2.Jätta rahuldamata X.R nõue Harju Maakohtu 22.10.2019 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-1718172 väljamõistetud elatise vähendamiseks.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja on kostja isa. Tsiviilasjas 2-17-18172 mõisteti hagejalt kostja kasuks välja igakuine elatis alates kuni kostja täisealiseks saamiseni 350 eurot kuus. Pärast elatise väljamõistmist on lapse vajadused ja vanemate võimalused muutunud. 2020.a. veebruaris valmis uuringu “Lapse vajaduspõhise miinimumelatise analüüs” lõpparuanne, mille kohaselt on ühe lapse puhul keskmine kulu 402 eurot. Kostja vanuses laste keskmine kulu Tallinnas on 385 eurot, mistõttu ei saa põhjendatud elatise suurus olla üle 192,50 eurot kuus. Lapse ema on vahetanud korduvalt elukohta ja elukaaslaseid, millega seoses jagunevad eluasemekulud teisiti kui kahe inimese vahel. Lapse kulusid kannab olulisel määral (peamiselt riided, toit) isapoolne vanaema, mis peaks vähendama mõlema vanema ülalpidamiskohustuse suurust. Laagri Huvialakooli andmetel ei osale laps järjepidavalt elatise kohtulahendis märgitud huvialategevustes. Lapse kulud on muutunud juba ainuüksi tulenevalt sellest, et laps on saanud vanemaks. Lapse vajadused on vähenenud, kuna laps on tänaseks 15 aastane, st, et ei vaja enam iga paari kuu järel garderoobi väljavahetamist. Muutunud on elatise maksmist käsitlev seadusandlus, sh tuleb elatise määramisel arvestada toetuste saamist. Kostja on saanud ka elatisabi. Hageja ei ole alates 2020.a. juulikuust töölepingu alusel töötanud ega saanud mingit tulumaksuga maksustatavat tulu. Hageja tegeleb ettevõtlusega iduettevõtete valdkonnas, kus majanduslikud tulud laekuvad sageli aastate pikkuste viivitustega. Hageja töötas kuni 24.07.2020 firmas XXX OÜ keskmise sissetulekuga 4301 eurot (bruto) kuus. Alates 25.07.2020 on isa töötu ja ei oma mingit sissetulekut. Isa kogu sissetulek on üür ühe toa välja üürimisest ettevõttele summas 400 eurot/kuu. Lapse ema on seevastu saanud nii ameti- kui palgakõrgendust ning soetanud kinnisvara. Kui ema sai töötasu enne ühes kuus 2450 eurot (bruto), siis nüüd saab ema vähemalt 4000 eurot kuus (bruto). Lisaks on tal 4 korteriomandit, millest tema eluase on koguväärtusega vähemalt 500 000 eurot. Suure tõenäosusega saab ema korterite välja üürimisest üüritulu. Hageja annaks vahetut ülalpidamist, kui ema ei teeks takistusi isa ja lapsega suhtlemisel ning suhtlemise toetamisel. Ülalpidamiskohustust tuleks vähendada alla PKS § 101-järgse ulatuse, kuna kostja vajadused on väiksemad kui seaduses sätestatud määr ja hagejal ei ole oma majandusliku seisu tõttu võimalik anda lapsele ülalpidamist PKS § 101-järgses määras ning teine vanem saab majanduslikult oluliselt paremini hakkama. Kohus võttis menetlusse hageja nõude muuta tsiviilasjas 2-17-18172 tehtud 22.10.2019 kohtuotsust selliselt, et hageja poolt kostjale makstav elatis ei oleks alates hagiavalduse esitamisest suurem kui 200 eurot kuus. 07.11.2024 avaldusega suurendas hageja oma nõuet selliselt, et taotleb väljamõistetud elatise vähendamist 160 euroni kuus. Kostja seisukohad
2.Kostja vaidleb hagile vastu. 2015. aastal, kui laps elas hagejaga, väitis hageja, et lapse igakuised vajadused on 1 247 eurot kuus. Hageja käsitlus uuringutega leitud keskmistest kuludest lapsele on olukorras, kus on olemas varasem kohtulahend elatise kohta, asjassepuutumatu. Ülalpidamise ulatus määratakse lähtudes konkreetse lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist ning seda on varasemas menetluses ka tehtud. Väited seoses elukohaga on asjassepuutumatud. Väide, justkui kostja isapoolne vanaema kandvat lapse kulusid olulisel määral, ei vasta tõele. Vanaema on aegajalt kostjale kingitusi teinud, kuid tegemist ei ole olnud ülalpidamiskohustuse täitmisega hageja eest. Kostja käib jätkuvalt ka trennides, kuigi mitte Laagri Huvikoolis. Kostja kulud on seoses elukalliduse tõusuga suurenenud, mitte vähenenud. Hageja väidetav võimetus tasuda 350 eurot kuus elatist on tingitud vaid tema enda otsusest lõpetada ametlikult palgalisel tööl käimine. Hageja on selgitanud, et kuni 24.07.2020 ta töötas keskmise sissetulekuga 4301 eurot kuus, kuid pole välja toonud ühtegi põhjust, miks ei võiks ta jätkuvalt teenida sama, kui mitte suurematki ametlikku sissetulekut. Hageja väitel on kogu tema sissetulek 400 eurot kuus ühe toa üürimisest, ent samas esitab ta MTA tõendi, mille kohaselt tal sissetulekud üldse puuduvad. Sellest järeldub, et hageja varjab oma tulusid. Hageja ema ei saa üüritulu. Suhtlus poolte vahel on katkenud hagejast endast tingituna.
Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus tuvastab, et Harju Maakohtu 22.10.2019 otsusega tsiviilasjas 2-17-18172 on hagejalt kostja kasuks välja mõistetud igakuine elatis 350 eurot kuus alates 18.01.2018 kuni kostja täisealiseks saamiseni (otsus dtl 14-22).
4.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (3-2-1-124-15, p 11).
5.Hageja on tuginenud õigusliku olukorra muutumisele. PKS § 2172 lg 1 järgi kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus; PKS § 2172 lg 2 kohaselt kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Hagejalt ei ole varasema lahendiga välja mõistetud elatist ei toona kehtinud miinimummääras ega välja mõistetud elatist ka miinimummäära muutusega seotud. Kohtupraktikas on leitud, et kui isikul tuli tasuda elatist kindla summana, mitte miinimumelatisena, siis PKS § 2172 lg 2 ei kohaldu, mistõttu ei saa kohustatud vanem nõuda elatise vähendamist õigusliku olukorra muutumisele toetudes, vaatamata sellele, kas uus õiguslik olukord on kohustatud vanemale soodsam sellest, kui palju tal tuleb lapsele praegu elatist maksta, või millised on alates 01.01.2022 elatise arvutamise alused (nt TlnRnKo 30.11.2023, 2-22-10888, 28; TlnRnKo 21.06.2023, 2-22-2440, p 12; TlnRnKo 30.03.2023, 2-22-7891, p 22-24). Tulenevalt õigusliku olukorra muutumisest hagi rahuldamisele kuuluda seega ei saa.
6.Hageja väitel on kostja vajadused võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise ajaga vähenenud. 22.10.2019 otsuses tuvastas kohus, et kostja vajadused kokku on 828,45 eurot kuus koosnedes järgnevast: Kulu nimetus
7.Kohus leiab, et kostja vajaduste vähenemist ei ole võimalik tuletada hageja poolt viidatud uuringust. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Uuring mistahes teavet konkreetselt kostja vajaduste ning elulaadi kohta ei sisalda. Nõustuda ei saa ka seisukohaga, et vajadused väheneksid ainuüksi seoses lapse vanemaks saamisega. Ka 15-aastane laps on jätkuvalt kasvueas laps, kes vajab täiskasvanutega võrreldes sagedamini uusi riideid ja jalanõusid. 07.11.2024 hageja menetlusdokumendis toodud tabeli (dtl 196) kohaselt on ka hageja seisukohal, et vajadus riietele ja jalanõudele on käesoleval ajal 50 eurot kuus, so enam kui eelmise kohtulahendi tegemise ajal. Kohus leiab, et lapse kasvades kasvavad ka vajadused seoses nt toiduga ning tulenevalt üldisest elukalliduse tõusust eelduslikult kõigis kulukategooriates. Statistikaameti andmete kohaselt on tarbijahinnaindeks alates eelmise kohtulahendi tegemise ajast 2019.a. oktoobris kasvanud võrreldes 2024.a. oktoobriga 41%1. Kohus leiab, et kostja vajadused seoses eluasemega ei saa olla vähenenud ainuüksi seoses elukoha muutusega, sest kostja tavaline elulaad seoses vastavaga ei muutu. Eelmise kohtulahendi tegemise ajal elas kostja koos emaga üürikorteris, hageja on välja toonud, et lapse ema on hilisemalt elukohti vahetanud ning omandanud eluasemeks korteriomandi, mille väärtus on vähemalt 500 000 eurot. Käesoleval ajal iseloomustab hageja vajadusi seoses eluasemega seega üürikulu asemel saadava kasutuseelise väärtus. Kui on õige hageja väide ning tegemist on keskmisest kõrgemasse hinnaklassi kuuluva korteriga, siis ei ole mõistlikku alust arvata, et saadava kasutuseelise väärtus võiks jääda alla 2019.a. korteri üürihinnast tuletatud vajaduse väärtuse. Kohus leiab, et kostjal, nagu igal lapsel, on ka käesoleval ajal vajadused seoses huviharidusega, sõltumata sellest, et kostja samas huviringis võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga enam ei käi. Kohus asub seisukohale, et tõendatud ei ole, et kostja vajadused oleksid käesoleval ajal väiksemad kui 828,45 eurot kuus.
8.Kohus leiab, et tähendust ei oma, kas lapse vanaema on kandnud lapsega seoses kulutusi või andnud kostja ülalpidamiseks raha. Lapsevanemate kohustust lapsele ülalpidamise andmiseks see ei mõjuta. Samuti ei mõjuta seda küsimus sellest, kellest tingituna pooled omavahel ei suhtle. Väited, et vanaema on täitnud mingis osas kostja ülalpidamiskohustust kostja eest või et lapse ema on saanud elatisabi, omavad tähendust sissenõutavaks muutunud elatisevõlgnevuse arvestamisel, kuid mitte seoses ülalpidamiskohustuse ulatusega. Arvestades kostja vajadustest maha lapsetoetuse (2022.a.-l. 60 eurot kuus, alates 2023.a.-st on 80 eurot kuus) on vajadused vastavalt 768,45 eurot ja 748,45 eurot kuus ning ühele vanemale langev osa ülalpidamiskohustuse võrdsel jagamisel vastavalt 384,23 eurot ja 374,23 eurot kuus, so enam kui kostjalt varasema lahendiga välja mõistetud 350 eurot kuus.
9.Hageja on välja toonud, et võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise ajaga on tema majanduslik seisund halvenenud, samas kui kostja ema majanduslik seisund on paranenud. 22.10.2019 kohtulahendis jagas kohus kostja ülalpidamiskohustuse tema vanemate vahel võrdselt. VÕS (võlaõigusseadus) § 105 lg 3 kohaselt mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Kohus saab aru, et hageja käsitluse kohaselt peaks kohus ülalpidamiskohustuse jagama teisiti kui võrdsetes osades.
10.Eelmises, so 22.10.2019 kohtulahendis (p 25) lähtus kohus, et hageja brutosissetulek on ca 2600 eurot kuus. Käesolevas asjas tõi hageja välja, et ta töötas kuni 24.07.2020 firmas XXX OÜ keskmise sissetulekuga 4 301 eurot (bruto) kuus, pärast mida on hageja olnud töötu. Hageja on esitanud väljavõtted EMTA andmebaasist (dtl 154-155, 203), mille kohaselt hagejal 2021-2024 perioodil sissetulek on puudunud. Hageja tõi välja, et ta on saanud sissetulekut ühe toa välja üürimisest 400 eurot kuus.
11.Eelmises kohtulahendis märgitu (p 9) kohaselt on kostja ema brutotöötasu 2 450 eurot kuus; talle kuulub päranduseks saadud ca 12,5% korterist aadressiga xxx (kinnistu nr xxxxx) ja korterist aadressiga xxx (kinnistu nr yyyyy), millega seoses tulu ta ei saa. Hageja väitel on ema töötasu käesoleval ajal vähemalt 4 000 eurot (bruto) ühes kuus; täiendavalt on ema soetanud korteriomandid XXX (eluruum) ja 9-73 (mitteeluruum), eluaseme väärtus on vähemalt 500 000 eurot, korterite välja üürimisest saab ema suure tõenäosusega üüritulu.
12.Riigikohus on selgitanud, et seoses ülalpidamiskohustuse jaotusega omab tähendust kummagi vanema sissetulek, varaline seisund ning sissetuleku teenimise võime (2-19-18082, p 11). Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid; vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike; piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid (2-16-100215, p 20).
13.Kohus tuvastab hageja esitatud EMTA väljavõtete põhjal, et hagejal puudub sissetulek palgatulu kujul, seonduvalt on hageja sissetulek eelmise lahendi tegemise ajaga võrreldes vähenenud. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et ema sissetulek palgast on suurenenud 4 000 euroni (bruto). Vaidlus puudub ka, et võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise ajaga on ema omandanud korteriomandid XXX (eluruum) ja 9-73 (mitteeluruum), hageja uut kinnisvara omandanud ei ole. Kohus leiab, et seonduvalt on ema varanduslik seisund eelmise kohtulahendi tegemise seisuga paranenud. Seoses üüritulu teenimise võimekusega ema seisund muutunud ei ole, sest ta oli eelviidatud kahe korteri ühisomanik juba eelmise kohtulahendi tegemise ajal, XXX on kasutusel elukohana, milline asjaolu nähtub mh rahvastikuregistrist. Seoses võimega sissetulekut teenida ühtegi muutust välja toodud ei ole. Kohus leiab, et kui hageja oli kuni 24.07.2020 võimeline teenima 4 301 eurot (bruto) kuus ning ükski asjaolu muutunud ei ole, on hageja võimeline vähemalt samasuguse sissetuleku teenimiseks ka käesoleval ajal. Hageja ei ole välja toonud ühtegi objektiivset, hagejast sõltumatut asjaolu, mis seda takistaks, sh muutused hageja töövõimes või täiendavate ülalpeetavate lisandumine. Hageja on jätkuvalt tööealine, täieliku töövõimega isik. Asjaolu, et hageja on otsustanud palgatöö tegemise asemel hakata tegelema iduettevõtlusega, endast objektiivset takistust sissetuleku teenimiseks ei kujuta. Kohus on seisukohal, et sissetuleku vähenemine olukorras, kus sissetuleku teenimise võime on realiseerimata, endast alust ülalpidamiskohustuse vähendamiseks ei kujuta. Kostjal on vajadused igakuiselt, mille rahuldamiseks on hagejal kohustus teenida oma võimetele vastavat sissetulekut. Sellise tegevusega, mis võib tulu toota alles määratlemata ajas tulevikus, on lapsevanemal soovi korral võimalik tegeleda regulaarse sissetuleku teenimisele täiendavalt. Kohus leiab, et vanemate sissetuleku teenimise võime on võrdne. Mõlemal vanemal on ka võimalus täiendava üüritulu saamiseks seoses neile kuuluva kinnisvaraga (hageja enda väitel vastavat võimalust ka kasutab). Eluaseme omandamine ei kujuta endast kohtu hinnangul sellist muudatust vanema varanduslikus seisundis, mis annaks alust ülalpidamiskohustuse jaotamiseks teisiti kui võrdsetes osades. Kohus asub seisukohale, et puuduvad oluliselt muutunud asjaolud võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise ajaga, miks ülalpidamiskohustus tuleks jagada vanemate vahel senisest erinevalt.
14.Kohus jätab hagi rahuldamata.
15.TsMS § 164 lg 1 kohaselt mh alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 2 järgi võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust mh, kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane. Kohus leiab, et kulude jaotamine erinevalt TsMS § 164 lg 1 sätestatud üldreeglist võiks tulla kõne alla kaalukatel erandlikel asjaoludel, eelkõige olukorras, kus hagi on esitatud pahauskselt üksnes vastaspoolele kahju tekitamise eesmärgil. Vastavaid asjaolusid käesoleval juhul välja toodud ei ole. Võttes arvesse hagi esitamise aega (04.01.2022), on hagi esitamise tõenäoliselt tinginud seaduses sätestatud miinimumelatise regulatsiooni muutus, mis jõustus 01.01.2022. TsMS § 164 lg 2 kohaldamiseks ei
anna alust ainuüksi hagi rahuldamata jätmine. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.