Vastustaja (kostja): B.B. (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja C.C.
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 28. mai 2020 otsus osaliselt A.A.lt B.B. kasuks välja mõistetud elatise suuruse osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2).
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada A.A. hagi osaliselt, vähendada Viru Maakohtu 1. märtsi 2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-103481 A.A.lt väljamõistetud elatist ning välja mõista A.A.lt B.B. kasuks igakuine elatis 65 eurot alates 11. märtsist 2020 kuni B.B. täisealiseks saamiseni (s.o kuni 22. septembrini 2034). Muus osas jätta Viru Maakohtu 28. mai 2020 otsus muutmata.
3.Lugeda Viru Maakohtu 28. mai 2020 otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „3.1. Hagi rahuldada osaliselt.
3.2.Vähendada Viru Maakohtu 1. märtsi 2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-103481 A.A.lt väljamõistetud elatist ja välja mõista A.A.lt B.B. kasuks igakuine elatis 65 eurot alates
11.märtsist 2020 kuni B.B. täisealiseks saamiseni (s.o kuni 22. septembrini 2034).
3.3.Menetluskulud maakohtus jätta poolte endi kanda.“
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Võtta asja materjalide juurde koos apellatsioonkaebusega esitatud tõendid (sms-d 20.06.2020 ja 24.01.2020 ning fotod).
6.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.A. (hageja, isa) esitas 11. märtsil 2020 Viru Maakohtule hagi B.B. (kostja) vastu, milles palus lõpetada Viru Maakohtu 1. märtsi 2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-103481 kinnitatud kompromissi alusel igakuiselt tasumisele kuuluva elatise 220 euro maksmine. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on hagejal ja kostja seaduslikul esindajal C.C.l (ema) kaks ühist last – kostja ja D.D.. Viru Maakohtu 1. märtsi 2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-103481 kinnitati kompromiss, mille kohaselt maksab hageja alates 1. veebruarist 2019 kostjale igakuist elatist 220 eurot. Pärast kompromissi kinnitamist on asjaolud muutunud, mis annab aluse kostjale elatise maksmine lõpetada. Kompromissi sõlmimise ajal elas teine laps, C.C., osaliselt koos hagejaga, kuid praegusel ajal on C.C. üksnes hageja ülalpidamisel. Ema C.C. ülalpidamises ei osale. Hageja sissetulek on töökoha muutumise tõttu oluliselt vähenenud. Hageja igakuine sissetulek oli
1.märtsi 2019 seisuga X eurot kuus, kuid alates jaanuarist 2020 on see X eurot. Kostja seaduslik
esindaja kompromissi sõlmimise ajal ei töötanud, kuid käesoleval ajal töötab ta Tallinnas füüsilisest isikust ettevõtjana – juuksurina. Ta omab piisavat sissetulekut kostja ülalpidamiseks. Vanemate kooselu lõppes kostja seadusliku esindaja initsiatiivil, kes kasutas hageja suhtes lapse juuresolekul vägivalda.
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Alternatiivselt nõustus kostja vähendama alates hagiavalduse esitamisest hageja poolt makstavat igakuist elatist 135 euroni. C.C. ei viibi üksnes hageja hoole all. C.C. viibib igas kalendrikuus keskmiselt 5 päeva kostja seadusliku esindaja juures ning sel ajal kannab tema lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult. Kostja viibib hageja juures kaks ööpäeva kvartalis. Kostja seadusliku esindaja sissetulek on madal ega võimalda katta kõiki kostja vältimatuid kulusid. Kostja lasteaia igakuine tasu on 75 eurot ning ta käib kahes huviringis (tantsimine 30 eurot ja voolimine 30 eurot). Kostja on alles 3-aastane, mistõttu ei saa tema seaduslik esindaja teha ka lisatööd.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 28. mai 2020 otsusega hagi osaliselt. Maakohus vähendas Viru Maakohtu 1. märtsi 2019 määrusega hagejalt väljamõistetud elatise suurust ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja alates 11. märtsist 2020 igakuise elatise 135 eurot kuni kostja täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt on pärast 1. märtsi 2019 kohtumääruse tegemist asjaolud muutunud, mis mõjutavad elatise maksmist. Kohtumääruse tegemise ajal viibis C.C. osa ajast hagejaga, kuid praegusel ajal elab ta koos hagejaga. Maakohus leidis, et igakuiselt makstavat elatist on võimalik vähendada 135 euroni. Hageja on suuteline seda tasuma ning sellest summast saab osaliselt katta lapse ülalpidamiskulusid (lasteaiatasu, huviringid). Kostja seadusliku esindaja pangakonto väljavõttest nähtub, et ta saab alates 25. oktoobrist 2019 töötutoetust. Perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 võimaldab mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära. Maakohus luges mõjuvaks põhjuseks asjaolu, et hageja kannab C.C.ga seotud ülalpidamiskulud.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas 29. juunil 2020 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis hagejalt alates 11. märtsist 2020 kostja kasuks välja igakuise elatise 135 eurot kuni kostja täisealiseks saamiseni. Hageja palub tühistatud osas teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning lõpetada alates hagi esitamisest hagejalt kostja kasuks elatise väljamõistmine. Menetluskulud palub hageja jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus kohtuotsuse tegemisel rikkunud TsMS § 442 lg-t 8. Maakohus on jätnud tähelepanuta hageja väite, et kostja seaduslik esindaja elab alaliselt Tallinnas ja osutab seal juuksuriteenust. Ta omab piisavat sissetulekut kostja ülalpidamiseks. Maakohus ei ole välja selgitanud, kas kohtuotsuse tegemise ajal kostja seaduslik esindaja töötas ja omas sissetulekut või mitte. Hageja lisas apellatsioonkaebusele uued dokumentaalsed tõendid, mille ta palub võtta asja materjalide juurde. Hageja soovib nendega tõendada, et kostja seadusliku esindaja sissetulekuks ei ole üksnes töötutoetus, nagu leidis maakohus.
Samuti on maakohus jätnud tähelepanuta, et pärast 1. märtsi 2019 kohtumääruse tegemist on hageja sissetulek oluliselt vähenenud. 1. märtsi 2019 seisuga oli hageja igakuine sissetulek X eurot, kuid alates jaanuarist 2020 on see X eurot. Maakohus leidis, et igakuine elatist 135 eurot katab kostja ülalpidamiskulusid, mis on seotud lasteaia ja huviringide eest maksmisega. Need kulud on iga lapse ülalpidamise osa ja neid peavad kandma mõlemad vanemad, mitte ainult üks vanem. Hageja katab teise lapse, C.C., kulud, mis on seotud koolis õppimisega, jalgpallitrennides ja -turniiridel osalemisega. Hageja kulutab C.C. spordiga tegelemisele igakuiselt keskmiselt 50 eurot.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatise suuruse osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja igakuise elatise 65 eurot alates 11. märtsist 2020 kuni kostja täisealiseks saamiseni (22. septembril 2034). Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
7.Asja materjalidest nähtuvalt on vanematel kaks ühist last – kostja ja C.C.. Käesolevas tsiviilasjas on poolte vahel vaidlus selles, kas hagejal tuleb tasuda kostjale elatist Viru Maakohtu 1. märtsi 2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-103481 kinnitatud kompromissis kokkulepitud suuruses, s.o alates 1. veebruarist 2019 kuni kostja täisealiseks saamiseni igakuiselt 220 eurot. Hageja väitel on asjaolud elatise kohta kompromissi sõlmimise ja käesolevas asjas hagi esitamise vahelisel ajavahemikul oluliselt muutunud (TsMS § 459 lg 1 p 1), sest poeg C.C. elab alatiselt hageja juures, hageja sissetulek on vähenenud ning kostja seadusliku esindaja sissetulek on suurenenud.
8.Jõustunud kohtumäärusega kinnitatud kompromiss on õigusjõult võrdne kohtuotsusega, mis seob pooli ega võimalda sama vaidlust samade asjaolude üle uuesti alustada (TsMS § 371 lg 1 p‐d 4 ja 5, § 432, § 457 lg 1). Üksnes TsMS §‐s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 32).
9.Käesolevas asjas ei nähtu kompromissist, millised asjaolud on elatise suuruse määramisel aluseks olnud (tl-d 5–7). Kui elatise väljamõistmise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb toimiku põhjal kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugeda need eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks. Samuti tuleb eeldada, et kompromissis ette nähtud elatisega on lapse vajadused kaetud. Kompromissi muutmiseks tuleb aga tuvastada, kas mõni väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud (Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 37.1).
10.Ringkonnakohus leiab, et maa- ja ringkonnakohtus hageja poolt esile toodud asjaolud tingivad lõppastmes elatise vähendamise, kuna kompromissi sõlmimise ja käesolevas asjas hagi esitamise vahelisel ajavahemikul on asjaolud oluliselt muutunud (TsMS § 459 lg 1).
Siiski ei nõustu ringkonnakohus maakohtu põhjendustega osas, mille kohaselt tuleb hagejal tasuda alates 11. märtsist 2020 kostja ülalpidamiseks igakuiselt 135 eurot.
10.1.TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 järgi selgitab kohus eelmenetluses välja menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta. TsMS § 351 lg-st 1 tulenevalt arutab kohus menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. Kohtuotsuse saab TsMS § 435 lg 1 järgi teha pärast seda, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lahendi tegemiseks valmis. Praeguses asjas maakohus ei täpsustanud menetluses, kui palju aega veedab C.C. ema juures ja kostja isa juures, millised on vanemate igakuised sissetulekud ja kostjale tehtavad kulutused. Seega jättis maakohus käesolevas vaidluses olulised asjaolud pooltega arutamata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkunud ka otsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8) ja tõendite hindamise põhimõtteid (TsMS § 232 lg-d 1 ja 2). Otsuses puudub arusaadavalt esitatud maakohtu seisukoha kujunemine selle kohta, et tuvastatud asjaoludele tuginedes on põhjendatud hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatise suuruseks 135 eurot. Eelkirjeldatud menetlusnormide rikkumised tõid ringkonnakohtu hinnangul kaasa ebaõige kohtulahendi. Ringkonnakohus peab võimalikuks rikkumised ise kõrvaldada.
11.Lapse ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, sh arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi (tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning tema kasvatamise kulutusi). Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka vanemate varalist seisundit. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist (vt nt Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 21.1).
12.Hageja on ringkonnakohtu 6. oktoobri 2020 istungil selgitanud, et praegusel ajal on tema igakuise töötasu suuruseks X eurot, millele lisandub umbes kahe kuu järel preemia X eurot. Kompromissi sõlmimise ajal oli tema igakuine töötasu X eurot. Kostja seaduslik esindaja andis samuti istungil selgitusi oma sissetulekute kohta. Selgituse kohaselt on ta alustanud alates jaanuarist tööd juuksurina. Koroonaviiruse levimise ajal oli salong kinni ning tal on veel vähe püsikliente, kuid oktoobris sai ta töötasu X eurot. Lisaks laekub kostja seaduslikule esindajale peretoetus mõlema lapse eest, s.o 120 eurot kuus. Hageja väitel kompromissi sõlmimise ajal kostja seaduslik esindaja töötasu ei saanud. Kostja seaduslik esindaja seda hageja väidet vaidlustanud ei ole. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna praegusel juhul elatise vähendamiseks alust hageja väited enda sissetuleku vähenemise ning kostja seadusliku esindaja sissetuleku suurenemise kohta. Hageja sissetulek ei ole märkimisväärses ulatuses vähenenud. Ringkonnakohus märgib, et vanema väike sissetulek või selle puudumine ei ole iseenesest elatise vähendamise aluseks. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tema sissetulek on väike. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva, sh vajadusel leidma lisatöö või töökohta vahetama (vt nt Riigikohtu 13. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 13).
13.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et elatise vähendamiseks annab alust asjaolu, et vanemate teine ühine laps, C.C., on asunud pärast kompromissi kinnitamist elama hageja (isa) juurde. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole selle üle poolte vahel vaidlust. Seejuures ei ole C.C. esitanud ema vastu hagi elatise saamiseks.
Samuti puudub vaidlus selle kohta, et kostja elab ema juures. Hageja väitel viibib kostja tema juures 3–4 päeva kuus ning C.C. oma ema juures viis päeva kuus. Kostja seadusliku esindaja väidete kohaselt viibib aga kostja hageja juures maksimaalselt kaks päeva kuus. Seega täidavad mõlemad vanemad võrdselt ühe lapse ülalpidamiskohustust vahetult, s.o lapse kasvatamises osalemisega. Järelikult on maakohus põhjendatult leidnud, et asjaolu, et hageja kannab C.C.ga seotud ülalpidamiskulud, on mõjuv põhjus teisele lapsele makstava elatise vähendamiseks (PKS § 102 lg 2).
14.Siiski ei nõustu ringkonnakohus hageja seisukohaga, nagu tuleks kostjale igakuiselt makstavat elatise suurust vähendada 0 euroni ehk elatise tasumine täielikult lõpetada. Kostja seaduslik esindaja on ringkonnakohtu 6. oktoobri 2020 istungil täiendavalt selgitanud, et kuna ta töötab graafiku alusel, on tal vaja kostja lasteaiast äratoomiseks lapsehoidjat. Lapsehoidjale makstav tasu on 130 eurot kuus. Hageja oli teadlik, et lapsehoidjale makstakse ühe korra lapse koju viibimise eest 10 eurot. Hageja ei vaielnud kulu suurusele istungil ka vastu, kuid leidis, et see tuleks katta emale laekuva C.C. peretoetuse arvelt. Kostja seaduslik esindaja seevastu väitis, et kui C.C. viibib tema juures, siis tal kulub lapsele suurem summa kui 60 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kostja lapsehoidja tasu 130 eurot kuus on praegusel juhul põhjendatud ja vajalik täiendav kulu, mis tuleb elatise suuruse arvutamisel arvesse võtta. Vastasel juhul ei oleks kostja seaduslikul esindajal võimalik tööl käia ning seadusjärgset ülalpidamiskohustust täita. Arvestades hageja mõnevõrra suuremat sissetulekut võrreldes kostja emaga leiab ringkonnakohus, et kulu kostja lapsehoidjale tuleb jagada võrdselt mõlema vanema vahel. Seega jääb kostja lapsehoidjale makstavast tasust 65 eurot hageja ning 65 eurot kostja seadusliku esindaja kanda. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud vähendada Viru Maakohtu
1.märtsi 2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-103481 kinnitatud kompromissis kokkulepitud kostjale igakuiselt makstava elatise suurust 65 euroni.
15.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka järgmist. Maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 2 on elatis välja mõistetud alates hagi esitamisest (11. märtsist 2020) kuni kostja täisealiseks saamiseni. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita (TsMS § 442 lg 5 teine lause). Resolutsiooni selguse huvides peab ringkonnakohus vajalikuks täpsustada, mis ajani peab hageja elatist maksma ehk seda, millal kostja saab täisealiseks. Hageja on sündinud X (tl 14 pöördel), seega saab ta täisealiseks 22. septembril 2034. Selles osas tuleb maakohtu otsust täiendada.
16.Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus kulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Asja materjalidest ka ei nähtu, et pooltel oleks menetluskulusid tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kersti Kerstna-Vaks
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.