas nr 022/2010/10624 otsuse, millega jättis Osaühingu XXXX 18.12.2015 kaebuse kohtutäituri tegevusele rahuldamata. Kaebuse esitaja märgib, et sai kaevatava otsuse kätte 05.01.2016.a. Osaühing XXXX esitas 15.01.2016.a Harju Maakohtule kaebuse Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippus ́e 04.01.2016.a otsusele täiteasjas nr 022/2010/10624. Avaldaja nõue ja põhjendused
3.Kaebuse esitaja jääb 18.12.2015.a kaebuses toodud seisukoha juurde, mille kohaselt ei ole kohtutäituri tegevus kolmandate isikute poole pöördumisel ületab kohtutäiturile seadusest tulenevat pädevust. Antud kohtutäituri toiming on ebavajalik ja rikub ebaproportsionaalselt kaebuse esitaja õigusi. Kohtutäituri õigus ei ole teabe nõudmiseks piiramatu. Kolmanda isiku Osaühingu XXXX üürnikud, kelle poole kohtutäitur teabe saamiseks pöördus, ei ole kaebuse esitaja suhtes kohustatud isikuteks, mistõttu ei ole kohtutäituri tegevus õigustatud. Kaebuse esitajal on lepinguline suhe üksnes Osaühinguga XXXX Haldus, mistõttu ei tulene Osaühingu XXXX ja üürnike vahel sõlmitud lepingutest kaebuse esitajale õiguseid või kohustusi. Avaldaja palub rahuldada kaebus ja tühistada Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippuse 04. jaanuari 2016 otsus täiteasjas nr 022/2010/10624; rahuldada Osaühingu XXXX 18. detsembri 2015 kaebus ja kohustada Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippust lõpetama Osaühingu XXXX üürnikelt üüri/rendilepingute esitamise nõudmine ning kohustada kohtutäiturit teatama üürnikele, et üüri-/rendilepingute esitamine ei ole vajalik; menetluskulud jätta kohtutäitur Elin Vilippuse kanda. Kohtutäituri seisukoht
4.Kohtutäitur leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtutäitur jääb oma otsuses toodud seisukohtade juurde. Kohtutäitur märgib, et kaebuse objekt on lihtsasti kõrvaldatav nõutavate dokumentide esitamisega avaldaja poolt. Avaldaja aga seda teinud ei ole. Avaldaja ei ole kohtutäituriga teinud koostööd, et kohtutäitur saaks kinnisasja võimalikult täpselt hinnata. Avaldaja ei ole esitanud ühtegi kinnisasja koormavat võlaõiguslikku lepingut. Kohtutäitur on korduvalt selgitanud, miks on nimetatud andmete esitamine

vajalik, ning andmete mitteesitamisel on avaldaja kohtutäituri tegevuse vaidlustanud, kui kohtutäitur püüab andmeid saada kolmandatelt isikutelt.

5.Kohtutäitur on esitanud päringud vaid isikutele, kes võlgnikule kuuluvaid kinnisasju valdavad või väidavad, et on nende valdamisega seotud. Kuivõrd TMS annab võimaluse ka kirjaliku teabe nõudmiseks, siis paluski kohtutäitur esitada kinnisasju koormavad võlaõiguslikud lepingud, mis on ilmselgelt kinnisasja puudutavaks kirjalikuks teabeks. Nimetatud teabe alusel soovib kohtutäitur kindlaks teha asja lahendamiseks vajalikud asjaolud, s.o mille alusel ning millistel tingimustel XXXX OÜ või kolmandad isikud avaldajale kuuluvaid kinnisasju valdavad ning neid igapäevaselt kasutavad. Seega on päringud seaduslikud. Sissenõudja seisukoht
6.Sissenõudja märgib, et kaebus on põhjendamatu ning kohtutäitur on tegutsenud seaduslikult, mistõttu puudub alus kohtutäituri otsuse tühistamiseks. AS SEB Pank leiab, et kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtegi tõendit oma väidete kinnituseks, et ta oleks andnud vara operaatorlepingu alusel OÜ-le XXXX ja just see äriühing on sõlminud lepingud kolmandate isikutega. Seega on kõik kaebuse esitaja vastavasisulised väited alusetud. Enne kui kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtegi tõendit OÜ XXXX Halduse puutumuse kohta käesolevaga tsiviilasjaga ning täitemenetlusega on kõik kaebuse väited alusetud ja tõendamata. Eeltoodu alusel palub sissenõudja jätta OÜ XXXX kaebuse rahuldamata. Kolmanda isiku OÜ XXXXX seisukoht
7.OÜ XXXXX märgib, et kohtutäitur müüb antud täitemenetluse raames kinnisasju, millele on seatud hüpoteek ka XXXXX kasuks ja mille osas on XXXX avalduse alusel alustatud täitemenetlus. XXXXX teadaolevalt on kinnisasjad koormatud võlaõiguslike lepingutega kolmanda isiku Osaühingu XXXX kasuks, kes osutab nimetatud kinnistutel opereerimise teenust. Osaühing XXXX on sõlminud kinnistu üürimiseks mitmeid võlaõiguslikke lepinguid üürnikega. XXXXX märgib, et on huvitatud kõnealuste kinnistute müügist täitemenetluses võimalikult kõrge hinnaga, sest sellest sõltub otseselt XXXXXi nõude rahuldamise ulatus täitemenetluses. XXXXX toetab XXXXi kaebust ning leiab, et kohtutäituri tegevus on õigusvastane ning asjaosaliste (sealhulgas XXXXXi) õigusi kahjustav. Kohtu seisukoht ja põhjendused
8.Kohus vaatab esitatud kaebuse läbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
9.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja kohtutäituri, sissenõudja ja kolmanda isiku seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avalduse rahuldamiseks alused puuduvad.
10.TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Avaldaja esitas 18.12.2015.a kaebuse kohtutäituri tegevusele. Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippus tegi 04.01.2016.a täiteasjas nr 022/2010/10624 otsuse, millega jättis avaldaja 18.12.2015.a kaebuse kohtutäituri tegevusele rahuldamata. Avaldaja sai kaevatava otsuse kätte 05.01.2016.a. Avaldaja esitas 15.01.2016.a Harju Maakohtule kaebuse Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippus ́e 04.01.2016.a otsusele täiteasjas nr 022/2010/10624. Seega on kaebus esitatud õigele maakohtule ning tähtaegselt.
11.Kohus selgitab, et kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest ning käesolevas avalduses esitatud nõudest. Kohus selgitab, et kohtutäituri otsuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte.
12.Avaldaja hinnangul ei ole kohtutäituri tegevus kolmandate isikute poole pöördumisel kooskõlas seadusega ja ületab kohtutäiturile seadusest tulenevat pädevust. Kolmas isik XXXXX OÜ ühines avaldaja seisukohtadega. Sissenõudja ning kohtutäitur leiavad, et kohtutäitur on teabe nõudmisel käitunud seaduslikult ning kaebus tuleks jätta rahuldamata.
13.TMS § 26 lg 1 sätestab, et kohtutäituril on õigus nõuda võlgnikult täitemenetluseks vajalikku suulist ja kirjalikku teavet ning täitemenetluseks vajaliku dokumendi või muu eseme ettenäitamist. Puudub vaidlus, et kohtutäitur on võlgnikult küsinud täitemenetluseks vajalikku kirjalikku teavet. Kohtutäitur on määranud teabe esitamiseks tähtaja. Võlgnik ei ole tähtaegselt kohtutäiturile teavet esitanud, võlgnik ei ole tänaseni kohtutäiturile teavet esitanud. Kohtutäitur vajab andmeid, et kohtutäitur saaks kinnisasja võimalikult täpselt hinnata. Kohtutäitur on nimetatud asjaolu ka võlgnikule korduvalt selgitanud, miks on nimetatud andmete esitamine vajalik. Siiski ei ole võlgnik teabe esitamise kohustust täitnud. Seega võib järeldada, et võlgnik on asunud täitemenetluse läbiviimist takistama. Võlgnik ei ole toonud kohtuni ühtegi objektiivset põhjust, miks ta ei ole teabe esitamise kohustust täitnud.
14.Olukorras, kus kohtutäituril on kahtlus võlgniku koostöötahte osas või võlgnik ei ole nõutavat teavet esitanud, on tal võimalik küsida teavet ka kolmandatelt isikutelt. TMS § 26 lg 2 sätestab, et kohtutäituril on õigus pöörduda täitemenetluseks vajaliku suulise ja kirjaliku teabe saamiseks kolmanda isiku poole, sealhulgas nõuda andmeid võlgniku eluvõi asukoha ning kontaktandmete kohta, kui on alust arvata, et kolmas isik sellist infot omab. Seadus ei piira kolmandate isikute ringi, kellelt teavet nõuda, s.t nad ei pea olema tingimata võlgnikuga otseselt seotud. Samuti ei sea seadus eeldust, millisel juhul võib teavet nõuda. Kohtu hinnangul tuleb lähtuda eelkõige sellest, kas kohtutäituri poolt nõutud informatsioon on kohtutäituri poolt läbiviidavaks täitemenetluseks vajalik või mitte. Seega peab teave olema kohtutäituri hinnangul asja lahendamiseks oluline ning kohtutäiturile peab olema mõistlikult eeldatav, et kolmas isik seda teavet omab. Käesoleval juhul on kohtutäitur pidanud vajalikuks kinnistut koormavate võlaõiguslike üürilepingute kogumist, et oleks võimalik kinnistute väärtust õigesti hinnata. Kohtutäitur on esitanud päringud vaid isikutele, kes võlgnikule kuuluvaid kinnisasju valdavad või väidavad, et on nende valdamisega seotud. Seega on kolmandad isikud üldjuhul kohustatud andmeid esitama. Siiski ei ole nimetatud kohustus absoluutne ning kolmandatel isikutel on teatud juhtudel seaduse alusel õigus andmete esitamisest keelduda. Samuti peab teabe nõudmisel kohtutäitur üldjuhul selgitama, miks küsitud teave on täitemenetluseks vajalik. Kindlasti

peab kohtutäitur põhjendama küsitud teabe vajalikkust teabe andmiseks kohustatud isiku nõudmisel. Selliseid etteheiteid, et kohtutäitur oleks jätnud teabenõudmise vajalikkust selgitamata esile toodud ei ole. Kohus möönab, et heausksele kinnisasja valdajale võib nimetatud päring olla mõnevõrra ebameeldiv ja ootamatu. Vaatamata sellele kaalub sissenõudja õigustatud huvi nõude rahuldamisele üle eelnimetatud kolmandate isikute ebameeldivused, mis on tekkinud teabenõude esitamisest.

15.Kokkuvõttes leiab kohus, et kohtutäituril on õigus nõuda täitemenetluseks vajalikke andmeid võlgnikult ning kolmandatelt isikutelt, kelle valduses võib täitemenetluseks vajalikku infot olla.
16.Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta Osaühingu XXXX kaebus Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippus ́e 04.01.2016 otsusele täiteasjas nr 022/2010/10624 rahuldamata.
17.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Tsiviilasja hinna määramine
18.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus. TsMS § 125 sätestab, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. TsMS § 132 lg 1 sätestab, et mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 3 500 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19.Menetluskulude osas tuleb juhinduda TsMS §-dest 172 ja 173. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna avaldaja kaebus jääb rahuldamata, määrab kohus, et kõigi menetlusosaliste menetluskulud jäävad avaldaja kanda.
20.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine takistab käesolevas asjas menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus saab läbiviidud menetluse tulemusel avalduse sisuliselt lahendada, kuid menetluskulude kindlaksmääramine takistaks avalduse suhtes menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist, kuna kohtule ei ole avaldusi esitatud. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus menetlust lõpetava kohtumääruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt

määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras, eeldusel, et keegi menetlusosalistest seda kohtult taotleb.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja