lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-58511/43

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 29.02.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-58511/43
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.02.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2143
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ITVS § 24 lg 1, 5ITVS § 4 lg 2TsMS § 162 lg 4Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 3401 lg 1TsMS § 372 lg 2Hagi menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 374Hagide liitmineTsMS § 376Hagi muutmineTsMS § 423 lg 3Hagi läbivaatamata jätmise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-14-58511/59Viru Maakohus Narva kohtumaja08.07.20162-14-58511/70Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium17.05.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. veebruar 2016. a Tartu

Tsiviilasja number

2-14-58511

Tsiviilasi

Y.V.i hagi FIE Ivan Zaboronok vastu töövaidluses

Tsiviilasja hind

445 eurot 66 senti

apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 5. oktoobri 2015. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Yuri Voropaevi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (hageja): Y.V. (isikukood: XXXXXXX); esindaja advokaat Andrei Matvejev Vastustaja (kostja): FIE Ivan Zaboronok (registrikood: 11188707); esindaja Artur Pärnoja

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
2.Tühistada Viru Maakohtu 5. oktoobri 2015. a otsus, millega maakohus jättis Y.V.i nõude FIE Ivan Zaboronok vastu rahuldamata ja saata asi Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
3.Menetluskulude jaotuse määrab maakohus lõpplahendiga.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-24-2133/34Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Y.V. (hageja) esitas 26. juunil 2014. a Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse FIE Ivan Zaboronoki (kostja) vastu kasutamata 28 puhkusepäeva eest saamata jäänud puhkusehüvitise 265 euro väljamõistmiseks. Avalduse kohaselt töötas hageja kostja juures perioodil 1. aprill 2013. a – 16. aprill 2014. a. Kostja ei võimaldanud puhkust ning töölepingu lõppemisel puhkusetasu ei maksnud. Töövaidluskomisjon jättis 3. septembri 2014. a otsusega nr 4-1/1168 hageja nõude rahuldamata. Hageja esitas 3. oktoobril 2014. a kohtule hagiavalduse saamata jäänud puhkusehüvitise 265 euro väljamõistmiseks. 18. novembri 2014. a täpsustatud hagiavalduses (tl 19–20) palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja töötasu 2014. a märtsikuu eest brutosummas 253 eurot 60 senti, puhkusetasu brutosummas 105 eurot 38 senti, seisuga 18. november 2014. a sissenõutavaks muutunud viivise 17 eurot 85 senti ning jooksva viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras iga viivitatud päeva eest alates 19. novembrist 2014. a kuni põhinõude kohase täitmiseni. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud 40 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja töölepingu nr 35 (TVK tl 3–4) lõpetamisel hagejale sissenõutavaks muutunud tasusid, s.h töötasu ja puhkusetasu, välja maksnud. Töötaja töötas 2014. a märtsis terve kuu, seega pidi kostja maksma temale töötasu vähemalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alammääras, s.o 355 eurot. Kostja poolt töövaidluskomisjonile esitatud palgalehe kohaselt on kostja arvestanud hagejale 2014. a märtsikuu eest töötasu 101 eurot 40 senti, lisatasu 137 eurot 54 senti ja puhkusetasu 186 eurot 06 senti. Kostja arvutusest lähtuvalt peab ta täiendavalt tasuma hagejale töötasu 2014. a märtsikuu eest brutosummas 253 eurot 60 senti. Kostja jättis osaliselt tasumata hüvitise kasutamata puhkuse eest. Hageja töötas töölepingu alusel alates 1. aprillist 2013. a kuni 16. aprillini 2014. a, seega on hagejal väljateenitud puhkus 29,23 päeva. Hageja päevane puhkusetasu on 355 / 28 = 12 eurot 68 senti, seega puhkusetasu 29,23 päeva eest on 12,68 * 29,23 = 370 eurot 64 senti. Kostja arvutas hagejale puhkusetasuna 265 eurot 26 senti (186,06+79,20), seega 105 euro 38 sendi võrra vähem.
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja väide, et ta töötas 2014. a märtsis terve kuu, ei vasta tõele. Märtsikuus on hageja töötanud ainult kuus tööpäeva, kuna ajavahemikus 11. märts 2014. a – 31. märts 2014. a viibis ta korralisel puhkusel, mis on tõendatud nii märtsikuu palgalehega, kui ka hageja puhkuseavaldusega. Kuue tööpäeva eest oli hagejale arvestatud töötasu järgmiselt: 355 / 21 * 6 ═ 101 eurot 40 senti. Lisaks töötasule oli hagejale

arvestatud ka lisatasu 137 eurot 54 senti ja puhkusetasu 186 eurot 06 senti. Kostja on puhkusetasu õigesti arvutanud, hageja puhkusetasu arvestus ei ole õige.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus jättis 5. oktoobri 2015. a otsusega hagi puhkusetasu 265 euro väljamõistmiseks rahuldamata ning hageja töötasu nõude 2014. a märtsikuu eest brutosummas 253 eurot 60 senti ja viivisenõude läbi vaatamata. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus leidis, et kuna töövaidluskomisjonile esitatud avalduses sisaldunud nõuded loetakse hagiavalduse nõueteks, ei saa hagis teistsuguseid nõudeid esitada ning kohus vaatab läbi sama vaidluse, mille vaatas läbi ka töövaidluskomisjon (Riigikohtu 1. veebruari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-06, p-d 11, 14). Hageja võib töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel muuta kohtumenetluses hagi mitteolulises osas viisil, mida ei saa lugeda hagi muutmiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 376 lg 1 mõttes. Kohtule esitatud hagi ei ole enam töövaidluskomisjoni poolt lahendatud töövaidlus. Hageja on olulises osas muutnud oma töövaidluskomisjonile esitatud hagi, lisades sinna juurde töötasunõuded ja viivisenõuded. Maakohus jättis hageja puhkusehüvitise nõude rahuldamata. Töövaidluskomisjonile esitatud hageja töötasu ja tööaja arvestuse kohaselt oli hageja puhkusel 21 kalendripäeva. Saamata puhkust töölepingu lõpetamise hetkel tal ei olnud. Kuigi hageja vande all eitas puhkusel viibimist, on hageja puhkusel viibimine dokumentaalselt tõendatud. Töövaidluskomisjonile esitatud hageja isikukaardi (TVK tl 21–22) kohaselt oli hageja puhkusel alates 11. märtsist 2014. a kuni 31. märtsini 2014. a. Varasemate kannetega on välja toodud ka hageja poolt kasutatud palgata puhkuse päevad. Palgata puhkuse võtmist kinnitas ka hageja ise, mistõttu luges maakohus isikukaardi kandeid usaldusväärseteks. Töövaidluskomisjonile esitatud palgalehtedega on tõendatud, et hagejale maksti puhkuseraha välja kahel korral, s.o 15. aprillil 2014. a summas 186 eurot 06 senti ja 27. aprillil 2014. a summas 79 eurot 20 senti, kokku 265 eurot 26 senti, ehk sama summa, mida hageja nõudis töövaidluskomisjonis. Hageja on oma iga-aastase puhkuse ning puhkuseraha kätte saanud. Sellest tulenevalt ei ole hageja nõue põhjendatud. Maakohus jättis TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulud poolte endi kanda. Kostja menetluskulude hageja kandma jätmine oleks hageja kui nõrgema osapoole suhtes äärmiselt ebaõiglane. Hageja menetluskulude kostja kanda jätmine oleks ebaõiglane, kuna hageja avaldus jääb rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt jättis maakohus hagiavalduse sissenõudmiskulude osas tähelepanuta ja lahendamata. Maakohtu otsus puhkusehüvitise nõude osas on segane ning vastuoluline. Hageja palus kohtul mõista välja puhkusehüvitise summas 105 eurot 38 senti, kuid maakohus jättis rahuldamata nõude summas 265 eurot. Hageja vande all antud seletused olid selged ja arusaadavad. Asjaolu, et hageja ei suutnud meenutada täpselt kuupäevasid ja summasid, ei anna alust tema ütlustes kahelda. Hageja ei ole puhkust, s.h märtsis 2014. a, saanud. Asjaolu, et isikukaardi järgi on töötajale puhkust määratud, ei tõenda puhkuse kasutamist. Summad, mis laekusid kostjalt hageja pangaarvele pärast töölepingu lõppemist, on ilma seletuseta, mistõttu ei saa kindlalt väita, mille eest need tasud välja maksti. Puhkusegraafik ei ole hageja poolt allkirjastatud. Kostja võttis omaks, et hagejal on väljateenitud puhkust 29,23 päeva. Maakohus jättis selle tähelepanuta ning rajas oma otsuse töövaidluskomisjonile esitatud hageja töötasu ja tööaja arvestusele, mille järgi oli hageja puhkusel 21 kalendripäeva.

Kuigi töötasu- ja viivisenõuded ei olnud töövaidluskomisjonile esitatud, puudus maakohtul alus jätta need läbi vaatamata. Maakohtu otsus on selles osas üllatuslik. Maakohus on nimetatud nõuete puhul jätnud selgitamiskohustuse täitmata. Vaidlusalustele asjaoludele pooltest erineva hinnangu andmisel peab olema tagatud poolte eelnev teavitamine sellisest võimalusest (Riigikohtu 13. aprilli 2007. a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 32). Hageja leiab, et olukorras, kus hageja esitab töövaidluses kohtusse ka neid nõudeid, mida ta töövaidluskomisjoni ei esitanud, tuleb individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 5 kohaldamisel teha kindlaks, kas uusi nõudeid peaks menetlema esialgsete nõuetega samas menetluses või eraldi. Menetlusökonoomiast lähtuvalt oleks mõistlik selliseid nõudeid vaadata läbi ühes menetluses. Hageja esitatavad uued nõuded on käsitatavad uue iseseisva hagiavaldusena. Kui kohtu menetluses on mitu üheliigilist hagi samade poolte vahel, võib kohus TsMS § 374 järgi need liita ühte menetlusse. TsMS § 423 lg 3 kohaldamisel peab alus nõuete läbivaatamata jätmiseks tulenema muudest seaduses selgelt sätestatud juhtudest. Kui hagiavaldus esitatakse puudustega, tuleb maakohtul TsMS § 372 lg 2 järgi jätta hagiavaldus käiguta ja anda hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Hagi nõude muutmiseks oli kostja selgesõnaline nõusolek.

5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Kostja palub kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Maakohus leidis õigesti, et läbivaatamisele kuulub üksnes puhkusetasu nõue, kuna kohtule esitatud hagi puhul ei olnud enam tegemist töövaidluskomisjoni poolt lahendatud vaidlusega. Maakohtu põhjendused puhkusetasu nõude rahuldamata jätmise osas on õiged.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu maakohtu otsuse ja saadab tsiviilasja TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud hageja nõude sisu, suuruse ja õigusliku põhjendatuse välja selgitamata. Maakohus on kohtuotsuse resolutsioonis rahuldanud hageja nõude ulatuses, mida hageja ei ole maakohtule esitanud. Kohtul tuleb küll haginõue kvalifitseerida sõltumata hageja taotlusest, st kohus kohaldab õigust omal algatusel (vt nt Riigikohtu 11. mai 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-09, p 13; 11. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08, p 19), kuid kohus ei saa võtta seisukohta nõuete ja vastuväidete suhtes, millele pooled ei ole menetluses tuginenud. Ringkonnakohus leiab, et kuna kohus on oluliselt rikkunud eelmenetluse sätteid, jättes mh välja selgitamata menetluses oleva nõude suuruse ning täielikult täitmata selgituskohustuse nõude, ei ole ringkonnakohtul võimalik asja lahendada.
8.Maakohus on õigesti lugenud tuvastatuks ja pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja vahel oli töösuhe 1. aprillist 2013. a kuni 16. aprillini 2014. a. Hageja esitas töövaidluskomisjonile 26. juunil 2014. a nõude kasutamata 28 puhkusepäeva eest saamata jäänud puhkusehüvitise 265 euro saamiseks. 18. novembri 2014. a hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt välja töötasu 2014. a märtsikuu eest brutosummas 253 eurot 60 senti, puhkusetasu brutosummas 105 eurot 38 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 17 eurot 85 senti, jooksva viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude kohase täitmiseni ja sissenõudmiskulud 40 eurot. Maakohus on 5. oktoobri 2015 otsusega jätnud hagi puhkusetasu 265 euro väljamõistmiseks rahuldamata ning töötasu nõude 2014. a märtsikuu eest brutosummas 253 eurot 60 senti ja viivisenõude läbi vaatamata. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsiooniga lahendatud nõuded ei vasta hageja esitatud nõuetele nende sisu osas. Hageja ei ole nõudnud maakohtus puhkusetasu 265 eurot ja märtsikuu töötasu 253 eurot 60 senti. Lisaks ei vasta nõue, mida maakohus otsuse põhjenduste kohaselt menetles, ei oma suuruse ega ka sisu poolest sellele nõudele, mille

maakohus oma resolutsiooniga jättis rahuldamata ega ka sellele, mille maakohus jättis läbi vaatamata. Maakohus küll möönis, et TsMS § 376 järgi (maakohus on ekslikult otsuses märkinud lg 5) ei loeta hagi muutmiseks hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. Samas ei selgu maakohtu otsusest, kui suur oli see hageja puhkusetasu nõue, mida maakohus menetles (kohtule esitatud hagiavalduses 105 eurot 38 senti, maakohtu otsuse kohaselt menetles kohus 265 euro nõuet). Maakohus ei ole asjas seisukohta võtnud hageja nõude suhtes hüvitada sissenõudekulud. Ringkonnakohtul ei ole, arvestades maakohtus täielikult puudunud eelmenetlust, võimalik asjas uut otsust teha. Töövaidlust algatav isik võib ITVS § 4 lg 2 järgi pöörduda individuaalse töövaidluse lahendamiseks kas töövaidluskomisjoni või kohtusse. Töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled ITVS § 24 lg 1 järgi pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast (vt Riigikohtu 28. mai 2008. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-48-08 p. 13). Iseenesest on õige maakohtu otsuse põhjendustes leitu, et hageja on hagis muutnud töövaidluskomisjonile esitatud avalduses olevat nõuet. Kuna töövaidluskomisjonile esitatud avalduses sisaldunud nõuded loetakse hagiavalduse nõueteks, ei saa hagis teistsuguseid nõudeid esitada. Seega tuleb kohtule esitada samad nõuded nagu töövaidluskomisjonile. ITVS § 24 lg 5 ei keela aga edaspidises menetluses hagi muutmistoiminguid tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4111 p 12) ning hageja uued nõuded ja asjaolud on käsitatavad iseseisva hagiavaldusena ja seega lubatavad (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28. mai 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-08 p-d 13–15). Kui hagi võimalikud alternatiivsed nõude alused pole selged, peab kohus nõudma hagejalt selgitust, andes talle vajadusel hagi selgitamiseks TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaja (vt Riigikohtu

3.märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-193-13, p 13).
9.Hageja 18. novembri 2014. a hagiavalduses esitatud nõuded võivad osaliselt olla iseseisvad nõuded, mida tuleb kohtul menetleda. Kui hagiavaldus on esitatud puudusega, mis takistab hagiavalduse menetlusse võtmist, tuleb anda hagejale võimalus mõistliku tähtaja jooksul puudus kõrvaldada. Kui kohtu menetluses on ühel ajal mitu üheliigilist hagi, milles on samad pooled, võib kohus TsMS § 374 järgi liita need hagid ühte menetlusse mh juhul, kui nõuded on õiguslikult omavahel seotud ja nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28. mai 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-08 p 16). Maakohus ei selgitanud hagejale tema nõude õiguslikku kvalifikatsiooni. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonikaebuse väitega, et hageja töötasu nõue on tema esialgse nõudega seotud ning nende ühine esitamine võimaldab asja kiiremat lahendamist ja lihtsustab nõuete menetlemist. Ringkonnakohus saadab asja maakohtule hageja nõude suuruse väljaselgitamiseks ja hageja täiendavate nõuete menetlusse võtmise otsustamiseks.
10.Asjas kantud menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohus vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium