Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

AS X.

Täitemenetluse algatamisega on põhinõudeks olevale 207,82 euro (nõude jääk 194,14 eurot) suurusele sissenõudele lisandunud veel kohtutäituri tasu 82,83 eurot, menetluse algatamise tasu 7,67 eurot, täitekulu 7,67 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

M.J. on ebaõigesti esitanud kohtule avalduse, mitte täitemenetluse seadustiku § 221 kohase sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Esitatud avaldus on puudustega, kuid kohus leiab, et ei ole otstarbekas puudusi kõrvaldada, sest ka vastava hagi esitamisega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et avaldus tuleb jätta menetlusse võtmata ja tagastada, sest sellega ei ole avaldaja taotletud eesmärki võimalik saavutada. M.J. esitas 22.10.2015.a Tartu Maakohtule taotluse tunnistada sissenõuded täitemenetluses nr 192/2009/696 aegunuks. Avaldusest nähtub, et avaldaja soovib täitemenetluse lõpetamist aegumise tõttu, seega juhib kohus tähelepanu asjaolule, et täitedokumendist tuleneva nõude aegumine on asjaolu, millele võlgnik saab tugineda TMS § 221 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitades (vt RKTKo nr 3-2-1-141-13, p 19). Seega tuleks enne menetluse lõpetamiseks kohtutäituri poole pöördumist esitada sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Samas märgib kohus, et kohtule teadaolevatest andmetest nähtub, et tõenäoliselt ei ole täitemenetluses avaldaja vastu esitatud nõue aegunud. Täitemenetlusregistri väljavõttest nähtuvalt on kohtutäitur A. K. menetluses täiteasi nr 192/2009/696, täitedokumendiks Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 05.03.2007.a lahend asjas nr 2-06-37439, sissenõudjaks AS X, võlgnikuks M.J. ning nõudeks võlgnevus summas 207,82 eurot. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 kuni 04.04.2011.a kehtinud redaktsiooni kohaselt oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Alates 05.04.2011.a kehtiva redaktsiooni kohaselt on TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaeg 10 aastat. TsÜS § 157 lg 2 järgi algab TsÜS § 157 lg-s 1 nimetatud nõude aegumistähtaeg kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 01.03.2011.a tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne 01.03.2011.a kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui VÕSRS § 9 lg 4 I lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 1. märtsi 2011 kehtinud TsÜS § 157 lg-t 1. Riigikohus on VÕSRS § 9 lg 4 I ja II lause koostoimes leidnud, et enne 1.03.2011.a tekkinud aegumata nõuetele hakkas 1. märtsi 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi (vt RKTK nr 32-1-116-13, p 13, ja RKTK nr 3-2-1-141-13 p 22).

Käesolevas asjas on täitedokumendiks Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 05.03.2007.a jõustunud kohtulahend, seega ei olnud sissenõudja nimetatud lahendist tulenev nõue 01.03.2011.a aegunud. Sissenõudja nõudele hakkas alates 01.03.2011.a kulgema kehtiva TsÜS § 157 lg 1 kohane 10 aasta pikkune aegumistähtaeg. Seega ei ole avaldaja vastu esitatud nõue täitemenetluses ilmselgelt aegunud ning avaldajal ei oleks avaldusega taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.