Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-21-17617
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. detsember 2021, Rakvere
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
A hagi B vastu abielu lahutamise nõudes.
Kohtuistungi toimumise aeg
13.detsember 2021
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja:
A (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xx-xx, xxx, e-post: xxx)
Hageja esindaja:
Irina Metsler-Verner (e-post xxx)
Kostja:
B (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx, xxx, xxx vald, Lääne-Viru maakond, e-post xxx)
Kostja esindaja:
Vandeadvokaat Katrin Orav (e-post [email protected])
xx.xx.xxxx
Tallinna
eurot. Tagastatav summa tuleb kanda A (isikukood xxxxxxxxxxx) arveldusarvele nr XXXXXXXXXX.
A esitas Viru Maakohtule hagi B vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xx.xx.xxxx. Pooled elasid koos 1 aasta, neil on ühine laps, kes elab koos emaga. Poolte abieluline kooselu on lõppenud, kuid kostja keeldub Perekonnaseisuametis lahutust registreerimast. Hageja on seisukohal, et abielu jätkamine on võimatu, kuna poolte faktiline ning emotsionaalne kooselu on pöördumatult lõppenud. Hageja palub abielu lahutada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. (tl. 4-12) Kostja esindaja esitas 17.11.2020 kohtule vastuse, milles nõustus hagiga. Vastuse kohaselt ei vaidle kostja vastu sellele, et abikaasade kooselulised suhted on käesolevaks ajaks lõppenud. Kostja siiski lootis kuni hageja poolt kohtusse pöördumiseni, et pooltel on võimalik tekkinud erimeelsused lahendada ja suhet jätkata. Eeltoodust tulenevalt ei olnud kostja valmis kohe probleemide tekkimisel minema hagejaga perekonnaseisuametisse abielu lahutama. Kuivõrd kostjale sai novembri alguses selgeks, et abielu päästa ei ole võimalik, helistas ta hagejale 11. novembril 2021 ja tegi ettepaneku minna koos perekonnaseisuametisse. Hageja teavitas, et ta on esitanud hagi juba kohtusse. Kui hageja on veendunud, et tema ja kostja abielulised suhted on pöördumatult lõppenud, on kostja nõus abielu lahutama. Hagejal ja kostjal on üks ühine alaealine laps – Y, kes on 5-aastane (sündinud xx.xx.xxxx). Vanemate kokkuleppe kohaselt elab laps hetkel vaheldumisi ühe nädalaste perioodide kaupa kummagi vanema juures. Vaatamata vanemate abielu lahutamisele, soovib kostja jätkata ühise hooldusõiguse teostamist poolte ühise lapse suhtes. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. (tl. 26-28)
Kuna videoistungina määratud kohtuistung ebaõnnestus tehnilistel põhjustel, kuulas kohus pooled ära 13.detsembril telefoni teel. Hageja jäi esitatud hagi juurde, selgitades, et poolte abielulised suhted lõppesid aasta tagasi. Kostja kasutas füüsilist vägivalda. Perekondlike suhete jätkamine on muutunud võimatuks. Hageja soovib tagasi saada abielueelse perekonnanime „X“. Apellatsioonkaebust esitada ei soovi. Hageja palub tagastada 1⁄2 tasutud riigilõivust. Kostja on lahutusega nõus. Ta soovis abielu jätkata, kuid hagejal teiste meeste olemasolu muutis selle võimatuks. Poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Ta loobub apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.
Kohus, tutvunud hagiavaldusega, uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid
ja kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leiab, et hagi on rahuldamisele.
põhjendatud ja
kuulub
Kohus tuvastas, et hageja ja kostja abielu on registreeritud xx.xx.xxxx Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud tõend number xxxxxxx. Abielu lõppemise õiguslikud alused on sätestatud perekonnaseaduse (PKS) peatükis 5. PKS § 65 ja § 66 p 2 järgi abielu lõppeb muu hulgas ka kohtus abielu lahutamise korral päeval, mil kohtuotsus jõustub. Sama seaduse § 67 lg 1 alusel kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta ning § 67 lg 2 järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade soovist. Poolte abielulised suhted on lõppenud, kumbki abikaasadest abieluliste suhete taastamist ei soovi. Nimetatud asjaolu annab kohtul alust arvata, et pooled kooselu ei taasta ning nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Vastavalt hageja taotlusele kuulub talle tagasiandmisele abielueelne perekonnanimi „X“. Pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) §150 lg 1 p 3 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kuna pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, kuulub hagejale tagastamisele 1⁄2 hagi esitamisel tasutud riigilõivust. Eeltoodu alusel kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada juhindudes PKS § 67 lg 1 ja lg 2 ning TsMS § 434, § 442 ja § 452. Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab põhjendatud jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.