Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Määruse tegemise aeg ja koht
15. märts 2022, Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-3772
Tsiviilasi
OÜ Aktiva Finants hagiavaldus J. Ü. ja L. L. vastu ühisvara jagamise nõudes L. L. vastuhagi OÜ Aktiva Finants ja J. Ü. vastu ühisvara jagamise nõudes
Menetlustoiming
Hagiavalduse ja vastuhagi avalduse läbi vaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
OÜ Aktiva Finants, reg.kood 10746479; lepinguline esindaja Krista Raudsepp
L. L., ik xxxx, lepinguline esindaja vandeadvokaat Epp Landberg
J. Ü., ik xxxx
Jätta hagimenetluses läbi vaatamata OÜ Aktiva Finants hagiavaldus J. Ü. ja L. L. vastu ühisvara jagamise nõudes ning L. L. vastuhagi OÜ Aktiva Finants ja J. Ü. vastu ühisvara jagamise nõudes. Hagejal ja vastuhagejal on õigus esitada taotlus riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 p 3 ja lg 4 alusel. TsMS § 162 lg 4 kohaselt jätta poolte kulud õigusabile täielikult poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Määrusele on õigus edasi kaevata määruskaebuse esitamisega maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisele järgnevast päevast arvates.
Asjaolud, kohtu seisukoht ja õiguslik põhistus 12.03.2019 esitas OÜ Aktiva Finants hagiavalduse J. Ü.u ja L. L. vastu võlgnevuse nõudes. 01.02.2020 esitas L. L. vastuhagi OÜ Aktiva Finats vastu ja 17.11.2020 vastuhagi ühisvara jagamise nõudes J. Ü.u vastu. Kohus on hagide menetlemisel tuvastanud, et Viru Maakohtu poolt on tsiviilasjas nr. 2-22-2401 15.03.2022 tehtud määrusega kuulutatud välja kostja J. Ü.u pankrot, halduriks nimetati Jüri Truuts. Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 kohaselt, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus avalduse hagimenetluses läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 3 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata muul seaduses nimetatud juhul. Antud juhul on selleks seaduses nimetatud juhuks PankrS §-s 43 lg 2 sätestatu. Ehkki hagihinna tähenduses on ühisvara jagamise nõude näol tegemist mittevaralise nõudega hagiga, on reaalne tulem siiski selline, et hagi rahuldamise korral jääks kostjad ilma oma rahaliselt hinnatavast varast ja sellet tulenevalt tuleb ühisvara jagamise nõuet vaadelda varalise nõudega hagina. Kohus leiab, et olemuslikult on ühisvara jagamise nõue lahutamatult seotud mõlema abikaasaga ehk nad on kaaskostjad. Sellest tulenevalt ei ole võimalik läbi vaadata hagimenetluses ühisvara jagamise nõuet vaid ühe abikaasa vastu olukorras, kus teise abikaasa-kaaskostja kostja suhtes on välja kuulutatud pankrot. Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, mille käsutamise õigus läheb üle haldurile. Ühe võlausaldaja hagi rahuldamine tooks kaasa võlausaldajate ebavõrdse kohtlemise kui pankrotivara arvel, selle käsutamisena, täidetaks vaid ühe võlausaldaja nõue. Omakorda vastuhagi osas ei saa pankroti väljakuulutamise järgselt ka ei võlgniku abikaasa nõuda ega võlgnik ise käsutada varakogumit enam PKS sätete alusel, vaid võlgniku abikaasal on võimalik nõue esitada pankrotimenetluse raames PankrS § 122 lg 5 alusel esitatava nõudega. Kuna pankroti korral peab võlgniku ja tema abikaasa vara jagama PankrS § 122 järgi, ei saa abikaasad nõuda ühisvara jagamist PKS § 18 alusel. Ühisvara võlgniku lahusvarana pankrotivara hulka arvamisel, on võlgniku abikaasal õigus esitada oma rikutud õiguste kaitseks hagi ühisvara jagamiseks ja oma osa välistamiseks vastavalt PankrS § 122 lg 5 toodud tähtaja jooksul. Kokkuvõttes. Vajadusel esitab haldur PankrS § 122 kohaselt nõude ühisvara jagamiseks ja nõuab võlgniku osa ühisomandist. Kui haldur on pankrotivarasse arvanud vara, mis on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis, võib võlgniku abikaasa esitada hagi ühisvara jagamiseks ja oma osa välistamiseks pankrotivarast. TsMS § 425 kohast istungi pidamist hagi läbi vaatamata jätmise lahendamiseks ei pea kohus vajalikuks. PankrS § 43 lg 3 kohaselt kohus taastab menetluse hageja avalduse alusel kui kõrgema astme kohus on pankrotimääruse tühistanud ja on jõustunud määrus, millega pankrotiavaldus on jäetud rahuldamata, samuti juhul kui pankrotimenetlus on pärast pankroti väljakuulutamist lõppenud raugemise tõttu.
TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldus jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja/vastuhageja kannab menetluskulud (va lõiv), kui hagi jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuna hageja/vastuhageja ei vastuta antud juhul hagi/vastuhagi läbi vaatamata jätmise eest ning ta ei saanud oma tegevusega hagi/vastuhagi läbi vaatamata jätmist mõjutada, oleks kostja/vastukostja menetluskulude jätmine hageja/vastuhageja kanda, äärmiselt ebaõiglane (vt nt tsiviilasi nr 2-1463319). TsMS § 427 kohaselt on käesolevale määrusele õigus esitada määruskaebus. /digitaalselt allkirjastatud/ Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.