2-22-3791/14 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 442 lg 6). Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded 15.03.2022 esitatud hagi kohaselt on hageja suhtes välja antud sünni tõend (Lisa 1) millel puuduvad isa andmed. Lapse eostamise aeg 30.06-02.07 xxxx. Hageja esindaja ja kostja olid suhtes alates 27.03.2021, kokku kolida ei jõudnud. 13.05.2021 tegi kostja abielu ettepaneku. 04.05.2021 sai tasutud ka abielu registreerimise riigilõiv ja avaldus sisse antud abielu sõlmimiseks. 13.08.2021 aga xxxx ei saanud tol korral kätte vajalikku tõendit, siis lükkasid abielu registreerimise edasi. Kostja ütles, et kuna tema ja hageja esindaja koos ei elanud ja on lahus alates 20.12.2021, siis ta lapse enda nimele ei kirjuta ja ei soovi olla juriidiline isa sünnitunnistuses. Alates 15.01.2022 igasugune suhtlus puudub. Kostja on hageja esindaja igalt poolt ära blokeerinud ja ise abi ei paku ja huvi ei tunne. Hageja seaduslik esindaja selgitab, et kostja on hageja bioloogiline isa. Kostja on teadlik lapse olemasolust. Hageja seaduslik esindaja on arvamusel, et vaatamata asjaolule, et kostja on hagejale bioloogiline isa peab hagejal olema ka juriidilne isa. Kostja isaduse tuvastamise korral soovib hageja kostjalt elatise väljamõistmist kooskõlas PKS § 101 lõikega 1 edasiulatuvalt igakuiselt kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 213,44 eurot/kuus. Elatise arvutamise aluseks olevat baassummat (200 eurot) indekseeritakse iga aasta

Lähtudes PKS § 84 lg-st 1 on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus, isaduse omaks võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus. PKS § 95 sätestab, et isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Kohus tuvastab isaduse, kui PKS § 84 lõike 1 p-de 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti, kui isadus on vaidlustatud PKS § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. Kohus tuvastab põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest (PKS § 94 lõiked 1 ja 2). PKS § 97 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Lõike 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. TsMS § 206 lg 1 kohaselt on kostjal õigus hagi õigeks võtta. Vastavalt TsMS § 440 lõikele 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus tuleb rahuldada täielikult hageja poolt esitatud ulatuses. Kohus selgitab, et ei edasta lahendit rahvastikuregistripidajale. Kohus saadab lahendi taolises vaidluses rahvastikuregistripidajale üksnes hagita menetluse korras põlvnemise tuvastamisel TsMS § 582 alusel. Hagimenetluse korral pööratakse TsMS § 461 lg 3 kohaselt lahend täitmisele hageja avalduse alusel. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 6 ja 9 koosmõjus esitab hageja ise isakande muutmiseks avalduse perekonnaseisuasutusele koos kande muutmiseks õiguslikku alust andva jõustunud kohtulahendiga. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 3 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja on koheselt hagi õigeks võtnud. TsMS § 164 lg 11 kohaselt põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Hageja on nõustunud menetluskuluna õigusabikulude katteks kostjalt 140 euro väljamõistmisega, ehk jätab pool tegelikust summast enda kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik