Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. juuni 2020, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-12765
Tsiviilasi
XX hagi YYvastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 25. novembri 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
YYapellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
2. juuni 2020
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): YY(ik: xxx) Vastustaja (hageja): XX (ik: xxx), seaduslik esindaja ZZ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Jennsen
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest (3-2-1-3-07, p 12) on hageja arvelduskontole raha maksmisega võimalik lugeda ülalpidamiskohustus kas täiesti või osaliselt täidetuks üksnes juhul, kui vanemad on sellises elatise andmise viisis omavahel kokku leppinud. Sellekohaseid tõendeid esitatud ei ole. Selleks, et elatist saaks alla miinimummäära vähendada, tuleb kostjal esile tuua ja tõendada, et kostja ei ole muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist, kahjustamata seejuures enda tavalist ülalpidamist (PKS § 102 lg 1). Selliste üldiste eelduste rakendamine alaealiste laste elatise alla miinimummäära väljamõistmiseks on võimalik üksnes juhul, kui vanema vara hulka kuuluvate vahendite ülalpidamiskohustuse täitmise eesmärgil kasutamine elatise miinimummääras väljamõistmist ei taga ja kui esineb oluline põhjus, milleks saab seaduse kohaselt olla eelkõige vanema töövõimetus või asjaolu, et vanemal on veel mõni laps, kes elatise miinimummääras väljamõistmise korral osutuks majanduslikult vähemkindlustatuks, kui elatist saav laps (PKS § 102 lg 2). Mõjuva põhjuse hindamisel tuleb arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (3-2-1-35-17). Kostja on avaldanud, et tema sissetulek on 1100 eurot kuus, kui tööd ei ole, siis 500–700 eurot kuus, ta peab maksma pangalaenu 250 eurot kuus ja kohustusi on tal kokku 700–800 eurot kuus. Tõendeid sissetulekute ja kohustuste kohta kostja esitanud ei ole. Kohus saab elatist maksma kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse määramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab, mida kostja teinud ei ole. Kuigi kostja ei ole esitanud tõendeid sissetulekute ja makstud elatise kohta, arvestas kohus seda, et ema oli nõus elatise vähendamisega selliselt, et elatisest arvestatakse maha perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 alusel makstav toetus 30 eurot kuus.
Maakohtu otsuse vaidlustas kostja, kes täpsustas ringkonnakohtu istungil, et ta ei ole nõus tasuma elatist tagasiulatuvalt enne hagi esitamist ning alates hagi esitamisest on ta nõus maksma elatist 150 eurot kuus. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
Ringkonnakohus leiab, et hageja esindaja poolt 09.03.2020 esitatud menetlusdokument, milles esindaja esitas vastuväite kohtu tegevusele ning taotles samade menetlusnormide rikkumise eest kohtuniku taandamist, oli põhjendamatu ning selle koostamisele kulunud aja eest tasu nõudmine ei ole põhjendatud ja vajalik TsMS § 175 lg 1 tähenduses. 09.03.2020 menetlusdokumendi põhjendamatust kinnitab ka see, et Tartu Ringkonnakohtu esimees jättis 19.03.2020 vastusega hageja esindaja kaebuse kohtu koosseisu kuuluvate kohtunike tegevuse peale rahuldamata. Kostjal puudub kohustus hüvitada hageja esindaja põhjendamatut ja ebavajalikku kulu. Ringkonnakohus leiab, et muud menetluskulude nimekirjas märgitud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Seetõttu tuleb kostjal hüvitada õigusabikulud 2,75 tunni eest kokku summas 330 eurot (2,75x100+käibemaks 20%). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja maksma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.