Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Määruse tegemise aeg ja koht
14.04.2022, Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-22-4530
Tsiviilasi
V.J.i hagi E.J., E.J., V.J., S.J. ja G.J. vastu elatise vähendamise nõudes Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlustoiming Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: V.J., xxxx Kostja: E.J., xxxx E.J., xxxx V.J., xxxx S.J., xxxx G.J, xxxx
Keelduda V.J.i hagi E.J., E.J., V.J., S.J. ja G.J. vastu elatise vähendamise nõudes menetlusse võtmisest. Menetluskulud jäävad hageja kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad kulud puuduvad.
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates kohtumääruse kättetoimetamisele järgnevast päevast.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendus. 25.03.2022 on hageja poolt esitatud viie kostja vastu elatise vähendamise nõudes.
Kohus leidis, et hagiavalduses esinevad menetlemist takistavad puudused ning andis nende kõrvaldamiseks 30.03.2022 määrusega 14 päevase tähtaja. Kohus selgitas, et: --TsMS § 338 lg 1 p 1 kohaselt tuleb menetlusdokumendis, st ka hagis, märkida menetlusosaliste nimed, aadressid ja sidevahendite numbrid. Hagis pole märgitud peale nimede ja isikukoodide muid andmed ja ei ole ka eristatud, kes on hageja ja kes on kostja. Kui kostja on alaealine laps, siis tuleb märkida samad andmed tema seadusliku esindaja kohta. --Kui viies erinevas avalduses nimetatud lastel on erinevad emad, siis on mõistlik koondada ühe ema lapsed (st laps on kostja ja tema ema on lapse seaduslik esindaja) ühte hagisse ja teise ema laps teise eraldi hagisse, sest kostjatena ei ole laste puhul tegemist vältimatute kaaskostjatega, mistõttu ei ole alust erinevate vanemate ühiste laste osas esitada nõue ühes hagis. --TsMS § 338 lg 3 kohaselt kui menetlusosaline ei tea teise menetlusosalise aadressi või muid andmeid, tuleb menetlusdokumendis märkida, mida ta on andmete teadasaamiseks teinud. --TsMS § 363 lg 1 kohaselt märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele: 1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); 2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus); 3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse; 4) kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil; 5) hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele. Esitatud hagis puudub igasugune nõue. Väljend „Ma ei suuda maksta seda summat mida mult nõutakse“, ei sisalda mitte mingisugust infot, mis on see summa, mida senine lahend kohustab tasuma ja mis on see konkreetne rahaline summa, milleni hageja soovib elatist vähendada. Seega, ei ole aru saada, millise otsustuse kohus peaks tegema. Puudub igasugune info ka selle kohta, milline kohus ja millise lahendi on varasemalt teinud. --Hagile ei ole esitatud asjaolude kohta- et hageja on töötu, et tal pole elamist, et ta peab tasuma enda kulutusi (milliseid?) ja üüri- esitanud mitte ühtegi tõendit, sh pole lisatud varasemat lahendit, ja ei ole ka märgitud, kas ja millal hageja kavatseb tõendid esitada. -- Märkimata on hagihind. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on TsMS § 129 lg 2 kohaselt hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagihinnaks tuleb nimetada summa, mida hageja, esitatud nõuet arvestades, soovib kostjate osas 9 kuu jooksul võrreldes eelmise lahendiga vähem maksta. Lisaks selgitas kohus elatise vähendamise õigusliku alusena TsMS § 459 sisu. Hagejale on määrus kätte toimetatud 30.03.2022 ning tähtaegselt ei ole ühtegi puudust kõrvaldatud. Hageja on küll 02.04.2022 elektronkirjas teatanud, et „sain lapse emaga teha kirjalikult omavahelise maksmise summas, millega nõustume mõlemad“, kuid ka sellest, allkirjastamata, kirjast ei nähtu, millise lapse osas kokkulepe saavutati. Küll aga küsib hageja, et „kas ma pean maksma menetluse lõpetamise eest raha“ , ehk et eeldatavalt on hageja soovinud hagist loobuda.
TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib keelduda avalduse menetlusse võtmisest, kui avaldus ei ole esitatud õigustatud isiku seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitusele kõrvaldanud avalduse menetluskõlblikkuse tagamiseks vajalikke puuduseid. Kohus selgitab, et vaatamata käesoleva avalduse menetlusse võtmisest keeldumisele, on hagejal õigus esitada hagiavaldus uuesti (iseseisvasse menetlusse) arvestades kõiki käesolevas menetluses eelnevalt antud juhiseid ja selgitusi. Hagi menetlusse võtmise keeldumisest tulenevalt jäävad kohtukulud TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kanda. Kuna hageja ei ole pidanud tasuma riigilõivu ja hagi on vormistatud tema enda poolt, siis toimiku andmetel puuduva rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud. TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et see ei ole olnud kohtu menetluses.
(digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.