Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

hagejale I igakuine elatis perioodil 06.09.2018 kuni 31.08.2019 summas 169,50 eurot, perioodil 01.09.2019 – 31.08.2020 summas 330,50 eurot ja perioodil alates 01.09.2020 kuni hageja I täisealiseks saamiseni summas 352,50 eurot, kuid koos Harju Maakohtu 10.04.2019. a otsusega väljamõistetud elatisega (täiendavalt summas 250 eurot) mitte vähem kui perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 ettenähtud elatise miinimummäär.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED, POOLTE SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK

Tsiviilasi nr 2-18-13309

Tsiviilasi nr 2-18-13309

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilasi nr 2-18-13309

Toit

Transport, sh kütus

Sidekulud

Tervishoid

Eriarstid

Hügieenitarbed

Koolitarbed enne erakooli*

Riided ja jalanõud

Juuksur

Laste sünnipäevad, peod ja üritused

Laste enda sünnipäevad

Trennid, hobid

Meelelahutus, reisid, reisikindlustus

Tsiviilasi nr 2-18-13309 Kodukindlustus

Erakool 2019/2020 õppeaasta**

Erakool alates 2020 september***

Lastelaagrid

Ekskursioonid ja projektid ja koolifond

(tavakoolis)* Ekskursioonid ja projektid ja koolifond

(erakoolis)**/*** Raamatud ja mänguasjad

Sisustus

* arvestatud üksnes perioodile 06.09.2018 – 31.08.2019 ** arvestatud üksnes perioodile 01.09.2019 – 31.08.2020 *** arvestatud üksnes perioodile alates 01.09.2020

Vajaduste erinev suurus on tingitud erakoolis käimisest ja selle tasust. Seega puudub pooltel vaidlus selle üle, et: 1) hageja I vajadused enne erakooli minemist (perioodil 06.09.2018 – 31.08.2019) olid 857 eurot ja hageja II vajadused vastavalt 805 eurot; 2) hageja I vajadused alates erakoolis käimisest esimesel õppeaastal (perioodil 01.09.2019 – 31.08.2020) on 1146 eurot ja hagejal II 1094 eurot; 3) järgmisest õppeaastast kuni laste täisealiseks saamiseni (perioodil alates 01.09.2020) 1182 eurot ja 1130 eurot. Istungil jäi vaidlus üles järgmiste kuluobjektide osas: 1) koolitarbed erakoolis 10 eurot; 2) raamatud ja mänguasjad täiendavalt tabelis märgitule 15 eurot (kokku hagejate hinnangul vajadused 25 eurot); 3) sisustus täiendavalt tabelis märgitule 5 eurot (kokku hagejate hinnangul 20 eurot). Muus osas poolte positsioonid hagejate vajaduste osas ei erine. Kohus hindab järgnevalt nimetatud vaidlusaluste kulude põhjendatust ja vajalikkust vastavalt hagejate poolte esitatud tõenditele nimetatud kuluobjektide osas, tehes kindlaks, mis on hagejate vajadused nende tavalisest elulaadist lähtudes. Koolitarvete kulu osas erakoolis ei esitanud hagejad tõendeid, kuivõrd pole selles osas kogunud kulutšekke. Pooled arutlesid, et kuigi erakooli poolt on tagatud peamised kooliõppevahendid, kaotavad lapsed nimetatud õppevahendeid või lähevad need õppevahendid katki, mistõttu on vajalik teha täiendavaid kulutusi õppevahenditele umbes 10 euro eest kuus. Hagejate esindaja põhjendas kulu istungil järgmiselt: „Iga kuu ostan ca 10 pliiatsit, pastakat“. Kohtu hinnangul tundub lisaks erakooli poolt antud õppevahenditele 10 pliiatsi või pastaka ostmine lastele iga kuu ülemäärane. Usutav on, et lapsed võivad aeg-ajalt pliiatseid, pastakaid vm kaotada ja lõhkuda, kuid kuivõrd kohtule ei ole esitatud tõendeid kulude kohta, on kohtu hinnangul eluliselt usutav u 10 pliiatsi või pastaka vm taolise ostmine korra kvartalis ehk kuluna ümardatult u 3 eurot kuus iga lapse kohta (s.o 36 eurot aastas). Raamatute ja mänguasjade osas on hagejad esitanud tõendid 25.01.2020. a menetlusdokumendi lisana „KULUD X &X“, mille lehekülgedel 147-153 peaks olema tõendid vastavate kuluobjektide osas, kuigi on märgitud, et nimetatud kulude loetelu pole ammendav. Kuludokumentidelt nähtuvad kulud mänguasjadele ja raamatutele, mh on toodud nt ühe raamatu kuluna u 15 eurot (lk 150 Rahva Raamat kuludokument venekeelsetele raamatutele) ja mänguasjale, sh droon, voolimine, lima, nukud, sõidukid, lauamäng „5 sekundit“, osavusmäng Kendama keskmiselt u 30 eurot (ülejäänud tšekid lehekülgedel 150 – 153). Hagejad on selgitanud enda vajadusena u 25 eurot, mis on u üks keskmise maksumusega mänguasi või raamat kuus. Kohtu hinnangul ei ole see ülemäärane, arvestades et mänguasjade ja raamatute ostmine lastele on nende arengu jaoks oluline. Sisustuse osas on hagejad esitanud tõendid 25.01.2020. a menetlusdokumendi lisana „KULUD X &X“, mille lehekülgedel 154 - 163 peaks olema tõendid vastavate kuluobjektide osas.

Tsiviilasi nr 2-18-13309 Istungil arutleti, et nimetatu alla läheb mh mööbliesemed ja voodipesu jne. Hagejad on esitanud kulutšekke sisustuse osas kokku summas 1074,33 eurot, mis teeb igakuiseks kuluks u 90 eurot ning mis kahe lapse peale jagatuna on 45 eurot kuus. Tšekkidest nähtuvad kulud korvile (10.02.2019. a Stockmanni tšekk) 47 eurot, voodiriietele ja toalõhnastile 323,60 eurot (04.05.2019. a ja 24.10.2019. a Stockmanni tšekk ja 12.05.2019. a Jyski tšekk), käterätikutele 75,70 eurot (20.05.2019. a ja 18.06.2019. a Ülemiste keskuse tšekk ja 03.06.2019. a Home&You tšekk), kattemadratsitele 70 eurot (18.06.2019. a ja 25.07.2018. a Jyski tšekk), padjad 82,50 eurot (07.09.2019. a Jyski tšekk, 22.11.2019. a Prisma tšekk, 12.2019. a Home&You tšekk, 15.12.2019. a Jyski tšekk), voodikattele 20 eurot (24.08.2019. a Zara Home tšekk), kott-tool 59 eurot (05.10.2019. a Aatriumi sisustuskaubamaja tšekk), lambid, küünlajalad jm 58,75 eurot (22.11.2019. a Apelsini tšekk, 05.12.2019. a Home&You tšekk). Kokku on nimetatud kulud u 736,55 eurot ehk u 60 eurot kuus ehk 30 eurot lapse kohta. Kohtu hinnangul on tegemist näitlikustavate tõenditega erinevatest kuludest, mis võivad sisustuse osas tekkida, kuid selles pole arvestatud mh suuremaid mööbliesemeid. Hagejad aga ei nõua elatisena nii suurt kulu, vaid on selle toonud näitlikustavana, mis kulud võivad tekkida. Kohus leiab, et kulu sisustusele 240 eurot aastas, arvestades et sinna alla lähevad nii väikesed sisustuselemendid nagu küünlajalad, küünlad, lambid, taoalõhn, padjad, tekid, organiseerimisvahenditele (nt korvid, karbid), voodiriided kui ka suuremad mööbliesemed (toolid, mingil ajahetkel ka voodi, laud jm), pole liigselt ülemäärane, arvestades et ka lapsed kasvavad ja vajavad teatud ajaperioodide tagant sisustuse väljavahetamist. Arvestades et vanemate poolt on lastele selliseid asju ka varasemalt lubatud, on see ka osa laste elustandardist. On usutav, et iga lapse peale kulub u 20 eurot kuus ehk 240 eurot aastas, s.o 5 eurot rohkem kui kostja poolt aktsepteeritud vajadus, et tagada nende sisustusvajadusi. Kostja on ka ise kujundanud hagejate elustandardit tavapärasest kõrgemaks, mh ostes kalleid mobiile, tahvelarvuteid ja ümbrised ning viies hagejad Eestis reisides kõrgema taseme hotellidesse (01.11.2018. a istungi protokoll). Seega on põhjendatud kohtu hinnangul hagejate vajadused (mis on kantud hagejate ema poolt) järgmistes summades: 1) hageja I vajadused enne erakooli minemist (perioodil 06.09.2018 – 31.08.2019) summas 877 eurot ja hageja II vajadused vastavalt 825 eurot; 2) hageja I vajadused alates erakoolis käimisest esimesel õppeaastal (perioodil 01.09.2019 – 31.08.2020) summas 1169 eurot ja hagejal II 1117 eurot; 3) järgmisest õppeaastast kuni laste täisealiseks saamiseni (perioodil alates 01.09.2020) summas 1205 eurot ja 1153 eurot. Seega kuuluks hagejate poolt väljatoodud vajaduste rahuldamiseks kostja poolt hüvitamisele pool nimetatud vajadustest ehk: 1) hagejale I perioodil 06.09.2018 – 31.08.2019 summas 438,50 eurot (s.o 877 eurot ÷ 2) ja hagejale II summas 412,50 eurot (s.o 825 eurot ÷ 2); 2) hagejale I perioodil 01.09.2019 – 31.08.2020 summas 584,50 eurot (s.o 1169 eurot ÷ 2) ja hagejale II summas 558,50 eurot (s.o 1117 eurot ÷ 2); 3) hagejale I perioodil alates 01.09.2020 kuni täiskasvanuks saamiseni summas 602,50 eurot (s.o 1205 eurot ÷ 2) ja hagejale II summas 576,50 eurot (s.o 1153 eurot ÷ 2).

Tsiviilasi nr 2-18-13309 Hagejad vaidlesid kulule mobiiltelefonile osaliselt vastu, leides et põhjendatud kulu oleks maksimaalselt 200 eurot ühe lapse kohta. Pooled nõustusid, et telefon ja tahvelarvuti võivad kuuluda välja vahetamisele u iga kahe aasta tagant, sest telefonid lähevad katki, lapsed kaotavad neid ja tehnika aegub. Kostja on selgitanud, et ostis hagejale 06.05.2019 II telefoni 429,99 euro eest. Kohtu hinnangul ei ole kulu telefonile 429,99 eurot ülemäärane, arvestades tavalist elulaadi, mille vanemad on lastele kujundanud. Vanematel võib olla küll erimeelsusi selles osas, millele tuleks rohkem või vähem kulutada, kuid arvestades, et hageja on toonud välja hagejate vajadustena vastavalt elustiilile ühes kuus u 1200 eurot, ei ole kohtu hinnangul telefoni kulu, mis vastab u ühe kuu kolmandikule kulule korra kahe aasta jooksul põhjendamatult suur. Seega arvestab kohus kostja poolt hagejale II tasumisele kuuluvast elatisest maha kantud kulu telefonile (u 18 eurot kuus, kui arvestada kulu kahe aasta peale), mis tuleb jagada vahemate vahel võrdselt ehk kohus arvestab maha pool telefoni kulust, s.o 215 eurot telefon ehk u 9 eurot kuus kahe aasta peale. Kohus arvestab selle kulu maha 06.09.2018 – 31.08.2020. a (s.o kaheaastane periood) kostja poolt hagejale II tasumisele kuuluvast elatisest. Täiendavalt on hageja esitanud kulu tahvelarvutile 392,40 eurot. Hagejate esindaja on küll vaielnud sellele kulule vastu, märkides et lastel on tahvelarvutid, mis osteti u 5 või 6 aastat tagasi. Samuti märkis hagejate esindaja, et lapsed mängivad sellega ning pigem oleks vaja raamatuid lugeda. Samas nõustus hagejate esindaja, et iga paari aasta tagant kuulub tehnika väljavahetamisele. Kohtu hinnangul ei ole seega uue tahvelarvuti ostmine ülemäärane kulu, kuivõrd varasemate tahvelarvutite ostust on möödunud vähemalt 5 või 6 aastat, arvestades tavalist elulaadi, mille vanemad on lastele kujundanud. Seega arvestab kohus kostja poolt hagejatele tasumisele kuuluvast elatisest maha kantud kulu tahvelarvutile (kokku u 16,35 eurot kuus, kui arvestada kulu kahe aasta peale), mis tuleb jagada laste vahel ja vahemate vahel võrdselt (s.o neljaga) ehk kohus arvestab mõlema lapse puhul tasumisele kuuluvast elatisest maha veerand tahvelarvuti kulust, s.o 98,1 eurot kogukuluna ehk u 4 eurot kuus iga lapse kohta kahe aasta peale kummagi vanema osas. Kohus arvestab selle kulu maha 06.09.2018 – 31.08.2020. a (s.o kaheaastane periood) kostja poolt hagejatele tasumisele kuuluvast elatisest. Kulu tahvelarvuti ümbrise peale summas 107 eurot on kohtu hinnangul ülemääraselt suur ega kuulu põhjendatud kuluna arvestamisele. Kohtu hinnangul on põhjendatud kuluna tahvelarvuti katteks u 20-30 eurot, mis moodustab kahe aasta peale ühe lapse ja ühe vanema peale arvestatuna nii väikese kulu (paarkümmend senti), et see ei mõjuta oluliselt ülalpidamiskohustust. Muid asjaolusid, mille alusel sooviks kostja, et kohus arvestaks kostja osa laste vahetult ülalpidamisel, kostja kohtu ette ei toonud. Seega kuuluks hagejate poolt väljatoodud vajaduste rahuldamiseks kostja poolt tasumiseks elatisena pool nimetatud vajadustest (põhjenduste punktis 19 tuvastatu), arvestades ka kostja poolt kantud kulusid (käesolevas põhjenduste punktis tuvastatu), s.o järgmiselt: 1) hagejale I perioodil 06.09.2018 – 31.08.2019 summas 419,50 eurot (s.o 438,50 eurot – 15 eurot – 4 eurot) ja hagejale II summas 384,50 eurot (s.o 412,50 eurot – 15 eurot – 9 eurot – 4 eurot); 2) hagejale I perioodil 01.09.2019 – 31.08.2020 summas 580,50 eurot (s.o 584,50 eurot – 4 eurot) ja hagejale II summas 545,50 eurot (s.o 558,50 eurot – 9 eurot – 4 eurot); 3) hagejale I perioodil alates 01.09.2020 kuni täiskasvanuks saamiseni summas 602,50 eurot (ei muutunud võrreldes põhjenduste punktis 20 tuvastatuga) ja hagejale II summas 576,50 eurot (ei muutunud võrreldes põhjenduste p-s 20 tuvastatuga).

Tsiviilasi nr 2-18-13309 -

hagejale I igakuine elatis perioodil 06.09.2018 kuni 31.08.2019 summas 169,50 eurot, perioodil 01.09.2019 – 31.08.2020 summas 330,50 eurot ja perioodil alates 01.09.2020 kuni hageja I täisealiseks saamiseni summas 352,50 eurot, kuid koos Harju Maakohtu 10.04.2019. a otsusega väljamõistetud elatisega (täiendavalt summas 250 eurot) mitte vähem kui perekonnaseaduse § 101 lg s 1 ettenähtud elatise miinimummäär;

-

hagejale II igakuine elatis perioodil 06.09.2018 kuni 31.08.2019 summas 134,50 eurot, perioodil 01.09.2019 – 31.08.2020 summas 295,50 eurot ja perioodil alates 01.09.2020 kuni hageja II täisealiseks saamiseni summas 326,50 eurot, kuid koos Harju Maakohtu 10.04.2019. a otsusega väljamõistetud elatisega (täiendavalt summas 250 eurot) mitte vähem kui perekonnaseaduse § 101 lg s 1 ettenähtud elatise miinimummäär.

Seega kokku koos varasemalt jõustunud otsusega kuulub kostja poolt tasumisele elatis järgmiselt: 1) hagejale I perioodil 06.09.2018 – 31.08.2019 summas 419,50 eurot (169,50 eurot + 250 eurot) ja hagejale II summas 384,50 eurot (134,50 eurot + 250 eurot); 2) hagejale I perioodil 01.09.2019 – 31.08.2020 summas 580,50 eurot (330,50 eurot + 250 eurot) ja hagejale II summas 545,50 eurot (295,50 eurot + 250 eurot); 3) hagejale I perioodil alates 01.09.2020 kuni täiskasvanuks saamiseni summas 602,50 eurot (352,50 eurot + 250 eurot) ja hagejale II summas 576,50 eurot (326,50 eurot + 250 eurot) ehk sama, mis põhjenduste p 21 lõpus tuvastatu. Kuivõrd hagejad palusid väljamõistetud elatise siduda miinimummääraga, seob kohus selle otsuse resolutsioonis, kuid arvestades, et miinimummäär on 2020. a 292 eurot ning kõige väiksem väljamõistetud elatis alates 2020. a on 576,50 eurot, ei ületa eeldatavasti miinimummäär väljamõistetud elatist kuni laste täisealiseks saamiseni.

Tsiviilasi nr 2-18-13309 esitada muud infot ja tõendeid, et kohus saaks jõuda järeldusele, et kostjal pole võimalik tasuda suuremat juhatuse liikme töötasu, kui kostja endale tasub. Vastupidisel juhul saaks kostja, olles äriühingu ainuosanik, ise määrata endale töötasu, mis välistaks elatise kohustuse. Kostja seda ei teinud. Täiendavalt on ka kohus uurinud, kas dividende ei oleks kostjal võimalik maksta endale kui ainuosanikule, mille osas on kostja selgitanud, et kahel viimasel aastal pole maksnud, kuid teoreetiliselt oleks see võimalik. Arvestades, et kostja on nimetatud ühingus ainuosanik ja juhataja, on kostja enda otsustada, mis ulatuses endale tasu makstakse nii juhatuse liikme töötasuna kui ka dividendidena. Kostja ei ole esitanud tähtaegselt konkreetsemaid asjaolusid või tõendeid, mille alusel saaks jõuda järeldusele, et töötasu ja dividendide tasumine suuremas ulatuses või ulatuses, mis võimaldaks hagejatele maksta nõutud osas elatist, ei ole võimalik. Vastupidi nähtub 2018. a majandusaasta aruandest, et ettevõttel oli 2018. a lõpu seisuga raha 618 852 eurot ja eelmiste perioodide jaotamata kasum oli 656 842 eurot (hageja poolt 07.07.2020. a esitatud Z Z OÜ 2018. a majandusaasta aruanne). 2020. a istungil märkis kostja küll üldsõnaliselt, et praegu on vähem tööd, transpordialal on madalseis ning viitas ka eriolukorrale. Kohus andis kostjale samas kostjale eelmisel istungil tähtaja selgitamaks, miks kostja sissetulekud nii väikesed on. Kostja seda võimalust ei kasutanud. Kostjal oleks olnud võimalik hiljemalt 15.06.2020. a istungiks ette valmistada asjaolud ja tõendid, millega tõendada, et tal pole võimalik tasuda endale dividende või suuremat töötasu, kuid kostja ei teinud seda. Seega oli kostjal võimalus aasta aega kestnud menetluse jooksul ja kohtu antud tähtaegade jooksul esitada asjaolusid ja tõendeid, kuid kostja ei teinud seda ning on üksnes tuginenud üldsõnalistele väidetele. Seega ei saa kostja väiteid võimatuse kohta mitte maksta endale suuremat töötasu või dividende usutavaks. Täiendavalt on kostja ka võtnud omaks hagejate väited, et talle kuulub kolm korterit, millest ühes elab ta ise, ühes elavad vanemad ja üks seisab tühjalt (08.01.2020. a istungi protokoll al 02:23:49). Kostja on samuti kinnitanud, et ta ei soovi vaba korterit välja üürida, kuigi oleks võimalik, sest see on tühi. Samuti on kostja kinnitanud 08.01.2020. a istungil, et kostja olenemata sissetulekust piisaks kostjale kuuluva vara müümisest hagejate ülalpidamiseks (08.01.2020. a istungi protokoll 02:20:15). 15.06.2020. a istungil on kostja kinnitanud, et temale kuuluvatel korteril puuduvad hüpoteegid ehk tegemist on laenuvabade korteritega, mille müügist laekuv tulu laekuks seega täies ulatuses kostjale, sh on üks korter (x uus korter) vaba, mida kostja ka ei üüri välja, mistõttu ei kahjustaks selle müük kostja enese tavapärast ülalpidamist. Kostja ei vaielnud ka vastu, et soetas korteri 2018. a sügisel ehk käesoleva menetluse ajal. Alternatiivselt oleks kostjal võimalik korter välja üürida, et sellega igakuist täiendavat sissetulekut teenida. Samuti on kostja kinnitanud, et talle kuulub ka kaks sõiduautot, millest üks on firma kasutuses, kuid selgitas, et soovib need maha müüa ning nende väärtus on 10 000 eurot kummalgi. Kostja ka kinnitas, et saaks autode müügist saadud summasid kasutada ka elatise tasumiseks (15.06.2020. a istungi protokoll al 02:50:57). Samuti, andes sõiduauto äriühingu kasutusse, saaks kostja nõuda selle eest kasutustasu. Kostja on samuti selgitanud, et tal on peale Z Z OÜ (tegutsev ettevõte, kust kostja saab ka juhatuse liikme töötasu) veel kaks ühingut, kuid tegemist on passiivsete ühingutega. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt leiab kohus, et kostja majanduslik seisund on selline, mis võimaldab hagejatele elatist tasuda nõutud summades. Kohtule tundub, et kostja on kohtu jaoks üritanud näidata enda majanduslikku seisundit halvemana kui see tegelikult on ja varjab enda tegelikke majanduslikke võimalusi, tuginedes üksnes üldsõnalistele väidetele ning vähendades enda sissetulekuid ning mitte kasutades enda vara täiendavate sissetulekute teenimiseks. Kohtul oleks võimalik koguda tõenditena ka kostja pangakonto väljavõtted, kuid kohtu hinnangul tuleneb juba esitatud asjaoludest ja ka kostja kinnitatud asjaoludest, et kostja majanduslik seis võimaldab enda alaealistele lastele ülalpidamist anda vastavalt nende elustandardile. Kohus ei arvesta ka 25.01.2020. a esitatud tõendeid, mis hagejate väitel tõendab kostja luksuslikku

Tsiviilasi nr 2-18-13309 elustandardit, kuivõrd tegemist on kaudsete tõenditega ning kohtu hinnangul muud asjaolud ja tõendid tõendavad kostja majanduslikku seisundit piisavalt. Seega kohtu hinnangul ei kuulu kostja vastuväite alusel hagid väiksemas ulatuses rahuldamisele.

Tsiviilasi nr 2-18-13309 lg 2 mõttes põhistama, milles seisneb vajadus vältida olulist kahju (RKTKm 2-18-6491/38, p 15), st iga elatisehagi ei kuulu tagamisele, olenemata sellest, et hagi ise võib olla õiguslikult perspektiivikas. Kuivõrd hagejad nõuetekohast hagi tagamise avaldust ei esitanud, jätab kohus ka istungil esitatud alternatiivse üldsõnalise hagi tagamise avalduse rahuldamata. Soovi korral on hagejatel võimalik esitada nõuetekohane hagi tagamise avaldus, kus on arvestatud eeltoodud selgitusi. Menetluskulude kindlaksmääramine

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.