I. S.i hagi P. S.i vastu ühisvara jagamise, kahju nõudes ja kohustuse täitmisele suunatud rahalises nõudes ja P. S.i vastuhagi I. S.i vastu ühisvara jagamise nõudes
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega
Menetlusosalised ja nende
Hageja/vastukostja:
esindajad
I. S., ik xxxx, lepinguline esindaja advokaat Erki Siht Kostja/vastuhageja: P. S., ik xxxx, lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Marit Seesmaa
RÕA
korras
RESOLUTSIOON:
Lõpetada menetlus I. S.i hagis P. S.i vastu ühisvara jagamise, kahju nõudes ja kohustuse täitmisele suunatud rahalises nõudes ja P. S.i vastuhagis I. S.i vastu ühisvara jagamise nõudes seoses kompromissi kinnitamisega. Kinnitada poolte poolt kohtule kinnitamiseks esitatud alljärgnev kompromiss:
1.Pooled on jõudnud tsiviilasjas nr 2-19-10776 esitatud nõuete ja ühisvara jagamise osas järgmisele kokkuleppele:
2.Lõpetada poolte ühisomand Tartu Maakohtu kinnistusjaoskonna kinnistusregistriossa nr xxxx kantud kinnisasjale, katastritunnusega xxxx; asukohaga Xxxx ja jätta kinnisasi registriosa nr-ga xxxx ja kinnisasjal asuv vallasvara, ühisvara jagamise käigus I. S. (isikukood xxxx) ainuomandisse.
P. S. (isikukood: xxxx) annab nõusoleku ja I. S. avaldab soovi (KRS § 341 lg 1 tähenduses) kinnistusraamatu kannete muutmiseks (kinnistusraamatu II jaos 3 kande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks) kinnistu registriosas nr xxxx (asukohaga Xxxx) ehk kinnistu ühisomaniku kande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse I. S. (isikukood xxxx). Pooled paluvad oma tahteavaldused kinnistusraamatu vastavate kannete tegemiseks asendada käesolevas asjas tehtava kompromissi kinnitava kohtulahendiga.
4.Jätta lepingust nr xxxx tulenev eluasemelaenukohustus AS Xxxx ees I. S. ́i (isikukood xxxx) kanda.
5.I. S. kinnitab, et muudab hiljemalt 31.03.2022 Xxxx AS-ga sõlmitud laenulepingut nr xxxx selliselt, et võtab ainuisikuliselt enda kanda lepingust nr xxxx tulenevad laenukohustused. P. S. kinnitab, et annab I. S.ile Xxxx AS-ga sõlmitud laenulepingu nr xxxx ümbervormistamiseks kõik vajalikud nõusolekud. Laenulepingu ümbervormistamisega seonduvad kulud kannavad pooled võrdsetes osades.
Jätta C OÜ (registrikood xxxx) osaühingu osa P. S. (isikukood: xxxx) ainuomandisse;
7.Jätta C OÜ (xxxx) osaühingu osa – (nimiväärtusega 502 eurot) P. S. (isikukood: xxxx) ainuomandisse;
Jätta P. S. (isikukood: xxxx) ainuomandisse järgmised sõidukid:
8.1 Xxxx, registri nr. xxxx; 8.2 Xxxx, registri nr. xxxx; 8.3 Xxxx registri nr xxxx;
9.P. S. (isikukood: xxxx) kohustub tasuta võõrandama (kinkima) enda omandis oleva Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosasse nr. xxxx kantud kinnisasja (asukohaga Xxxx) (edaspidi nimetatud Xxxx kinnistu) poolte ühisele lapsele R. S. ́ile (isikukood xxxx). Pooled on leppinud kokku, et kompromissi näol on muuhulgas tegemist ehtsa lepinguga kolmanda isiku kasuks VÕS § 80 lg 2 mõttes ning R. S. ́il (isikukood xxxx) on õigus nõuda P. S. ́ilt kompromissis sätestatud kohustuse täitmist, mis puudutavad tema õigusi.
10.P. S. kohustub andma nõusoleku (KRS § 341 lg 1 tähenduses) kinnistusraamatu kande muutmiseks (kinnistusraamatu II jaos 3 kande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks) kinnistu registriosas nr xxxx (asukohaga Xxxx) omaniku kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse Xxxx kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse R. S. (isikukood xxxx).
11.Registriossa nr xxxx kantud Xxxx kinnistu kinkelepingu võlaõigus- ja asjaõigustehing vormistatakse notariaalselt eraldiseisvate tehingutega P. S.i omandist R. S.i ainuomandisse pärast R. S.`i (isikukood xxxx) täisealiseks saamist (xxxx) hiljemalt 1 kuu jooksul (xxxx). Nimetatud kohustuse täitmiseks kohustub P. S. ilmuma notari juurde kinkelepingu sõlmimiseks ja omandi üleandmiseks ning kohustub tegema Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse Xxxx kinnistu praeguse omanikukande kustutamiseks ning ostja uue omanikuna sisse kandmiseks. Notari juurde ilmumise kohustusest, ajast ja notari asukohast teavitab I. S. või R. S. P. S.it vähemalt seitse (7) kalendripäeva ette.
12.Notarisse mitteilmumisel või käesoleva kompromissi tingimusi täitva Xxxx kinnistu kinkena omandiõiguse üleminekuks vajalike notariaalsete tehingute tegemisest keeldumisel on R. S. ́il õigus nõuda Xxxx kinnistu omandiõiguse kinkena üleminekuks R. S.ile vajalike notariaalsete tehingute sõlmimist või Xxxx kinnistu omandiõiguse üleminekuks vajalike tahteavalduste andmise kohustuse tuvastamist ning asendamist kohtulahendiga.
13.Pooled on kokku leppinud eelmärke seadmises R. S. ́i kasuks, käsitlevad käesolevat kompromissi mh asjaõiguslepinguna asjaõigusseaduse § 120 tähenduses, s.o pooled paluvad
ja annavad nõusoleku kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx kolmandasse jakku eelmärge R. S.`i (isikukood xxxx) kasuks Xxxx kinnistu omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks kohtumäärusega. Pooled paluvad tahteavaldused kinnistusraamatu vastavate kannete tegemiseks asendada käesolevas asjas tehtava kompromissi kinnitava kohtulahendiga.
14.P. S. kinnitab, et kompromissi sõlmimise kuupäeva seisuga pole temale kuuluvat Xxxx kinnistut registriosa nr-ga xxxx arestitud ega koormatud mistahes kolmandate isikute õigustega (sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud) välja arvatud kinnistusraamatust kompromissi sõlmimise ajal nähtuvate hüpoteekidega Xxxx AS ja I. S. ́i kasuks. P. S. kohustub kuni Xxxx kinnistu omandi üleandmiseni Xxxx kinnistut mitte võõrandama kolmandatele isikutele, ega koormama mistahes viisil (sh kolmandate isikute õigustega), ega mitte esitama Xxxx kinnistu suhtes Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kandeavaldusi, samuti mistahes viisil Xxxx kinnistut mitte kahjustama, sh mitte kahjustama Xxxx kinnistuga püsivalt ühendatud asju nagu näiteks hooneid ja muid rajatisi ning nende osasid.
15.Pooled kinnitavad, et pärast kompromissi täies ulatuses täitmist, loobub I. S. mistahes varalistest nõuetest P. S.i vastu (sh käesolevas menetluses esitatud rahalistest nõuetest). Pärast kompromissi täitmist mõlema poole poolt puuduvad pooltel teineteise vastu mistahes varalised/rahalised nõuded mistahes alustel, sh käesoleva tsiviilasja esemega seotud nõudeid (v.a. käesolevast kompromissist tulenevad nõuded).
16.Pooled on kokku leppinud, et kompromissis loetlemata vara jääb poolte lahusvaraks (selle poole lahusvaraks, kelle nimel on vara arveldusarvel, registris või kelle valduses vara on) (v.a. kui kompromissis on sätestatud teisiti).
17.Pooled on kokku leppinud, et juhul, kui kohtu registriosakond/muu vastav ametiasutus peaks mistahes asjaoludel keelduma kompromissis sätestatud kannete tegemisest või kui kompromissis kajastatud kohustuste täitmiseks on vajalik teha tahteavaldusi, siis kohustuvad pooled asjatute viivitusteta sõlmima kompromissis toodud tingimustel lepingud notariaalselt tõestatud vormis ja/või tegema kõik neist sõltuvad toimingud saavutamaks vastavatel tingimustel kompromissis taotletud kannete vastavalt registrisse kandmise või kustutamise esimesel võimalusel. Notariaalsete tehingutega seotud võimalikud täiendavad kulud (notaritasu ja riigilõiv) kannavad pooled võrdses ulatuses.
18.Pooled kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ja seda on võimalik täita. Pooled kinnitavad, et kompromiss vastab nende tahtele ning selle sõlmimine on nende vaba tahte avaldus ning seda ei ole tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse ja/või vägivalla mõjul.
19.Pooled paluvad kohtul käesolev kompromiss ülaltoodud tingimustel kinnitada ning menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada seoses kompromissi sõlmimisega (TsMS § 428 lg 1 p 4 ja 430 lg 1) kirjalikus menetluses.
20.Pooled kinnitavad, et on teadlikud TsMS § 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.
21.Pooled paluvad jätta hagi tagamise abinõuna kuni kompromissi täitmiseni jõusse Viru Maakohtu 22.11.2021 määrusega seatud kohtulik hüpoteek kostja kinnisasjale, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna peetava kinnistusraamatu registriosasse nr. xxxx,
asukohaga Xxxx, neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale summas 80873 eurot hageja I. S. (ik xxxx) kasuks.
22.Kompromiss jõustub selle kinnitamisel kohtu poolt.
23.Poolte poolt tsiviilasjas 2-19-10776 kantud menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda, va kostja menetluskulud, mis jäävad riigi kanda.
24.Pooled loobuvad kompromissi kinnitamise määruse peale edasikaebamise õigusest (TsMS § 661 lg 4). Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 1, tagastada hagejale I. S. pool käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivust, s o 300 eurot, kandes selle hageja arveldusarvele xxxx. Vabastada P. S. vastuhagilt tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest TsMS § 190 lg 7 alusel. Vastuhageja P. S.i õigusabikulude rahaline suurus reguleeritakse eraldi määrusega ja see kuulub hüvitamisele riigivahenditest.
Edasikaebamise kord Määrusele edasikaebeõigusest on pooled loobunud. Asjaolud 18.07.2019, terviktekstina 22.03.2021, esitatud hagis soovis hageja ühisvara jagamist, kahju hüvitamist ja kohustuse täitmisele suunatud rahalise nõude täitmist. 21.04.2021 esitatud vastuhagis soovis vastuhageja ühisvara jagamist. Kohtuliku arutelu tulemusena on pooled jõudnud kokkukleppele nõuete osas ning 25.01.2022 saabus kohtule kinnitamiseks kompromiss koos taotlusega asjas menetluse lõpetamiseks. Õiguslik põhistus ja järeldus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kompromissile allakirjutanud pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest ja soovivad kompromissi kinnitamisega menetluse lõpetada. Kompromissi järgi jäävad kulud poolte endi kanda. Vastuhagejale on antud menetlusabi vastuhagilt tasumisele kuuluva riigilõivu tasumiseks ning riigipoolset õigusabi esindusele, mõlemal juhul hüvitamise kohustuseta.
Kohus leiab, et asja olemust, vaidluse kompromissiga lahendamist ning mõlemale poolele jäävaid kohustusi arvestades on põhjendatud vastuhageja vabastada vastuhagilt tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest TsMS § 190 lg 7 alusel. Vastuhageja õigusabikulude rahaline suurus reguleeritakse eraldi määrusega ja see jääb hüvitamisele riigivahenditest. Kohus leiab, et antud asjas sõlmitud kompromiss vastab menetlusosaliste tahtele ja on kooskõlas poolte huvidega, mistõttu kompromissi kinnitamiseks takistusi ei esine.