Tsiviilasi 2-19-18827
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. mai 2020, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasi
C. P. hagi D. P. vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2 856.24 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja C. P. , ik XXX, lepinguline esindaja Irina MetslerVerner, e-post [email protected] Kostja D. P. , ik XXX, lepinguline esindaja Helen Pahk, epost [email protected]
Menetlus
kirjalik
eurot, kulutused tervishoiule 114.50 eurot, kulutused hügieenitarvetele 73 eurot, õpingutega seotud kulud 25 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele kuni 66 eurot ning muud vältimatud püsikulutused on 50 eurot kuus. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 317.36 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni hageja 21-aastaseks saamiseni ning tagasiulatuvalt elatis perioodi eest 1.11.2019 kuni 31.10.2019 summas 3 200 eurot, sest kostja ei ole hagejat tema õpingute ajal üleval pidanud; kohtuotsuse alusel alaealisele hagejale elatise maksmise kohustus lõppes, kui hageja lõpetas gümnaasiumi. Kostja oma kirjalikus vastuses vaidles hagile vastu. Hagi on esitatud ennatlikult. Kostja sai alles hagiavaldusest teada, et hageja jätkas õpinguid XXX ülikoolis. Hageja ei suhtle kostjaga, kostja telefonikõned blokeerib. Kostja kohtus tütrega viimati 2015 aastavahetusel ning edaspidine suhtlus puudub. Kostja ei saanud teadlik olla elatise maksmise kohustusest. Kostja tunnistab elatise maksmise kohustust, kuid mitte ühe aasta eest tagasiulatuvalt. Hageja ei ole varasemalt elatist nõudnud ja kostjat oma õpingutest teavitanud. Hageja pangakontost nähtuvalt toetab hageja ema tütart 100 euro suuruse summaga kuus. Vajadusel võib kostja tasuda sama suure summa. Hagis nõutav elatis on ebamõistlikult suur. Hagiavaldusele lisatud pangakontode väljatrükkidest nähtub, et hageja on teinud kandeid ühelt kontolt teisele 2019 septembris summas 1 300 eurot ning ühe konto lõppsaldo on 17.11.2019 seisuga 1 011.18 eurot. Hageja rahalised vahendid ei ole nullis ning ülalpidamisvajadus hagis nõutud summas on seega tõendamata. Kostjal ei ole võimalik nõutavat elatist maksta ka enda majandusliku olukorra tõttu. Kostja jäi XXXX. aastal töötuks, tema ülalpidamisel on XXX-aastane XXX. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtumenetluse kestel pooled kokkuleppele ei jõudnud. Hageja oli nõus vähendama igakuist elatist 225 euroni ning loobuma tagasiulatuvast elatisest, kostja nõustus maksma kompromissi korras 100 eurot kuus alates hagi kohtusse esitamisest. Kohtu seisukoht ja põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Riigikohus on lahendi 3-2-1-119-15 punktis 11 selgitanud: „Kuigi ülalpidamise ulatus on PKS § 99 lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit. Esmalt tuleb elatist välja mõistes arvestada, et PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Lisaks tuleneb PKS § 102 lg-st 1, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, kuid alla miinimummäära saab elatist vähendada üksnes
mõjuval põhjusel. PKS § 102 lg 2 kohaldub juba selle sõnastuse järgi üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik PKS § 102 lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda.“ Kostja ei vaidlustanud kohtule esitatud esimeses menetlusdokumendis (kostja vastuses hagile) asjaolu, et hageja õpib XXX. Kohus loeb asjaolu tõendatuks, kuigi hageja ei ole lisanud hagiavaldusele vastavasisulist tõendit. Samas nähtuvad hageja kulutused seoses XXXga ka hageja pangakonto väljavõttest. Hagiavalduse kohaselt on hageja igakuulised kulutused 634.72 eurot. Olulisteks kulutusteks on eluasemekulu, mis tuleneb XXX ühiselamu arvetest, mis on hagiavalduse kohaselt keskmiselt 144 eurot kuus, toidukuludest, mis on hageja arvestuse kohaselt 200 eurot kuus ja tervishoiukuludest, mis koosneb põhiliselt hambaravi kulust, keskmiselt 114 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole kohtule tõendanud oma igakuiseid kulutusi keskmiselt 635 euro ulatuses. Hageja on esitanud oma pangakonto (4 viimast numbrit XXXX) väljavõtte perioodi kohta
erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13; 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1136-13, p 14).“ Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta on kostjalt ühe aasta kestel enne hagi kohtusse esitamist elatist nõudnud. Alaealise ülalpeetava puhul on kohustatud isiku suhtes kehtiv seadusest tulenev eeldus, et vanem peab last üleval pidama. Täiealiseks saanud, kuid õpinguid jätkava lapse puhul tuleb esitada kohustatud isikule ülalpidamise nõue. Käesolevas vaidluses ei ole hageja kostjaga suhelnud, isegi mitte ülalpidamise nõudmise teemal. Hageja on täisealine, tema ema ja kostja vaheline elatist puudutav suhtlemine ei ole asjasse puutuv ning ei ole ka tõendatud. Hageja nõuet ei esitanud, millest saab järeldada, et hageja ei vajanud kostja poolset ülalpidamist. Teiseks ei ole kostjal tema majanduslikust olukorrast tulenevalt võimalik käesoleval ajal maksta tagasiulatuvalt ühe aasta elatise summat, mida kohus on põhjendanud väljamõistetava elatise suuruse määramisel. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb käesolevas tsiviilasjas jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.