2-15-13101/19 - Täitmine - Kaebused kohtutäituri otsuste peale - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

2.Kohtutäitur leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Võlgniku 03.08.2015.a kaebus oli deklaratiivse iseloomuga ning kaebuses ei sisaldu tagajärge, mida võlgnik soovib kaebusega saavutada. Kohtule esitatud kaebuses tugineb võlgnik asjaoludele, millele võlgnik 03.08.2015.a kaebuses tuginenud ei ole. Võlgniku oletatavaid tulevikus tekkivaid menetluskulusid ei saa pidada täitemenetluse lõpetamisest keeldumise eelduseks juhul, kui sissenõudja esitab kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. Sellist kaalutlusõigust ei saa kohtutäiturile täitemenetluse formaliseerituse tõttu omistada. Kohtutäitur ei ole nõustunud võlgnikuga selles, et TMS § 48 lg 1 p 2 ja p 3 toodud lõpetamise alused ei ole saabunud. TMS § 48 lg 1 p 1 sätestatu kohustab kohtutäiturit täitemenetluse lõpetama, kui sissenõudja esitab vastavasisulise avalduse. Kohtutäiturit ei saa kohustada hindama, kas täitemenetluse osaline kuritarvitab menetlusõigust või mitte, eelkõige täitemenetluse formaalse iseloomu ning kohtutäituri erapooletuse tõttu. Võlgnik ei põhista, kuidas täitemenetluse lõpetamine tema põhiõigusi riivab. Õiguste riive poolest täitemenetluse lõpetamine asetab võlgniku oluliselt paremasse olukorda kui täitemenetluse peatamine. Täitemenetluse peatamise korral jäävad tehtud täitetoimingud jõusse, peatub arestimisakti alusel nõude täitmine ning võlgniku varale seatud keelumärked jäävad püsima. Täitemenetluse lõpetamise korral vabastab kohtutäitur vara viivitamata aresti alt ja esitab registripidajale avalduse keelumärke kustutamiseks. Eeltoodu valguses asub võlgnik erinevates samu nõudeid puutuvates menetlustes vastandlikele seisukohtadele. Tsiviilkohtumenetluses asjas 2-13-29313 on menetluses võlgniku hagi sundtäimise lubamatuks tunnistamiseks, mille eesmärk on kõrvaldada täitedokumendi täidetavus ning võimalus selle sundtäitmiseks täitemenetluses. Samas on võlgnik varasemalt algatatud täitemenetluse lõpetamise vastu.

5.Harju Maakohtu 07.10.2015.a määruse peale esitas kohtutäitur määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja jätta võlgniku kaebus rahuldamata. Kohtutäitur leidis, et maakohtu järeldus on ekslik, kuivõrd TMS ei näe ette kindlat protseduuri peatatud täitemenetluse menetlemiseks, sh lõpetamiseks. TMS ei sisalda viidet maakohtu poolt kirjeldatud menetluse käigule, mille kohaselt tuleb menetluse lõpetamiseks see ka uuendada. Täitemenetluse uuendamise otsuse tegemine loob võimaluse täitemenetluse jätkamiseks pärast peatamise asjaolude äralangemist. Kohtutäitur leidis, et sissenõudja avalduse esitamisel peatatud täitemenetluse lõpetamiseks on kohtutäituril võimalik teha kaalutlusotsus ning lõpetada peatatud täitemenetlus menetlust uuendamata. Täitemenetluse uuendamine olukorras, kus selleks puudub sissenõudja tahe või sissenõudjal puudub huvi nõude edasiseks sundtäitmiseks, on menetluslikult põhjendamatu. Maakohtu kohtumääruse loogika järgi ei tohiks kohtutäitur peatatud täitemenetluses ühtegi toimingut teha, sh menetlust lõpetada. Samas on teatud olukordades peatatud menetluse lõpetamata jätmine selgelt ebaproportsionaalselt koormav võlgniku jaoks. Ühe näitena saab tuua olukorda, kus võlgnik täidab kohustused täitemenetluses kohtutäiturile pärast menetluse peatamist. See loob eelduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmisega, kuid kaebuse loogika järgi peaks see menetlus olema peatatud seisundis kuni kohtuvaidluse lõppemiseni. Analoogse näitena võib tuua kaebuse esitamise peatatud täitemenetluses. Seadus ei näe ette keeldu täitemenetluse osalistele peatatud menetluses kaebuse esitamiseks. Kohtumääruse järelduse kohaselt ei tohiks kohtutäitur seda peatatud menetluses läbi vaadata. Kaebuse läbivaatamise edasilükkamise võimalust kuni täitemenetluse peatamise aluseks olnud asjaolude äralangemiseni seadus aga kohtutäiturile ei anna. Kohtutäitur leidis, et maakohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta asjaolu, et võlgniku suhtes lõpetatud täitemenetluses nr 194/2014/3495 oli menetlus peatatud kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-29313, milles on menetluses võlgniku hagi sundtäimise lubamatuks tunnistamiseks. Nimetatud hagi eesmärk on kõrvaldada täitedokumendi täidetavus ning võimalus selle sundtäitmiseks täitemenetluses. Täitemenetluse peatamise korral jäävad tehtud täitetoimingud jõusse, peatub arestimisakti alusel nõude täitmine ning võlgniku varale seatud keelumärked jäävad püsima. Täitemenetluse lõpetamise korral vabastab kohtutäitur vara viivitamata aresti alt ja esitab registripidajale avalduse keelumärke kustutamiseks. Täitemenetluse lõpetamine on selgelt võlgniku huvides. Kuna ka sissenõudja avaldas tahet täitemenetluse lõpetamiseks, on täitemenetluse osaliste õiguste ja huvide vahel leitud mõistlik tasakaal. Maakohus on põhjendamatult jätnud kontrollimata, kas käsilolevas täitemenetluses oli taolise diskretsiooniotsuse tegemine võimalik, võttes arvesse kõiki asjaolusid. Kohtutäitur leidis, et maakohus on põhjendamatult jätnud analüüsimata kohtutäituri seisukoha, et võlgniku poolt osundatud tsiviilasjas 2-13-29313 arutusel oleva sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks esitatud hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine. Sellest järeldub ka see, et hagi eesmärk on ka tulevikus selle täitedokumendi alusel täitemenetluste algatamise välistamine. Täitemenetluse nr 194/2014/3495 lõpetamine ei takista kuidagi taolise eesmärgi saavutamist tsiviilasjas nr 2-1329313. Kohtutäitur jäi selle seisukoha juurde.