Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates.

1(3)

2-15-11095 Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

S D esitas Viru Maakohtule hagiavalduse KORTERIÜHISTU JOALA 5 vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes koos hagi tagamise taotlusega. Viru Maakohus 10. septembri 2015 määrusega rahuldas hageja menetlusabi taotluse osaliselt ja kohustas hagejat tasuma riigilõivu summas 350 eurot osamaksetena. Hageja esitas 17. septembril 2015 maksekorralduse esimese osamakse tasumisest summas 150 eurot, millest 100 eurot on osa hagi riigilõivust ja 50 eurot hagi tagamise taotluse riigilõiv. Viru Maakohus 09. novembri 2015 määrustega võttis hagiavalduse menetlusse ja rahuldas hagi tagamise taotluse. Kohtu nõuet riigilõivu teiste osade tasumiseks hageja tähtaegselt ei täitnud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 11 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohtu määratud ajaks ei ole tasutud riigilõivu esitatud nõude eest. Kohus tuvastas, et Viru Maakohus 10. septembri 2015 määrusega rahuldas hageja menetlusabi taotluse ning kohustas hagejat tasuma riigilõivu summas 350 eurot kolme osamaksena kohtu poolt määratud ajaks. Kohtumäärus jõustus 30. septembril 2015. Hageja esitas kohtule maksekorralduse esimese osamakse tasumisest summas 150 eurot. Kohtu nõuet riigilõivu teiste osade tasumiseks hageja tähtaegselt ei täitnud. Kohus kontrollis riigilõivu laekumist Kohtuinfosüsteemist (NAPi kaudu), kuid ei ole tasumist tuvastanud. Et hageja ei ole hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu kohtu määratud ajaks ja suuruses, leiab kohus, et hagi tuleb jätta läbivaatamata. Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Hagi tagamine Viru Maakohtu 09. novembri 2015 määrusega tagas kohus hagi ja peatas kohtutäitur Andrei Kreki menetluses olev täitemenetlus nr 066/2015/1268 kuni käesoleva tsiviilasja menetluse lõppemiseni s.o lõpplahendi jõustumiseni. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. 2(3)

2-15-11095 Kohus jättis hagi läbi vaatamata ning seega hagi tagamine tuleb tühistada. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 esimese lause alusel märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Vastavalt TsMS § 168 lg 2, hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kohus leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 ja lg 4 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Lähtuvalt TsMS § 177 lg 2, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus leiab, et menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine tuleb lahendada eraldi määrusega peale kohtumääruse jõustumist. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.