lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-9476/21

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 04.12.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-9476/21
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
04.12.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1832
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 46 lg 1, 2Täitemenetluse peatamine kohtutäituri otsuse aluselTsMS § 174 lg 6Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 441 lg 1Otsuse vormistamineTMS § 221 lg 1Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiTMS § 24 lg 4Täitmisteate võlgnikule kättetoimetamineTMS § 45Täitemenetluse peatamine, pikendamine ja ajatamine kohtumääruse aluselTsMS § 463 lg 2KohtumäärusTsMS § 636 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-15-9476/50Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium04.10.2016

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-19-18741/23Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium19.11.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-15-9476

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Tsiviilasja number

2-15-9476

Määruse tegemise aeg ja koht

04.12.2015, Tallinn

Kohtukoosseis

Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Ulvi Loonurm ja Imbi Sidok-Toomsalu

Kohtuasi

VT kaebus kohtutäitur Kaire Põltsi 12.06.2015 otsusele täiteasjas nr 025/2014/1175

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.09.2015 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik VT määruskaebus Menetlusosalised esindajad

ja

(võlgnik): VT (isikukood nende Avaldaja

XXXXXXXXXXX),

tehingulised esindajad vandeadvokaadid Veikko Puolakainen ja Carri Ginter Puudutatud isik I (kohtutäitur): Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts, volitatud esindaja Tõnu Kala Puudutatud isik II (sissenõudja): AT (pankrotis; isikukood XXXXXXXXXX) pankrotihaldur Ly Müürsoo, volitatud esindaja vandeadvokaat Kersti Kägi

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Harju Maakohtu 25.09.2015 määrus tühistada. VT määruskaebus rahuldada osaliselt.
2.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 06.07.20262-26-8450/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-25-18381/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-8918/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Toimiku väljanõudmine
TsMS § 656Menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjed

1(6)

Tsiviilasi nr: 2-15-9476 sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja menetluse käik

1.VT (edaspidi: avaldaja) esitas 19.06.2015 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Kaire Põltsi (edaspidi: kohtutäitur) 12.06.2015 otsuse tühistamiseks täiteasjas nr 025/2014/1775.
2.Täitmisteate kohaselt oli AT (pankrotis; edaspidi: AT) esitanud 19.06.2014 kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Täitedokumendiks on Riigikohtu 21.05.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14. Täitmisteate kohaselt kuulus arestitava vara hulka mh Tallinnas XXXXX X asuv kinnistu.
3.Avaldaja esitas 09.07.2014 täitemenetluse algatamise otsuse vaidlustamiseks kohtutäiturile kaebuse ning tehtud otsuse peale kaebuse kohtusse (tsiviilasi nr 2-1456828), kus see jäi rahuldamata. Kohtutäitur peatas 21.07.2014 otsusega täitemenetluse kuni peatamise tinginud asjaolu äralangemiseni.
4.04.06.2015 edastas kohtutäitur avaldajale teate, millega otsustati täitemenetlus uuendada. Avaldaja esitas 09.06.2015 kohtutäituri otsusele kaebuse täitemenetluse uuendamise vaidlustamiseks ja täitemenetluse peatamiseks. 12.06.2015 otsusega jättis kohtutäitur avaldaja kaebuse rahuldamata.
5.Avaldaja hinnangul on täitemenetluse uuendamine tekitanud olukorra, kus kohtutäitur kavatseb Riigikohtu tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14 tehtud otsuse p 2.3.2 täitmiseks arestida XXXXX X, Tallinn asuva kinnistu ning kanda laekunud raha üle AS-le SEB Pank (edaspidi: pank). Pangale väidetava nõude täitmine on avaldaja suhtes lubamatu, sest Riigikohtu otsusega jagati avaldaja ja tema abikaasa ühisvara, mitte ei tuvastatud panga nõude olemasolu või ulatust. Praegu ei ole veel selge, millises ulatuses tuleb täitemenetluses panga nõue täita. Täitedokumendiks olevat Riigikohtu otsust ei saa täita enne menetluse lõppemist tsiviilasjas nr 2-1240207. Kohtutäitur on põhjendamatult tühistanud 21.07.2014 menetluse peatamise otsuse, kuigi peatamise asjaolud pole ära langenud.
6.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 46 lg 2 p-st 1 tulenevalt saab kohtutäitur menetluse peatada ainult juhul, kui selleks esineb ka sisuline põhjus, mitte üksnes kaebuse esitamise tõttu. 09.07.2014 kaebuses taotles avaldaja täitemenetluse peatamist poolelioleva kohtuvaidluse tõttu pangaga. Kohtutäituri 21.07.2014 otsusest nähtuvalt luges kohtutäitur nimetatud aluse piisavaks sisuliseks põhjuseks.
7.Täitemenetluse jätkamine on avaldaja suhtes ebaõiglane, sest esinevad TMS §-s 45 sätestatud asjaolud. Pank rikkus avaldajale laenu andes vastutustundliku laenamise põhimõtet. Lisaks on avaldaja 90% ulatuses töövõimetu ning täitetoimingud puudutavad tema ainsat elukohta. Puudutatud isiku I (kohtutäituri) seisukoht
8.Kohtutäitur palus jätta kaebus rahuldamata. Puudub sundtäitmist lubamatuks tunnistav kohtulahend, mis välistaks täitemenetluse läbiviimise täiteasjas nr

2(6)

Tsiviilasi nr: 2-15-9476 025/2014/1775. Avaldaja ja panga vahel toimuva tsiviilasja menetlus ei sega täiteasja nr 025/2014/1775 läbiviimist, sest kui kinnisasja müügist ülejäävat summat ei saa mingil põhjusel seadusega sätestatud korras viivitamata välja maksta, on see võimalik hoiustada. Täitemenetluse peatamise motiiviks 21.07.2014 otsuses pidas kohtutäitur vaid võlgniku esitatud kaebust ja selle kohta tehtud kohtutäituri otsuse jõustumist. Avaldaja ja AT ühisvara realiseerimine käimasolevas täitemenetluses ei riku avaldaja õigusi, sest vara müümisel täidetakse ühisvara omanike solidaarkohustusi ja pankrotivõlgniku võlakohustusi. Kohtutäitur ei saa lahendada õigusvaidlusi hüpoteegipidaja ja hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku vahel, kus õigusvaidluse lahendamine on kohtu menetluses. Puudutatud isiku II (AT) seisukoht

9.Riigikohtu 21.05.2014 otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14 jagati abikaasade ühisvara. Ühisvara jagamise viisiks oli vara müük avalikul enampakkumisel. Riigikohtu otsuse p-s 17 märgiti, et ühisvara jagamiseks korraldatava avaliku enampakkumise käigus tuleb enne raha jagamist täita abikaasade laenust tulenev sissenõutavaks muutunud hüpoteegiga tagatud panga nõue. Abikaasade täitmata laenukohustus hüpoteegipidaja AS SEB Pank ees on tunnustatud ka AT pankrotimenetluses esimese järgu nõudena. See, milliseks kujuneb panga ja avaldaja vahelise kohtuvaidluse lõplik tulemus, ei ole lahendatav käesoleva, Riigikohtu lahendi täitmiseks läbiviidava täitemenetluse raames. Ka juhul, kui peaks tuvastatama, et pangal ei ole nõuet avaldaja vastu, ei saa selle menetluse tõttu olla takistatud kohtulahendi täitmine ja abikaasade ühisomandi jagamine avalikul enampakkumisel. Avaldaja väited täitedokumendi puudumise ning 21.07.2014 täitemenetluse peatamise otsuse tühistamise kohta on ekslikud. Riigikohtu lahendi täitmisest sõltub ka AT pankrotimenetluse lõpuleviimine, mis on avaldaja kaebuste tõttu takistatud. Täitemenetlus ei saa olla avaldaja suhtes ebaõiglane, sest täidetakse kohtulahendit, mis on siduv mõlema abikaasa suhtes. Esimese astme kohtu määrus
10.Maakohus jättis avaldaja kaebuse 25.09.2015 määrusega rahuldamata.
11.Maakohtu hinnangul on kohtutäitur 12.06.2015 otsuses teinud sisulise otsustuse mitte üksnes täitemenetluse peatamata jätmise kohta 09.06.2015 kaebuse lahendamise ajaks, vaid ka selle peatamata jätmise kohta seoses tsiviilasja nr 2-1240207 menetlusega. Kohtutäituri selline ostus on maakohtu hinnangul õiguspärane. Kohtutäitur on tulenevalt TMS §-st 8 kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Kohtutäiturile on esitatud täitedokument, mis seab talle kohustuseks vaidlusaluse kinnisasja müümise avalikul enampakkumisel ning saadud raha arvelt kohustuse täitmise panga ees. Kohtutäitur on õigesti märkinud, et täitedokumendi alusel alustatud sundtäitmist pole lubamatuks tunnistatud ega kohtulahendiga peatatud, samuti puuduvad muud TMS § 46 lg 1 p-des 1-8 sätestatud asjaolud. Täitedokument on iseseisvalt täidetav ning puudub vajadus oodata ära menetluse tulem kohtuasjas nr 2-12-40207. Ka juhul, kui mainitud kohtuasjas leitakse, et pangal puudub avaldaja suhtes nõue, ei takistaks see kinnisasja enampakkumisel müümist ja solidaarkohustuse täitmist, kuivõrd AT laenulepingu alusel tekkinud nõude suurust ei vaidlusta. Täitemenetluse peatamine takistaks ka AT pankrotimenetluse läbiviimist ning kahjustatud saaksid sealsete võlausaldajate huvid. Kohtutäituril pole seadusest

3(6)

Tsiviilasi nr: 2-15-9476 tulenevat võimalust täitemenetlust üksnes teise kohtumenetluse toimumise või täiendavate õigusvaidluste tekkimise ohu tõttu peatada.

12.Kui avaldaja leiab, et täitedokument pole (täies ulatuses) täidetav selle ebaselguse või puudulikkuse tõttu, või et sissenõudjaks peaks asjas olema AT asemel pank, tuleks neil motiividel vaidlustada täitedokumendi täitmisele võtmine, mitte menetluse peatamata jätmine, sest ka lahendi jõustumine tsiviilasjas nr 2-12-40207 ei muudaks nende väidete alust.
13.Avaldaja on avalduse sisulises osas viidanud TMS §-le 45, mille kohaselt on kohtul võimalik täitemenetlus peatada, kui täitmine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Samas pole avaldaja sellekohast selget taotlust esitanud. Viidatud alusel poleks täitemenetluse peatamine ka põhjendatud, sest TMS § 45 mõttest tulenevalt võib selle alusel täitemenetluse peatada üldjuhul üksnes kuude-, mitte aastatepikkuseks tähtajaks. Nimetatud sätte kohaldamise aspektist pole veenvad ka avaldaja väited elukoha kaotuse ja raske majandusliku olukorra kohta, sest seda võib väita iga täitemenetluse võlgnik, kelle (kinnis)vara täitemenetluses müüakse. Määruskaebus
14.Avaldaja esitas maakohtu määrusele 22.10.2015 määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevusele rahuldada. Avaldaja hinnangul on maakohtu määrus lõppjäreldustes ebaõige. Maakohus on jätnud avaldaja selgitused tähelepanuta ja kohaldanud materiaalõigust vääralt.
15.Algatatud täitemenetlus põhineb eeldusel, et enampakkumise tulemina saadud rahast tuleb täita rahaline kohustus panga ees. Samas ei ole rahalise kohustuse suurus selge. Kohtutäitur ei saa täita rahalist nõuet, mille suurus ei ole teada. Analoogia korras viitab avaldaja TMS § 24 lg 41 regulatsioonile, mille kohaselt tuleks täiturile esitada põhi- ja kõrvalnõuete alus ja detailne arvestus. Seda ei ole tehtud, mh põhjusel, et pank pole täitemenetluses sissenõudjaks.
16.Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 3-2-1-38-14 tehtud otsuse resolutsiooni p 2.3.2 on täitedokumendiks vaid VT ja AT vahelises suhtes. Ka pank on ise tsiviilasja nr 212-40207 menetluses väitnud, et tal täitedokument avaldaja suhtes puudub. AT ees avaldajal rahalised kohustused puuduvad. Seega ei saa AT (pankrotis) algatada täitemenetlust avaldaja suhtes Riigikohtu 21.05.2014 otsuse alusel tsiviilasjas nr 32-1-38-15 ega nõuda panga eest ja nimel panga laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist.
17.Avaldajal pole õiguslikult võimalik esitada TMS § 221 lg 1 sätestatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Selline hagi on sätte sõnastusest tulenevalt võimalik esitada vaid täitemenetluse sissenõudja vastu. Pank aga sissenõudjaks ei ole.
18.Nõude võimalikud suurused AT ja avaldaja suhtes on erinevad. Kui nõue AT vastu on esitatud pankrotimenetluses ning see on ka tunnustatud, siis pankrotiseaduse § 35 lg 1 p 6 järgi lõppes pankroti väljakuulutamisega intresside ja viiviste arvestus. Avaldaja pole pankrotivõlgnik ning tema suhtes kestab intresside ja viiviste arvestus edasi, mistõttu on väidetav nõue summaliselt oluliselt suurem. Juhul, kui kohus avaldaja hagi rahuldab, jääb panga nõude lõplikuks suuruseks AT

4(6)

Tsiviilasi nr: 2-15-9476 pankrotimenetluses tunnustatud nõue ja see kuulub rahuldamisele Tallinnas XXXXX X asuva kinnistu müügihinna arvelt. Järelejääv osa tuleb jagada võrdsetes osades.

19.Avaldaja ei nõustu ka kohtu põhjendusega, et kohtutäituril on võimalik vara müügist saadav tulem hoiustada. Vaidluse sisuks pole see, kuidas jaotada vara müügist saadavat tulemit, vaid kas täitemenetlus on algatatud õiguspäraselt.
20.Avaldaja ei pea õigeks kohtu järeldust, et täituril pole seadusest tulenevat võimalust peatada täitemenetlus teise kohtumenetluse tõttu. 23.07.2014 otsuses motiveeris kohtutäitur menetluse peatamist käimasoleva teise kohtumenetlusega. Peatamise õiguslikuks aluseks on sellisel juhul TMS § 46 lg 2 p 1. Avaldaja taotleski menetluse peatamist TMS § 46 lg 2 p 1 alusel ja põhjendas seda otsuse peale kaebuse esitamisega. Seejuures põhistas avaldaja oma kaebust peamiselt sellega, et rahaliste kohustuste suurus ei ole teada ning see selgub alles teise kohtumenetluse raamides.
21.Kohtule esitatud kaebuses taotles avaldaja menetluse peatamist ka TMS § 45 alusel, kuivõrd antud olukorras oleks täitemenetluse jätkamine avaldaja suhtes ebaõiglane. Vastav taotlus sisaldub 19.06.2015 kohtule esitatud kaebuse resolutiivosa p-s 2 ning vastavad põhistused kaebuse p-des 23-26. Kohus ei ole ka täpsemalt viidanud, millisele menetlusõiguse normile tuginedes ta leiab, et tegemist on eraldiseisva hagita menetluses esitatava nõudega.
22.Avaldaja juhib täiendava määruskaebuse argumendina tähelepanu asjaolule, et avalikus E-toimikus avaldatud vaidlustatud 25.09.2015 määrus on kohtu poolt allkirjastamata (olemas on vaid konteiner koos määrusega, aga ilma digitaalse allkirjata). Määruse põhjendused
23.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Asi tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 656 lg 2 ja § 659 alusel saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada osas, milles avaldaja taotleb maakohtu määruse tühistamist. Muus osas jääb määruskaebus rahuldamata.
24.TsMS § 441 lg 1 kohaselt vormistatakse kohtuotsus eesti keeles ja otsuse teinud kohtunik varustab selle digitaalallkirjaga. Kohus registreerib otsuse viivitamata kohtute infosüsteemis. Viidatud sätet tuleb TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohaldada ka kohtumäärusele.
25.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on avaldaja kaebust menetlenud ja kaebuse lahendanud määrusega maakohtu kohtunik Tiiu Hiiuväin. Määrus on kooskõlas TsMS § 441 lg-ga 1 registreeritud kohtute infosüsteemis, kuid määrus on jäänud kohtuniku poolt digitaalselt allkirjastamata. Sellega on maakohus oluliselt rikkunud TsMS § 441 lg-t 1. TsMS § 656 lg-st 2 ja §-st 659 tulenevalt võib ringkonnakohus määruskaebuse põhjendusest olenemata tühistada esimese astme kohtu määruse ja saata asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka TsMS § 636 lg-s 1

5(6)

Tsiviilasi nr: 2-15-9476 nimetamata menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik määruskaebusmenetluses kõrvaldada. Praegusel juhul on maakohus rikkunud kohtumääruse allkirjastamise nõuet, määrust ei ole allkirjastatud digitaalselt ega ka paberil. Taolist minetust ei ole ringkonnakohtul võimalik määruskaebusmenetluses kõrvaldada. Sellest tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ning tsiviilasi saata tagasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Eelmärgitut arvestades ei käsitle ringkonnakohus käesolevas määruses määruskaebuse muid väiteid.

26.Kuivõrd maakohtu määrus tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule uueks lahendamiseks, määrab menetluskulud TsMS § 174 lg 6 kohaselt kindlaks maakohus.
27.Seoses kohtuniku Ülle Jänes puhkusel viibimisega, asendas teda määruskaebuse lahendamisel vastavalt ringkonnakohtu tööjaotusplaanile kohtunik Ulvi Loonurm.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja