lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-19390/24

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 22.03.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-19390/24
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
22.03.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2351
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 360 lg 2Menetluse peatamise määrus ja selle peale edasikaebamineTMS § 217 lg 3Kaebus kohtutäituri otsuse ja tegevuse pealeTsMS § 162 lg 2Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 176 lg 8Menetluskulude dokumentide esitamine ja kättetoimetamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-15-19390

Määruse tegemise aeg ja koht

22. märts 2016, Tallinn

Kohtukoosseis

Reet Allikvere, Gaida Kivinurm, Ande Tänav

Kohtuasi

AS kaebus kohtutäitur Rannar Liitmaa tegevuse peale täiteasjas nr 175/2001/157

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 25. jaanuari 2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS määruskaebus Menetlusosalised esindajad

ja

nende Avaldaja: AS (isikukood XXXXXXXXX) Puudutatud isik I: Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa Puudutatud isik II: KV (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Äili Rodi

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Jätta läbi vaatamata AS määruskaebus Pärnu Maakohtu 25.01.2016 määruse peale osas, milles maakohus jättis rahuldamata AS taotluse asja menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-14-60930 menetluse lõppemiseni.
2.Jätta Pärnu Maakohtu 25. jaanuari 2016 määrus muutmata.
3.Jätta rahuldamata AS taotlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 360 suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks.
4.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 06.07.20262-26-8450/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-25-18381/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-8918/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 217 lg 1Esindamine kohtus
TsMS § 356Menetluse peatamine teise menetluse tõttu
TsMS § 428 lg 1Menetluse lõpetamise alused
TsMS § 660 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
TsMS § 664 lg 1Määruskaebuse kontrollimine ringkonnakohtus
Jätta määruskaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus:
5.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta AS kanda.
6.Välja mõista AS-lt menetluskulude hüvitis 312 eurot (õigusabikulud) KVikasuks.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Avalduse asjaolud ja nõue

1.Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa menetluses on KV täitmisavalduse ja Tallinna Linnakohtu 19.12.1997 otsuse alusel tsiviilasjas nr 2/5/27-5347/97 algatatud täitemenetlus AS-lt võlgnevuse sissenõudmiseks (täiteasi nr 175/2001/157). Võlgnevuse sissenõudmiseks kandis kohtutäitur keelumärked võlgnikule kuuluvale korteriomandile asukohaga XXXXX XX X-XX, Pärnu ja elamumaale asukohaga XXXXXXXX XXX X, XXXXXXX alev, Võru maakond.
2.Avaldaja esitas 07.12.2015 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, paludes tühistada täiteasjas nr 175/2001/157 kõik võlgniku vara arestimised ja käsutamise keelumärked ning peatada täitemenetlus kuni kohtuotsuse jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-14-60930. Avaldaja leidis, et täitetoimingute tegemine täiteasjas nr 175/2001/157 on ennatlik ja põhjendamatu, kuna Pärnu Maakohtu 23.10.2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-60930 tunnistati lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 175/2014/2021. Avaldaja esitas selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, milles põhjendas, miks on sundtäitmine lubamatu ka täiteasjas nr 175/2001/157, s.o täiteasjas, mille raames soovib kohtutäitur asuda realiseerima avaldajale kuuluvat vara.
3.Kohtutäitur jättis 15.12.2015 kaebuse rahuldamata (dokument pealkirjastatud „vastus taotlusele“). Kohtutäitur märkis, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 49 lg 1 kohaselt vabastab kohtutäitur täitemenetluse lõpetamise korral vara viivitamata aresti alt ja esitab registripidajale avalduse keelumärke kustutamiseks. Sama seaduse § 48 sätestab ammendavalt täitemenetluse lõpetamise alused. Käesoleval juhul puuduvad alused täitemenetluse lõpetamiseks, mis omakorda tooks kaasa kohustuse registervarale seatud käsutamise keelumärgete kustutamiseks ja vara arestist vabastamiseks. Samuti puuduvad alused täitemenetluse peatamiseks.
4.Avaldaja esitas 28.12.2015 Pärnu Maakohtusse kaebuse kohtutäituri 15.12.2015 otsuse peale, paludes selle tühistada ning tühistada täiteasjas kõik avaldaja vara arestimised ja käsutamise keelumärked või alternatiivselt kohustada kohtutäiturit tühistama kõik avaldaja vara arestimised ja käsutamise keelumärked, samuti peatada täitemenetlus täiteasjas nr 175/2001/157 kuni kohtuotsuse jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-14-60930.
5.Kaebuse kohaselt toimub avaldaja suhtes võlausaldaja avalduse ja Tallinna Linnakohtu 19.12.1997 otsuse alusel tsiviilasjas nr 2/5/27-5347/97 täitemenetlus nii täiteasjas nr 175/2001/157 kui ka nr 175/2014/2021. Võlgnik esitas maakohtusse hagi täiteasjades toimuvate sundtäitmiste lubamatuks tunnistamiseks. 23.10.2015 otsusega rahuldas Pärnu Maakohus hagi osaliselt ja tunnistas lubamatuks sundtäitmise täiteasjas nr 175/2014/2021. Täiteasja nr 175/2001/157 suhtes sundtäitmise lubamatuks tunnistamise osas on asi Tallinna Ringkonnakohtu menetluses. Kuna kohtumenetlus täiteasjas toimuva sundtäitmise lubatavuse üle on pooleli, siis ei ole õigustatud täiteasjas ühegi täitetoimingu tegemine, sh kinnisvara realiseerimine.

Puudutatud isikute seisukohad

6.Kohtutäitur palub tsiviilasja menetluse lõpetada ja jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja ei ole esitanud kohtutäiturile kaebust kohtutäituri tegevuse peale täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 mõttes, vaid taotlused, millised kohtutäitur jättis läbi vaatamata. Kuna kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ei saa ilma eelnevalt kaebust esitamata kohtule kaevata, võttis maakohus kaebuse ekslikult menetlusse.
7.Puudutatud isik II palub jätta kaebuse rahuldamata, lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 1 alusel tsiviilasja menetlus ja välja mõista avaldajalt puudutatud isiku II kasuks õigusabikulud 314 eurot. Kohtutäitur on oma vastuses piisavalt põhjendanud, miks ta ei rahuldanud võlgniku taotlust vara arestist vabastamiseks ja täitemenetluse peatamiseks ning millistele TMS sätetele ta tugines. Kohtutäitur jättis oma 15.12.2015 vastusega rahuldamata avaldaja 07.12.2015 taotluse täitetoimingu tegemiseks. Kohtutäituri vastusega mittenõustumisel oleks tulnud esitada kaebus kohtutäiturile, mitte maakohtule. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
8.Maakohus jättis rahuldamata puudutatud isikute taotlused asjas menetluse lõpetamiseks TsMS § 428 lg 1 p 1 alusel, rahuldamata avaldaja taotluse asjas menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-14-60930 menetluse lõppemiseni, rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäitur Rannar Liitmaa tegevusele täiteasjas 175/2001/157 ja tühistas asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse. Menetluskulud jättis kohus avaldaja kanda ja mõistis avaldajalt õigusabikulude katteks 312 eurot puudutatud isiku II kasuks.
9.Avaldaja kaebuse näol on tegemist kaebuse, mitte taotlusega, kuna see tuleb nii dokumendi pealkirjast kui ka sisust – võlgnik kaebajana ei ole rahul kohtutäituri tegevuse ja täitetoimingutega ning nõuab nende tühistamist. Kohtutäitur jättis ebaõigesti kaebuse lahendamata TMS § 217 lg 3 ja lg 5 sätestatud korras ja selgitamata edasikaebe korra. Antud olukorras oli avaldaja 28.12.2015 kaebuse esitamine otse kohtule põhjendatud, selle kaebuse maakohtus menetlusse võtmine lubatav ja puuduvad alused asjas menetluse lõpetamiseks TsMS § 428 lg 1 p 1 alusel.
10.Avaldaja taotlus asjas menetluse peatamiseks ei ole põhjendatud. Selline teises tsiviilasjas tuvastamist vajav õigussuhe, mis takistaks kaebuse läbi vaatamist, käesoleval juhul puudub. Kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine ei saa olla mõjutatud hagimenetluses lahendatavast kohtuvaidlusest sellisel määral, et hagi läbivaatamine tingiks kohtutäituri tegevuse peale kaebuse menetlemise peatamise.
11.Avaldaja kaebus kohtutäituri tegevuse peale jääb rahuldamata. Avaldaja ei ole oma 07.12.2015 kaebuses kohtutäiturile ega 28.12.2015 kohtule esitatud kaebuses välja toonud ühtegi TMS sätet, mida kohtutäitur oleks oma tegevuses rikkunud. Tsiviilasjas nr 2-14-60930 ei ole täitemenetluse nr 176/2001/157 suhtes lahendit tehtud. Maakohtu 23.10.2015 otsusest nähtub, et kohus keeldus avaldaja hagi täiteasjas nr 175/2001/157 täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks menetlusse võtmast ja avaldaja ei ole seda lahendit vaidlustanud. Kaebajal on täitedokumendile esitatavate vastuväidete realiseerimiseks võimalik taotleda hagi tagamise korras täitemenetluse peatamist sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlevalt kohtult. Isegi kui esineks alus täitemenetluse peatamiseks, ei oleks kohtutäituril siiski alust vara aresti alt vabastamiseks ja keelumärgete kustutamiseks. Kohtutäiturile ei ole esitatud jõustunud kohtulahendit, millega täitmisele võetud täitedokument oleks tühistatud või sundtäitmine lubamatuks tunnistatud või määratud sundtäitmise lõpetamine. Asjas ei ilmne TMS §-s 55 sätestatud aluseid arestimise tühisuse kohta.
12.Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Avaldajalt tuleb puudutatud isiku II kasuks õigusabikulu hüvitamiseks välja mõista 312 eurot (2 x 130 eurot/tund + käibemaks 52 €). Määruskaebus
13.Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata taotluse käesolevas tsiviilasjas menetluse peatamiseks kuni tsiviilasja nr 2-14-60930 menetluse lõppemiseni, jättis kaebuse rahuldamata, tühistas asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse, jättis menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda ja mõistis puudutatud isiku II kasuks välja õigusabikulude katteks 312 eurot. Avaldaja palub teha vaidlustatud osas uue määruse, millega peatada menetlus kuni tsiviilasjas nr 2-14-60930 menetluse lõppemiseni, saata asi maakohtule menetluse uuendamiseks ja jätkamiseks pärast tsiviilasja menetluse peatamise aluse äralangemist või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks lahendamiseks.
14.Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata avalduse tsiviilasja menetluse peatamiseks, kuna käesoleva asja lahendamine sõltub otseselt tsiviilasjas nr 2-14-60930 tehtavast lahendist. Kui kohus tunnistab tsiviilasjas nr 2-14-60930 lubamatuks Tallinna Linnakohtu 19.12.1997 otsuse igasuguse sundtäitmise, siis mõjutab see otseselt ja vahetult sundtäitmist ka täiteasjas nr 175/2001/157.
15.Kuigi TsMS § 360 lg 2 sätestab määruskaebuse esitamise õiguse vaid menetluse peatamise määruse peale, on põhiseaduslikult põhjendatav lubada määruskaebuse esitamist ka kohtumääruse peale, millega kohus jättis menetluse peatamise taotluse rahuldamata. Avaldaja taotleb põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 4 lg 1 ja 3 alusel TsMS § 360 põhiseadusele vastavuse järelevalve menetlust.
16.Õige ei maakohtu väide, et puuduvad andmed selle kohta, et tsiviilasjas nr 2-14-60930 oleks tehtud lahend täitemenetluse nr 175/2001/157 suhtes, mistõttu ei saa käesolevas asjas esitatud kaebust rahuldada. Maakohus ei käsitlenud oma 2-14-60930 otsuses täitemenetlust nr 175/2001/157 üksnes formaalselt. Kohus valis meelevaldselt menetlemiseks üksnes täiteasja nr 175/2014/2021 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise. Avaldaja on selle Riigikohtus vaidlustanud. Seega on täiteasja suhtes toimuva sundtäitmise lubatavuse üle kohtuvaidlus alles pooleli. Seoses eeltooduga tuleb tühistada maakohtu määrus ka osas, millega maakohus tühistas asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse.
17.Maakohus jättis ebaõigesti menetluskulud avaldaja kanda ja mõistis avaldajalt puudutatud isiku II kasuks välja õigusabikulud. Maakohus ei andnud avaldajale võimalust puudutatud isiku II 20.01.2016 e-kirjaga otse avaldajale saadetud menetluskulude väljamõistmise taotluse kohta omapoolse seisukoha esitamiseks.
18.Kuna kohus lahendab avaldaja kaebust kohtutäituri tegevuse peale, ei olnud sissenõudjana kaasatud puudutatud isikul II oluline kasutada seisukohtade esitamisel professionaalset õigusabi. Eelkõige omavad asja lahendamisel tähtsust kohtutäituri seisukohad. Antud asjas ei vaidlustatud sissenõudjaga seonduvaid asjaolusid.
19.Puudutatud isiku II õigusabikulud on põhjendamatult suured ja nende täies mahus väljamõistmine on vastuolus TsMS § 172 lg-ga 8. Hagita menetluses saab tulenevalt TsMS §-st 144 p 1 ja § 152 lg-st 3 õigusabi osutamise tunni eest välja mõista 2,54-25,40 eurot. Puudutatud isikute seisukohad
20.Puudutatud isik II palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja kaebuse kohtulahendi resolutsiooni punktile 2 (rahuldamata taotlus kohtumenetluse peatamiseks) läbi vaatamata.
21.Puudutatud isik I ei esitanud määruskaebuse osas oma seisukohta. Menetluse edasine käik
22.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning see tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Määruskaebus jääb osaliselt läbi vaatamata ja ülejäänud osas rahuldamata.
24.TsMS § 664 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata, kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud. Avaldaja vaidlustab maakohtu määrust mh osas, millega maakohus jättis rahuldamata avaldaja 21.01.2015 taotluse käesolevas asjas menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-14-60930 menetluse lõppemiseni. TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatav. TsMS § 360 lg 2 kohaselt võib maakohtu menetluse peatamise määruse peale esitada määruskaebuse. Seadus ei näe ette kaebeõigust määruse peale, millega kohus keeldub menetlust peatamast. Seetõttu ei ole kostjal õigust maakohtu määrust selles osas vaidlustada ja selle kohta esitatud kaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
25.Avaldaja põhjendused põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 4 lg 1 ja lg 3 alusel TsMS § 360 põhiseadusele vastavuse järelevalve menetlus algatamiseks ei ole piisavad, mistõttu tuleb sellekohane taotlus jätta rahuldamata. Menetluse peatamine teise menetluse tõttu TsMS § 356 alusel on kohtu diskretsiooniotsustus, mitte kohustus. Menetluse peatamine võib põhjustada selle tarbetut venimist, mistõttu peab kohus menetlust peatades olema veendunud, et teine menetlus tõepoolest võib lahendamisel olevat asja mõjutada (vt ka 3-2-1-62-11 p 12). Kui maakohus on diskretsiooniotsuse alusel asunud seisukohale, et menetluse peatamine ei ole vajalik, kuna asja lahendamisega viivitamine ei ole põhjendatud seoses asja lahendamist mittemõjutava menetlusega teises tsiviilasjas, ei ole ringkonnakohtul alust maakohtu otsustusse sekkuda. Avaldaja leiab ekslikult, et tegemist on ilma põhjendusteta kohtulahendiga, kuna kohtul ei ole võimalik menetluse peatamise taotlust lahendada ilma põhjendusteta määrusega. Maakohtu põhjendused avaldaja taotluse rahuldamata jätmise kohta nähtuvalt selgelt kaevatavast kohtumäärusest. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et määruskaebuse lahendamise ajaks on avaldaja taotlus ka asjakohatu, kuna Riigikohus jättis 29.02.2016 avaldaja määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale tsiviilasjas nr 2-14-60930, millega ringkonnakohus keeldus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, menetlusse võtmata. Maakohtu otsus on seega jõustunud ja avaldaja taotluse alus ära langenud.
26.Muus osas ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib kohus järgmist.
27.Ebaõige on määruskaebuse väide, et käesoleva vaidluse esemeks oleva täiteasja nr 175/2001/157 suhtes toimuva sundtäitmise lubatavuse üle on kohtuvaidlus alles pooleli. Maakohus tuvastas õigesti, et tsiviilasjas nr 2-14-60930 menetles kohus sundtäitmise lubamatuks tunnistamist ainult täiteasjas nr 175/2014/2021, mis ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Täiteasja nr 175/2001/157 suhtes esitatud hagi keeldus maakohus menetlusse võtmast. Kohtuotsust ei ole võimalik tõlgendada laiendavalt selliselt, et see kehtib ka täitemenetluse nr 175/2001/157 suhtes.
28.Iseenesest on õige määruskaebuse väide selle kohta, et maakohus ei andnud avaldajale võimalust vastata puudutatud isiku II vastusele, sh selles sisalduvale menetluskulude väljamõistmise taotlusele. TsMS § 176 lg 8 kohaselt määrab kohus menetlusosalisele tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt edastas kohus 21.01.2016 avaldaja e-posti aadressile küll puudutatud isiku II 20.01.2016 menetlusdokumendi, kuid sellest ei nähtu tähtaja määramist menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. 25.01.2016 tegi maakohus asjas lahendi, millega jättis muu hulgas menetluskulud avaldaja kanda. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud puudus ei anna siiski alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuna avaldaja on seoses menetluskulude jaotuse ja nende kindlaksmääramisega oma seisukohad esitanud määruskaebuses ja ringkonnakohus saab neile anda ise hinnangu.
29.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega selle kohta, et menetluskulude avaldajalt väljamõistmine ei ole põhjendatud seetõttu, et sissenõudjana kaasatud puudutatud isikul II ei olnud oluline kasutada seisukohtade esitamisel professionaalset õigusabi. Avaldaja esitas maakohtusse kaebuse, mis puudutas täitemenetluse jätkamist. Maakohus kaasas seega põhjendatult menetlusse puudutatud isikuna ka sissenõudja, kuna täitemenetluse jätkumine puudutab vahetult tema õigusi. Seega on asjakohatu kaebuses toodud väide, nagu ei omaks asja lahendamisel sissenõudja seisukohad olulist tähtsust.
30.TsMS § 217 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu. Puudutatud isikul II oli seega õigus osaleda menetluses lepingulise esindaja kaudu. Maakohus jättis õigesti menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda ning TsMS § 162 lg 2 esimese lause ja § 144 lg 1 kohaselt tuleb avaldajal kanda ka puudutatud isiku II esindaja kulud.
31.Ekslik on määruskaebuse seisukoht, et menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda tunnistajatasu määradest. Hagita menetlustes tuleb esindajakulude väljamõistmisel üldnormina kohaldada TsMS § 175 ja põhiliseks kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi lähtumine esindajakulude vajalikkusest ja põhjendatusest (vt 3-2-1-145-13 p 13 jt). Maakohus hindas õigesti puudutatud isiku II õigusabikulude põhjendatust vastavalt esitatud taotlusele. Menetluskulude kindlaksmääramine TsMS § 175 lg 1 alusel on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohus ei ole antud juhul diskretsioonipiire ületanud. Puudutatud isiku II lepingulise esindaja tehtud toimingud on vajalikud ja põhjendatud, ajakulu ja tunnitasu on mõistlikus suuruses. Menetluskulude jaotus
32.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.

kaebuse

esitamisest

tingitud

33.Puudutatud isik II palus avaldajalt välja mõista määruskaebuse menetlemise kulud suurusega 312 eurot. Taotluse kohaselt kulus määruskaebusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele 2 tundi. Esindaja tunnitasu on 130 eurot + käibemaks.
34.Ringkonnakohtu hinnangul on taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Puudutatud isiku II esindaja tehtud toimingud olid vajalikud ja põhjendatud. Samuti on vajalik ja põhjendatud nende tegemisele kulunud aeg 2 tundi. Esindaja tunnitasu 130 eurot, millele lisandub käibemaks, on mõistliku suurusega. Seega tuleb avaldajal hüvitada puudutatud isikule II õigusabikulud suurusega 312 eurot (2x130+käibemaks).

Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/

Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja