Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.A. (hageja) esitas 18. oktoobril 2021 (täpsustatud 25. oktoobril 2021) hagi B.B. vastu elatise vähendamiseks. Hageja palus vähendada temalt Viru Maakohtu 27. novembri 2019 kompromissi kinnitamise määrusega tsiviilasjas nr 2-18-19002 välja mõistetud elatist 100 euroni kuus. Hagiavalduse kohaselt kohustub hageja tasuma Viru Maakohtu 27. novembri 2019 määruse alusel kostjale elatist poole Vabariigi Valitsuse miinimumpalga ulatuses, millest võib maha arvata 50% peretoetusest. Hagejal ei ole toimetulekutoetusest võimalik maksta kostjale elatist rohkem kui 100 eurot kuus. Hagejal on rahalised raskused ning tal on ka teistest kohtumenetlusest tekkinud kulud kanda. Hagejal puuduvad varad, millel oleks väärtust. Hagejal on kaks üle 20 aasta vanust sõidukit, mille väärtus kokku on 500 eurot. Hagejal puudub ettevõtlustulu. Hageja ei saa end töötuna arvele võtta, kuna ta on ettevõtete juhatuses. Hageja ei saa püsivalt kehva tervise tõttu teha oma erialast (ehitusalast) tööd, kuid kergem töö eeldaks Eesti Töötukassa koolitusi, mille saamiseks tuleb end registreerida töötuna. Hageja esitas analoogse hagi elatise vähendamiseks tsiviilasjas nr 2-20-5063, mis lõppes
28.jaanuaril 2021 jõustunud Tartu Ringkonnakohtu 21. detsembri 2020 otsusega. Seega on elatise vähendamise asjaolude osas antud hinnang kuni 21. detsembrini 2020. Hageja on seisukohal, et alates 21. detsembrist 2020 on muutunud tsiviilasjas nr 2-18-19002 tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolud: hageja kinnisvara Lääne-Virumaal on maha müüdud, hageja on püsivalt töötu ja elatub toimetulekutoetusest (ca 430 eurot kuus).
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Hagejal on varjatud sissetulekud. 8. jaanuaril 2021 on hageja internetis kuulutanud oma telefoninumbriga 53951624, et ta ostab notariaalse järelmaksuga suvila või maja Harjumaal hinnaga kuni 40 000 eurot. 12. mail 2021 on hageja postitanud, et aitab rõõmuga ja teostab maalri-, plaatimis-, parketi-, kipsi- ja puidutöid. 26. mail 2021 on hageja postitanud oma ettevõtte reklaamina, et ehitab väikeelamuid ja pakub erinevaid viimistlus- ja disainlahendusi. Lisaks peab hageja sotsiaalvõrgustikus netilehte „Kinnisvara kiirmüük otse omanikult“, kus ta oma telefoninumbrile viidates inimesi seda kasutama kutsub. Netileht on alates 11. novembrist 2021 tasuline. Liikmeid on 5700. Seega sarnaselt tsiviilasjaga nr 2-20-5063 tegeleb hageja jätkuvalt ettevõtlusega ning varjab oma sissetulekuid. Hageja pangakonto väljavõttelt ei nähtu toidu-, üüri- ega muude püsikulude kandmist. Hageja pole esitanud ühtegi tõendit, mis toetaks tema väiteid või annaks alust elatise vähendamiseks. Hageja ei ole tõendanud oma töövõime kaotust, sh seda, et ta ei saa teha oma erialast (ehitus) tööd.
Hageja väide, et tal puudub praegu töökoht, ei ole aluseks elatise vähendamisele. Elatise suurust ei tule muuta elatist maksma kohustatud isiku igakordsel töösuhte lõppemisel. Puuduvad erandlikud asjaolud elatise vähendamiseks alla miinimummäära.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle, et hageja on kostja isa, kostja ei ela koos hagejaga ega anna kostjale vahetult ülalpidamist. Hageja pidi tõendama, et elatise väljamõistmise lahendiga võrreldes on muutunud need asjaolud, mis annaks aluse elatise suurust muuta hagis taotletud ulatuses. Hageja ei ole tõendanud, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära (kuni
31.detsembrini 2021 kehtinud) PKS § 102 lg 2 mõttes. Samuti ei ole hageja tõendanud TsMS § 459 aluste esinemist väljamõistetud elatise suuruse vähendamiseks. Hageja arvamus, et kostja ülalpidamiseks piisab kokku 260 eurost (s.o hageja antav elatis 100 eurot, ema samaväärne panus 100 eurot ning peretoetus 60 eurot), on meelevaldne ja subjektiivne. Nimetatud summa on väiksem kompromissmääruse tegemise ajal 2019. aastal kehtinud elatise miinimummäärast, samuti 2020. aastal või 2021. aastal kehtinud miinimummääradest. Hageja pakutud elatis 100 eurot on vähem ka alates 1. jaanuarist 2022 kehtivast elatise baassummast (213,44 eurot). Hagejal on ekslik arusaam, et hinnang tema majanduslikule seisundile kujundatakse vaid töötasu saamise alusel. Ainuüksi igakuise sissetuleku ebapiisav suurus ei ole üldjuhul mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra (vt Riigikohtu 13. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 13). Hageja ei ole tõendanud, et tema tervislik seisund piirab võimalusi sissetuleku teenimiseks. Lapse vajaduste katmiseks ei piisa peretoetusest ja hageja poolt senini tasutavast 100 eurot suurusest elatisest. Hageja on oma majandusliku võimekuse ise hoidnud sellisena, mis tema arvates välistaks temalt elatise nõudmise miinimumelatise suuruseski. Hagejal on võimalik oma majanduslikku olukorda parandada ning tal on vanemana kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks piisavad vahendid. Alates 1. jaanuarist 2022 muutus perekonnaseaduses sätestatud regulatsioon elatise suuruse kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel. Kuivõrd seadus muutus menetluse kestel, on kohtu hinnangul menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt põhjendatud tõlgendada PKS § 2172 lgt 2 selliselt, et seaduse muudatusele kui väljamõistetud elatise suuruse muutmise alusele saab tugineda ka menetluse kestel. Hageja ei ole ka kehtiva perekonnaseaduse alusel tõendanud ühtegi mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks alla seadusega kehtestatud miinimummäära. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja (apellant) palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Maakohtu otsus põhineb kostja esindaja poolt esitatud ja kohut mõjutanud väljamõeldistel. Hageja ei ole sotsiaalmeedia kaudu raha teeninud. Kostja tegeleb teadlikult hageja elu
jälitamisega sotsiaalmeedias. Hageja väited oma majandusliku seisundi kohta on õiged. Hageja ei ole kostjat näinud 3,5 aastat.
5.Kostja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Hageja ei ole tuginenud ühelegi maakohtu menetlusnormi või materiaalõiguse normi rikkumisele. Hageja ei ole väitnud, et lapse vajadused oleksid muutunud. Samuti ei ole hageja tuginenud üheski menetlusdokumendis elatise vähendamise alusena õigusliku olukorra muutumisele. Lõppastmes jättis maakohus seega õigesti hagi rahuldamata. Kostja leiab, et väljamõistetud elatise vähendamise aluseks ei saa olla ka pelgalt üksnes seaduse muutumine, vaid lisaks tuleb tuvastada, et lapse heaolu püsivalt ei väheneks (PKS § 123 lg 2).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks.
7.Hageja vaidlustab maakohtu otsust tervikuna ning palub vähendada tsiviilasjas nr 2-18-19002 hagejalt kostja kasuks kompromissmäärusega kinnitatud elatist (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millest võib maha arvata 50% peretoetusest) 100 euroni kuus. Tsiviilasjas nr 2-18-19002 kinnitatud kompromissmäärus jõustus
28.novembril 2019.
2.aprillil 2020, s.o ca 4 kuud pärast kompromissmäärus jõustumist, esitas hageja tsiviilasjas nr 2-20-5063 hagi elatise vähendamiseks, mis jäeti rahuldamata. Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-20-5063 jõustus 28. jaanuaril 2021. Hageja esitas 18. oktoobril 2021 käesolevas asjas taas hagi elatise vähendamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuivõrd maakohtu otsus tehti 1. veebruaril 2022, s.o uue perekonnaseaduse elatise redaktsiooni kehtivuse ajal, tuli maakohtul kontrollida elatise vähendamise aluseid kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud ning ka alates 1. jaanuarist 2022 kehtiva perekonnaseaduse sätete alusel.
8.TsMS § 459 lg-t 1 arvestades on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse põhjendatud vajadused või vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud (Riigikohtu 28. septembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-16, p 34). Kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 32 ja 36). Ainuüksi asjaolude muutumisest siiski ei piisa, vaid sellest peab tulenema ka vajadus suurendada või vähendada väljamõistetud elatise suurust (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud vlj. Tallinn 2017, § 459, lk 1231). Maakohus on õigesti märkinud, et hageja ei ole tõendanud elatise suuruse muutmise alust, st et kas lapse põhjendatud vajadused või vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud, sh alates 29. jaanuarist 2021. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et elatise suuruse muutmiseks puudub alus nii hagi esitamise ajal kehtinud perekonnaseaduse sätete kohaselt kui ka alates 1. jaanuarist 2022 jõustunud redaktsiooni alusel. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6).
Hageja ei ole õigusliku olukorra muutumisele kui alusele elatise vähendamiseks menetluses tuginenud. Hageja ei ole viidanud apellatsioonkaebuses ühelegi asjaolule, millest nähtuks, et maakohus oleks otsust tehes ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või oluliselt rikkunud menetlusnormi. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus põhjendatud ja seaduslik ning selle tühistamiseks puudub alus. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata.
9.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjat esindas lepinguline esindaja tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Menetluskulude nimekirja kohaselt kasutas kostja õigusabi kokku 3 h 15 minutit (sh apellatsioonkaebusega tutvumine (15 min), kaebusele vastuse koostamine (2 h 30 min) ja menetluskulude nimekirja koostamine (30 min)). Ringkonnakohtu hinnangul on kostja esindaja ajakulu osaliselt ülepaisutatud. Arvestades käesoleva tsiviilasja vähest keerukust ja mahukust, apellatsioonkaebuse sisu ja pikkust, on põhjendatud esindaja ajakulu ringkonnakohtus kokku 2 h 30 min. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 250 eurot, millele lisandub käibemaks 50 eurot, s.o kokku 300 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi
(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke
(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.