Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. veebruar 2016 Tartu
Tsiviilasja number
2-14-56015
Tsiviilasi
K.T. hagi kohtutäitur Oksana Kutšmei vastu kahju hüvitamiseks 263 097,46 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 8. mai 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
K.T. i apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
19. jaanuar 2016
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): K.T. (isikukood XXXXXXXXXXX ), Vastustaja (kostja): kohtutäitur Oksana Kutšmei (isikukood XXXXXXXXXXX ), esindaja vandeadvokaat Rando Antsmäe
K.T. il tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 932,40 eurot kohtutäitur Oksana Kutšmeile otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
lg-tega 1 ja 2 ja KTS § 9 lg-ga 1 õigust nõuda kahju hüvitamist, sest ta ei hagenud enampakkumise kehtetuks tunnistamist seadusega sätestatud korras ja tähtaja jooksul. Dokumentide kättetoimetamisel on järgitud seaduses sätestatud korda. Kinnistu arestiti turuhinnast märkimisväärselt kõrgema hinnaga. Kui hageja väitel tema õigusi täitemenetluses rikuti, tulnuks ta esitada seaduses sätestatud korras ja tähtaja jooksul kaebus kohtutäituri tegevuse peale. Vastavalt TMS § 217 lg-le 6 on hageja minetanud õiguse tugineda hagiavalduses toodud asjaoludele. Hageja alternatiivsed nõuded on samuti põhjendamatud.
kahju hüvitamise nõude esitamise eeldusena vajadust saavutada kinnisasja enampakkumise kehtetuks tunnistamist. Antud juhul ei ole kohaldatav ka TMS § 217 lg 6; 2) on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-t 1. Kohus märkis, et nõustub kostja käsitlusega RVastS kohaldamisest, kuid ei ole absoluutselt pööranud tähelepanu hageja käsitlusele ega seda isegi mitte maininud. Kahju tekkis vältimatult juba enne, kui apellandil sai tekkida võimalus enampakkumise vaidlustamiseks. Maakohus ei ole argumenteerinud oma järeldust selle kohta, et kuna enampakkumist ei ole vaidlustatud, oli kostjal alus maksta endale enampakkumise tulemi arvel kohtutäituri tasu. Seoses kohtutäituri tasudena arvestatud rahasumma tagasisaamisega tugines hageja alternatiivselt VÕS § 1028 lg-le 1, mida kohus ei ole üldse analüüsinud; 3) ei olnud vastustajal õigust kohtutäituri tasule. Apellant viitab KS § 32 lg-tele 1 ja 2 ning TMS § 24 lg-le 2. Kostja ei toimetanud hagejale nõuetekohaselt kätte täitmisteateid ega kinnisasja arestimise akti. Isegi juhul, kui apellant oleks enampakkumise seaduses sätestatud korras vaidlustanud, ei oleks sellega kahju vältinud ega vähendanud.
RVastS § 7 lg 1 järgi isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalikõiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
sissenõudjatele tasutud summa 62 732,51 eurot). Alternatiivselt on hageja leidnud, et tal on tekkinud kahju 29 068,51 eurot (enampakkumise alghind minimaalselt 91 801,02 eurot sissenõudjatele tasutud summa 62 732,51 eurot = 29 068,51 eurot) või 8229,15 eurot (kohtutäituri tasu). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga (vaidlustatud otsuse p 7 viimane lõik), et hageja esitatud OÜ Ehitusseire hinnang nr 2013-04-2 (I kd tl 48-51) ja Uus Maa Tartu büroo OÜ arvamus nr 505-0313A (I kd tl 52-59) ei tõenda seda, et kohtutäitur oleks arestinud kinnistu turuhinnast madalama hinnaga. OÜ Ehitusseire on andnud hinnangu Tartu linnas XXX asuva elamu tegeliku rajamismaksumuse väljaselgitamiseks 2011 augusti seisuga ning Uus Maa Tartu büroo OÜ arvamus on hoonestamata kinnistu hariliku väärtuse kohta, s.o tegemist on asjakohatute tõenditega. Seega ei ole hagejal kahju tekkinud tema poolt väidetud ulatuses, kuid samas see asjaolu ei välista iseenesest kahju tekkimise üldse.
Kuigi puuduvad tõendid, et kostja oleks hagejale enampakkumise akti täiteasjades nr 084/2009/4195 ja 084/2009/4197 nõuetekohaselt kätte toimetatud, on hagejal olnud siiski võimalik oma õigusi kaitsta ning esitada tähtaegselt enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi. Jättes menetlusdokumendi puudused kõrvaldamata ja seeläbi täitemenetluses läbiviidud enampakkumise vaidlustamata, jättis hageja ise kasutamata võimaluse oma võimaliku kahju ärahoidmiseks (kõrvaldamiseks). Siinkohal on asjakohatu apellandi väide, et kahju tekkis vältimatult juba enne, kui apellandil tekkis võimalus enampakkumise vaidlustamiseks. TMS § 223 lg 2 sätestab enampakkumise kehtetuks tunnistamise tagajärjed ning muuhulgas on enampakkumise kehtetuks tunnistamise tagajärjeks see, et võlgnik võib nõuda müüdud asja ostjalt välja asjaõigusseaduse § 80 alusel, selle võimatuse korral aga esitada nõude alusetu rikastumise sätete alusel, ning menetlusosaline võib nõuda kohtutäiturilt kahju hüvitamist kohtutäituri seaduse kohaselt.
keerukust arvestades loeb ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks 5 tundi. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt algas istung kl 14.00 ning lõppes kl 14.34. Kuna arvete spetsifikatsioonidel märgitu kohaselt arvestatakse ajakulu viie minuti täpsusega, on põhjendatud ajakuluks 40 minutit (0,66 h). Kohtuistungiks ettevalmistamise põhjendatud ajakuluks loeb ringkonnakohus 1 tunni, arvestades seejuures asjaoluga, et vandeadvokaat R. Antsmäe esindas kostjat ka esimese astme kohtu menetluses. Ringkonnakohus märgib, et menetluskuluks ei ole esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu (RKTKm 12.06.2013 nr 3-2-1-64-13) ning hüvitatavaks menetluskuluks võib olla otsene sõidukulu, kusjuures sõidukuluna on käsitatav nt bussipilet või autokütuse maksumus (RKTKm 31.05.2011 nr 3-2-1-18-11, p 20). Kuivõrd vastustaja ei ole transpordikulu arvestamisel bussipileti või autokütuse maksumusest lähtunud, ei saa vastustaja sõidukulu apellandilt välja mõista. Ka menetluskulude nimekirja koostamine ei ole põhjendatud ja vajalik menetluskulu TsMS § 175 lg 1 mõttes (RKTKm 11.11.2014 nr 3-2-1-77-14, p 12). Eeltoodust tulenevalt moodustavad kostja menetluskulud ringkonnakohtus kokku 932,40 eurot ((5 + 0,66 + 1) x 140 eurot/h). Vastavalt esitatud taotlusele mõistab ringkonnakohus hagejalt kostja kasuks välja viivise menetluskuludelt (932,40 eurolt) alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ringkonnakohus rahuldas 27. augusti 2015 määrusega K.T. menetlusabi taotluse osaliselt ning vabastas ta osaliselt riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel summas 1890 eurot. Kuna apellandi majanduslik olukord ei ole käesolevaks ajaks muutunud, siis ringkonnakohus vabastab K.T. TsMS § 190 lg 7 alusel apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu 1890 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.