Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. september 2020, Tartu
Tsiviilasja number
2-18-18486
Tsiviilasi
Y hagi X vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
2250 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 19. märtsi 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): X (ik: xxx) Vastustaja (hageja): Y (ik: xxx), seaduslik esindaja Z
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Kuivõrd kostja varaline seis ja igakuine sissetulek on oluliselt halvem hageja isa omast, on põhjendatud PKS § 105 lg 3 alusel vanemate võrdsuse põhimõttest kõrvale kalduda. Kostja on avaldanud, et on võimeline maksma elatist 150 eurot kuus. Lähtudes tõenditest, sh pangakonto väljavõtetest, on see adekvaatne summa, mida kostja on vanemate sissetulekute proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt kohustatud hagejale maksma. Kohus ei pea õigeks, et kostja peab oma sissetulekust tasuma elatiseks kolmandiku, kui hageja isa sissetulek on ligi 3,5 korda suurem. Kohus arvestab elatise suuruse määramisel asjaoluga, et kostja oleks suuteline kohtuotsust täitma, ning väljamõistetud elatis ei või olla maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Tulenevalt eeltoodust, sh vanemate sissetulekutest ja kostjal veel kahe lapse olemasolust, on põhjendatud rahuldada hagi osaliselt. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks alates 20.03.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni elatis 150 eurot kuus. Ajavahemiku 06.12.2018– 19.03.2020 (s.o alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni) eest tuleb hageja kasuks elatis välja mõista ühekordse summana 2250 eurot (15 × 150). Hageja tagasiulatuv elatisenõue ajavahemiku 01.01.–05.12.2018 eest kokku 2790,32 eurot tuleb jätta rahuldamata, kuna ei nähtu, et hageja esindaja oleks varasemalt pöördunud kostja poole ülalpidamiskohustuse täitmiseks.
elatise suurusega 150 eurot kuus ning kui kostja oleks täitnud ülalpidamiskohustust igakuuliselt, ei oleks tal kogunenud elatisevõlgnevust kohtuotsuse tegemise aja seisuga 2250 eurot. Seega on elatisevõlgnevuse tekkimise põhjustanud kostja enda käitumine, mitte kohtu tegevus hagi lahendamisel. Ringkonnakohus märgib, et maakohtule ei saa ette heita asja lahendamist ebamõistlikult pika aja jooksul. Hagi esitati maakohtule 06.12.2018 ning maakohus tegi otsuse 19.03.2020. Kiiremat asja lahendamist takistas muu hulgas asjaolu, et pooltel ei olnud õigusteadmistega esindajat ning vaatamata maakohtu määrusele (tl 28-30) kogus maakohus ise vajalikud tõendid TsMS § 230 lg 5 alusel. Ühtlasi ringkonnakohus rõhutab, et maakohus jättis rahuldamata hageja nõude tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks ning rahuldas elatise nõude alates hagi esitamisest osaliselt, s.o summas, millega kostja nõustus.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.