Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja XX (isikukood xxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kostja YY (isikukood xxxxxxxxx), seaduslik esindaja MM, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalev Pihlak Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 28.11.2022 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumis.
2.XXe apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
1.XX (hageja) esitas 4.1.2021 Harju Maakohtule YYe (kostja) vastu hagi elatise vähendamiseks. Hagiavalduse kohaselt mõisteti tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx hagejalt kostja kasuks välja elatis alates 18.1.2018 kuni kostja täisealiseks saamiseni 350 eurot kuus. Tsiviilasja nr x-xx-xxxxx aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud – muutunud on kostja vajadused, vanemate võimalused (sissetulekud, nende allikad ja riiklikud toetused). Kostja ema on korduvalt vahetanud elukohta. Kuna kostja emal on elukaaslane, siis ei ole põhjendatud jagada eluasemekulusid vanemate vahel võrdselt. Samuti tuleb hinnata, mil määral kostja elukohta kasutab. Lisaks on kostja kolinud teise kohaliku omavalitsuse üksusesse. Kostja kulusid kannab olulisel määral (peamiselt riided ja toit) isapoolne vanaema. Kostja ei osale varasemas kohtulahendis märgitud huvialategevustes. Põhjendatud elatise suurus ei saa olla suurem kui 200 eurot kuus. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ainuhooldusõigus on kostja emal. Hageja ei osale kostja ülalpidamises vahetult ega maksa elatist. Lapse ülalpidamise ulatus määratakse lähtudes lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist ning seda on varasemas menetluses juba tehtud. Hagi aluseks olevad väited kostja ja tema ema kolimise ning ema elukaaslase kohta on asjakohatud. Hageja ei ole sisustanud oma väidet vanemate sissetulekute muutumise kohta. Ebaõige on hageja väide nagu kannaks kostja kulud olulises ulatuses isapoolne vanaema. Samuti käib kostja jätkuvalt trennides. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 28.11.2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
3.1.Esmalt luges maakohus otsuses hagejale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 2 alusel kättetoimetatuks kutse xx.xx.xxxx kohtuistungile, kuhu hageja ei ilmunud. Maakohus edastas hagejale kohtukutse 16.9.2022 kahele e-posti aadressile. Ühe e-posti aadressi oli hageja märkinud hagiavalduses enda kontaktandmeteks. Teist e-posti aadressi kasutades esitas hageja kohtule hagiavalduse.
3.2.Kuna kohus on varasemalt mõistnud hagejalt välja elatise kindla summana, mitte miinimumelatisena, siis perekonnaseaduse (PKS) § 2172 lg 2, mis annab õiguse nõuda elatise vähendamist ka üksnes õigusliku olukorra muutumisel, praegusel juhul ei kohaldu ning kohustatud vanem ei saa nõuda elatise vähendamist üksnes õigusliku olukorra muutumisele toetudes. Kohus saab elatise suurust muuta üksnes juhul, kui muutunud oleksid elatise väljamõistmise aluseks olnud faktilised asjaolud.
3.3.Kohtul tuleb elatise suuruse muutmise üle otsustades võtta aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ning tuleb tuvastada, kas need muutused annavad alust elatise suuruse muutmiseks.
2-22-65 Sealjuures peab kumbki pool tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad.
3.4.Hageja tõi välja, et muutunud on lapsevanemate sissetulekud ning nende saamise allikad. Kohtule ei ole arusaadav, kas hageja on viidanud enda majandusliku olukorra halvenemisele. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit ega kasutanud võimalust kohtuistungil enda väiteid selgitada ja tõendada. Vanemal on lapse ülalpidamise nõudest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut, sealjuures ei vabane ta sellest kohustusest üksnes seetõttu, et tema sissetulek on liiga väike. Elatise suuruse kindlaksmääramisel peab kohus hindama ka vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendama tema osa selle tõttu, et ta sissetulek on liiga väike. Kuivõrd 2019. aastal leidis kohus, et hageja majanduslik seisukord on nõutava elatise tasumiseks piisavalt hea, puudub kohtul alus kahtlusteks, et hageja ei suudaks ka käesoleval ajal teenida samaväärset sissetulekut lapsele väljamõistetud suuruses elatise maksmiseks.
3.5.Samuti ei ole hageja tõendanud oma väiteid, mis puudutavad kostjale tehtavate põhjendatud kulutuste vähenemist.
3.6.Teise vanema varaline seisund ei ole iseenesest ülalpidamiskohustuse vähendamise aluseks. Hageja ei ole ka tõendanud, et kostja eluasemekulud oleksid vähenenud seetõttu, et leibkonnas on rohkem inimesi, kes kannavad ühiselt eluasemekulutusi. Asjaolu, et kostjal puudub emaga võrdne osa eluasemekulutustes, kuna laps ei pruugi kasutada kõiki eluruume, ei anna alust hagejale vähemas ulatuses elatise maksmiseks. Eluasemekulutused on vältimatult vajalikud hageja eluasemevajaduse rahuldamiseks.
3.7.Põhjendatud pole ka hageja väide, et vähendada tuleks mõlema vanema ülalpidamiskohustuse suurust, sest kostja kulusid kannab olulisel määral isapoolne vanaema. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega määrata vanemate tavalisele elulaadile ja sissetulekutele vastav elatis (hagis palus hageja alandada elatist selliselt, et see ei ole suurem kui 200 eurot kuus). Alternatiivselt palus hageja saata asi maakohtule tagasi.
4.1.Kostja ülalpidamiskulud ei ole samad, mis aastaid tagasi. See on eluliselt usutav ainuüksi seetõttu, et kostja elukoht on korduvalt muutunud erinevate kohalike omavalitsuste vahel. Lapse elatis sõltub suures osas eluasemekuludest. Hinnata tuleb lapse eluasemekulusid, mis on otseselt seotud samal pinnal elavate inimeste arvuga. Maakohus on seda eiranud, viidates, et hageja ei ole esitanud tõendeid, et kostja eluasemekulud oleksid vähenenud seetõttu, et leibkonnas on rohkem inimesi.
4.2.Elatise asjas peab kohus lähtuma lapse huvidest ning selleks on kohtul võimalus/kohustus teha registritesse vastavaid päringuid või nõuda välja olulisi tõendeid. Hagejal puudub võimalus kõiki asjas olulisi tõendeid ise hankida.
4.3.Elatise suurus määratakse kindlaks vanemate tavapärast elulaadi (s.t sissetulekut ja kulusid) arvestades. Arusaamatuks jääb, millele tuginedes maakohus leidis, et aastaid hiljem on kõik samamoodi, kohtuasja ei peagi sisuliselt lahendama ning kohtulahendi aluseks olevad asjaolud ei ole muutunud. Samuti on kohus eiranud sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) uuringu tulemusi.
2-22-65
4.4.Maakohus ei arvestanud ka riikliku lapsetoetuse ja lasterikka pere toetusega, mille võrra väheneb kohustatud vanema maksekohustus ega sellega, et kostja kulusid kannab tema vanaema. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel rahuldada ja maakohtu otsus menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi tuleb saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Maakohus rikkus oluliselt õigusliku ärakuulamise põhimõtet. See menetlusõiguse normi oluline rikkumine toob TsMS § 656 lg 1 p 1 alusel kaasa maakohtu otsuse tühistamise apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
7.Esiteks korraldas maakohus xx.xx.xxxx kohtuistungi selleks seaduses ette nähtud korda ulatuslikult rikkudes. Maakohus ei toimetanud hagejale kätte kohtukutset ja pidas kohtuistungi ilma hageja osavõtuta. See on omakorda toonud kaasa eelmenetluse ülesannete täitmata ning kohtuistungi pidamise korra järgimata jätmise.
8.Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teavitamiseks peab kohus TsMS § 343 lg 1 ja § 306 lg 5 järgi kohtukutsed menetlusosalistele kätte toimetama. TsMS § 306 lg 1 alusel on menetlusdokumendi (sh kohtukutse) kättetoimetamine dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguste teostamiseks ja kaitsmiseks õigel ajal tutvuda. Menetlusdokumendi üleandmine peab TsMS § 306 lg 2 järgi toimuma seaduses sätestatud vormis ning olema ettenähtud vormis dokumenteeritud. Kohtukutset ei saa otsuses poolele tagantjärele kätte toimetada või kättetoimetatuks lugeda. Hoiatus TsMS § 3141 lg 2 alusel kättetoimetatuks lugemise kohta peab sisalduma kutses/saatekirjas endas.
9.Kuigi hageja ei andnud maakohtu menetluses nõusolekut asja lahendamiseks kirjalikus menetluses (TsMS § 403 lg 1) määras maakohus xx.xx.xxxx istungil, et lahendab asja kirjalikus menetluses. Kirjalikus menetluses ei määranud maakohus samuti pooltele tähtaega avalduste ja dokumentide esitamiseks ega teavitanud pooli otsuse tegemise ajast (TsMS § 403 teine lause). Ka sellega rikkus maakohus hageja suhtes oluliselt õigusliku ärakuulamise põhimõtet. Samuti ei täitnud maakohus eelmenetluse ülesandeid, sh selgitamiskohustust (TsMS §-d 348, 351 ja 392). Kirjalikus menetluses peab kohus samuti järgima TsMS § 392 lg 1 p-de 2 ja 4 sätteid samas ulatuses nagu siis, kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil. Kohtul on eelmenetluses kohustus tagada, et olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata isegi siis, kui menetlusosaline ise pole osanud taotleda vastavaid menetlustoiminguid asjaolude väljaselgitamiseks ja oma väidete tõendamiseks. Asjas ei ole eelmenetlust sisuliselt toimunud, mh ei olnud pooltele eelnevalt selgitatud, millised on need olulised asjaolud, millest kohus lähtub otsuse tegemisel ja milline on menetluses tõendamiskoormis või vajadus esitada täiendavaid tõendeid.
10.Eelnevast tulenevalt on maakohus oluliselt rikkunud hageja menetlusõigusi asja lahendamisel maakohtus, need rikkumised võisid tuua kaasa ebaõige kohtulahendi ja neid ei saa mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Seetõttu tuleb maakohtu otsus TsMS § 656
2-22-65 lg 1 p 1 alusel täies ulatuses tühistada ning saata asi samale maakohtule menetluse jätkamiseks alates eelmenetluse staadiumist, sh kohtuistungi pidamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.