Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kostjal on õigus 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest esitada TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

21.10.2021 esitatud hagis soovib hageja kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt alates 01.10.2020 kuni 31.10.2021 summas 1800 eurot ja edasi alates 01.11.2021 igakuuliselt 150 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja poolt kostjale 2020 novembris tehtud ettepanekule hakata elatis tasuma, ei ole kostja vastanud ega kohustust täitma asunud. Hageja on täielikult oma isa ülalpidamisel. Hageja soovib elatist miinimumsuurusest väiksemas summas.

MENETLUSE KÄIK

Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kohtuteade on kostjale kätte toimetatud 31.10.2021. Seega vastus tuli esitada hiljemalt 15.11.2021. Kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 alusel on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Igakuise elatis suurus käesolevas vaidluses ei ole seotud alaealisele lapsele ettenähtud nn miinimumelatise regulatsiooniga ning lähtuda tuleb PKS § 99, mille kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks arvestades ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusi ja tema tavalist

elulaadi. Hageja elulaadina ja vajadustena saab hinnata hagi asjaoludes esitatud kuluartikleid koos vastavate summadega. Kostja ei ole neile vastu vaielnud. Kuivõrd kostja ei esitanud vastuväiteid hagile, on kohus seisukohal, et hagiavaldus tuleb rahuldada täielikult ning kostjalt tuleb välja mõista elatis nii tagasiulatuva perioodina 12 kuu katteks kui ka hagi esitamisele järgnevast päevast arvates igakuulise summana kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus märgib, et ajaperiood on hagis märgitud ekslikult, kuna hagi on esitatud 21.10.2021, siis saab tagasiulatuva nõudeperioodi algus olla 21.10.2020, mitte 01.10.2020. See ei muuda aga kogumis nõutava summa suurust, sest kohus arvestab 12. kuud alates 21.10.2020 kuni hagi esitamiseni 21.10.2021 (mitte kuni 31.10.2021 nagu on hagis) ning edasiulatuvat elatist seega mitte hagis küsitu järgi alates 01.11.2021 vaid alates 22.10.2021. Hageja märgitud kuupäevad lihtsustaks küll nn täiskuudena elatise võla arvestust, kuid ei ole aluseks küsida elatist varasema perioodi kui 12 kuu eest. Kuna elatist on nii tagasiulatuva perioodi kui nn jooksva elatise kuusummana küsitud väiksemana elatise miinimumsuurusest ja hagis on esitatud ka hageja kuluartiklid, siis tuleb nõue lugeda põhjendatuks kogu ulatuses. Tagaseljaotsus kuulub sõltumata nõude sisust kohtu algatusel TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel viivitamatule täitmisele.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja kulud tema enda kanda. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Hageja õigusabikuludena on esitatud taotlus välja mõista 4 töötunni katteks 600 eurot (käibemaksuga), taotlusega, et neilt tuleb tasuda ka viivist. TsMS § 176 lõike 5 kohaselt tuleb menetlusosalisel kinnitada, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Hageja on eelmärgitud kinnituse andnud. Kohus leiab, et kulud on mõistlikud nii ajakulu, kui ka tunnitasu määra (125 eurot/tund (käibemaksuta)) aspektist ja seega kuulub taotlus rahuldamisele kogu ulatuses. Kuivõrd hageja ei ole käibemaksukohustuslane kuuluvad õigusabikulud väljamõistmisele koos käibemaksuga (4 x 125 + 20%). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 407 lg 1 ja 3; § 415; § 416; § 442 tagaseljaotsusega.

(digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.