õigeksvõtul põhinevalt Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.11.2021, Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-6551
Tsiviilasi
L. P.i hagi S. P.i vastu elatise nõudes
Hagi hind
1800 eurot
Menetlusosalised, nende esindajad
L. P., ik xxxx, seaduslik esindaja K. L., ik xxxx, lepinguline esindaja Nastasja Musienko
S. P., ik xxxx, elukoht hagi kohaselt xxxx, tegelik elukoht teadmata
menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
27.04.2021 esitatud hagis soovib hageja kostjalt välja mõista elatise katteks 200 eurot kuus alates 27.04.2021. Hagi kohaselt ei ole kostja lapse ülalpidamist toetanud ja kohtuvälised läbirääkimised tulemusi andnud ei ole. Suulises menetluses kinnitab, et kostja on alates augustist 2021 nõuetekohaselt tasunud 200 eurot kuus ning nõustub, et perioodi 27.04.-31.07.2021 tasumata jäänud aja eest võib kostja maksta ka nn osamaksetena.
Kostja ei ole hagile kirjalikku vastust esitanud kuid suulises menetluses istungil võtab hagi õigeks, kinnitab, et ka tasumata jäänud perioodi eest võla ära maksmiseks ei ole tal osamakseid vaja.
Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ning esitatud tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub täielikult rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps ülalpidamist saama õigustatud isikuks. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 120 lg 1 tulenevalt on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et kostja ei ela hagejaga koos ning seega ei osale kostja vahetult ka hageja ülalpidamisel. Hageja ja kostja vahel ei ole vaidlust selle üle, kas kostjal on kohustus hagejale maksta elatist või mitte. Kostja ei ole hagile nõutud kirjalikku vastust esitanud, kuid on seda teinud suuliselt istungil. Hagimaterjal ja istungikutse on kätte toimetatud teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 07.09.2021. Vastavalt PKS § 100 lg 1 sätestatule, antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning sama paragrahvi lõike 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, s.o. alates 01.01.2020 summas 292 eurot kuus ühe lapse kohta Hageja on hagis taotlenud sellest väiksema summana 200 euro väljamõistmist kuus. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud elatishagi rahuldada hageja kasuks kostjalt elatise väljamõistmisega alates 27.04.2021 summas 200 eurot kuus. Hagi hind Kohus selgitab menetlusosalistele, et TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt tuleb otsuse sissejuhatuses märkida tsiviilasja hind. Juhindudes TsMS § 129 lõikest 2 on elatise nõude hagihind (200 x 9 =) 1800 eurot.
Kostjale selgituseks: tegemist ei ole summaga, mida kostjal (lisaks) maksta tuleks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja ei ole menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramise taotlust esitanud. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud)
Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.