Perekonnaõigus › Abielulahutus

Hagiavaldusele on lisatud abielutunnistus, lapse sünnitunnistus ja maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. Viru Maakohtu 13.05.2020 määrusega võeti hagi menetlusse; selgitati, et vastavalt TsMS § 346 lõikele 2 kohustab maakohus abieluasjas pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus; kostjal tuli esitada kohtule kirjalik vastus hagile 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest või suuliselt kohtuistungil, milles teatada, kas ta tunnistab hagi ja on nõus abielu lahutamisega. 09.06.2020 toimunud kohtuistungil jäi hageja nõude juurde lahutada poolte abielu, mis on sõlmitud xxxx Lääne-Viru Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnas. Kinnitas, et abielulised suhted lõppesid 2019 septembris ja pooled elavad lahus alates märtsist 2020. Lisas, et abielu suhete taastamist ei soovi, kuna abielu oleks pidanud lõpetama juba 14 aastat tagasi. Kostja avaldas, et on nõus abielu lahutama, ei soovi leppimise aega ning leiab samuti, et abielulisi suhteid taastada ei ole võimalik. Kinnitas hagiavalduses esitatut, so seda, et poolte abielulised suhted lõppesid 2019 septembris ja pooled elavad lahus alates märtsist 2020. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning kuulanud pooled kohtuistungil isiklikult, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Hagiavaldusele lisatud abielutunnistuse kohaselt on poolte abielu sõlmitud xxxx Lääne-Viru Maavalitsuses (kande nr xxxx). Hagiavalduse ja kohtuistungil antud seletuse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada. Kostja on abielu lahutamisega nõus, mida on kinnitanud kohtuistungil. Tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade tahteavaldustest (nt PKS § 7 lg 2). PKS § 63 kohaselt lõpeb abielu, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 65 kohaselt abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus võtma tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Pooled on kinnitanud, et nende abielulised suhted on lõppenud 2019 aasta septembrist, pooled koos ei ela. Vaatamata kohtu selgitusele, et pooltel oleks võimalik võtta leppimisaeg, et enda abielulisi suhteid taastada, pooled avaldasid, et ei soovi abielu jätkata ega abielulisi suhteid taastada.

Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud, poolte kindel soov on abielu lahutada ning poolte arvates ei ole võimalik poolte abielusuhteid taastada. Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui abikaasad ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et pooltel puudub tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida neid abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik poolte sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada. Eeltoodust tulenevalt, tuleb lahutada S U (isikukood: xxxx) ja J U (isikukood: xxxx) abielu, mis on sõlmitud xxxx Lääne-Viru Maavalitsuses (kande nr xxxx). TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Selle sätte alusel jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Väljamõistetavad menetluskulud puuduvad. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kohtuotsuse päises märgitud hagihind, so 3500 eurot, ei ole menetluskulu ega kuulu pooltelt väljamõistmisele. Kohus selgitab pooltele ka, et PKS § 66 p 2 alusel abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumise päeval.

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.