Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

analoogselt üüripinna üürilepingule. Kostjal on hageja ees võlgnevus üüripinna omavolilise hoidmise eest perioodil september 2014 kuni veebruar 2015 eest summas 3900 eurot (5x780 eurot), samal perioodil kostja poolt kasutatud kommunaalkulude eest summas 731,97 eurot ning lisakulud seoses lukkude vahetamise summas 219,18 eurot, signalisatsiooni taastamise summas 363,18 eurot ja transpordi kuludega summas 110,4 eurot. Kõik kokku 5324,73 eurot. Määruse põhjendused Maakohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 alusel Osaühing XXX hagi XXXOÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 027/2015/1558 menetlusse võtmata. Kohus ei saa täitemenetluse seadustikust (TMS) tulenevalt menetleda ka hageja hagi täitemenetluse tühistamiseks. Täitemenetluses, mille sundtäitmise lubamatuks tunnistamist hageja taotleb, on täitedokumendiks jõustunud Harju Maakohtu 27.02.2015 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-14-28464, millest tuleneb hageja kohustus tasuda kostjale 726 eurot menetluskuluna. Riigikohus on 15.04.2015 lahendis nr 3-2-1-11-15 selgitanud, et kui täitedokumendiks on kohtulahend, piirab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist oluliselt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 2. Viidatud normi kohaselt on TMS § 221 lg-s 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg 2 eesmärk on takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus. Jõustunud kohtulahendit on erandjuhtudel võimalik tühistada vaid teistmise kaudu TsMS § 702 jj alusel. Seetõttu on TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Tasaarvestuse kui kujundusõigusliku vastuväite korral peab tasaarvestusolukord VÕS § 197 lg 1 mõttes olema seega tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Määrav ei ole seega mitte tasaarvestusavalduse tegemise (kujundusõiguse teostamise) aeg, vaid tasaarvestusolukorra tekkimise aeg. Kui tasaarvestusolukord tekkis kohtumenetluse ajal ja oli võimalik seal maksma panna, kuid seda ei tehtud, siis ei anna TMS § 221 lg 1 järgse hagi esitamiseks alust asjaolu, et tasaarvestusavaldus tehakse pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Hageja poolt käesolevas hagis esile toodud asjaolud ei ole tekkinud pärast Harju Maakohtu 27.02.2015 otsust tsiviilasjas nr 2-14-28464. Hageja oleks saanud juba selle kohtuasja raames esile tuua asjaolu, et tal on tasaarvestatav nõue perioodi september 2014 kuni veebruar 2015 kohta. Seetõttu tuleb jätta hagi menetlusse võtmata, sest hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik, eeldades hageja faktiliste väidete õigsust. Kui hageja leiab, et tal on kostja vastu 5324,73 euro suurune nõue, saab ta selle maksma panna, esitades kohtusse hagiavalduse ja tasudes riigilõivu. Kuna kohus hagi menetlusse ei võta, ei lahenda kohus ka hageja hagi tagamise taotlust. Küll märgib kohus, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-11-15 selgitanud, et TMS § 221 lg-s 1 sätestatud hagi ei anna võlgnikule õigust alusetute hagide esitamisega täitemenetlust venitada. Kui võlgnik esitab koos sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga ka hagi tagamise taotluse, paludes TsMS § 378 lg 1 p 6 alusel täitemenetluse peatada, on kohtul vajalikel juhtudel võimalik

täitemenetluse venitamist takistada, jättes hagi tagamise taotluse rahuldamata. Hagi tagamise taotluse hoolikam kontroll võib olla vajalik mh juhtudel, mil võlgnik tugineb hagis tasaarvestusolukorra olemasolule, seda eelkõige juhul, mil tasaarvestusolukord ei tulene kohtulahendist. Kolleegium viitab, et hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmise korral on võlgnikul ka pärast täitemenetluse toimumist õigus sissenõudjalt nõuda põhjendamatu täitemenetlusega tekitatud kahju hüvitamist või alusetult saadu tagastamist (vt Riigikohtu 28. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10, p 18). Lisaks märgib veel kohus, et käesolevas tsiviilasjas riigilõivu tasumise kontrollimisel selgus, et riigilõiv 175 eurot on tasutud tsiviilasja nr 2-15-16551 menetluses.

Moonika Tähtväli kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.