Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Otsuse kuupäev
29. aprill 2020, Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-4185
Tsiviilasi
M-M P hagi Ü A vastu elatise nõudes 2628 eurot
Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: M-M P ik xxxx, seaduslik esindaja V P, ik xxx, lepinguline esindaja Sirje Veiman Kostja: Ü A, ik xxxx
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kostjal on õigus 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest esitada TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
17.03.2020 esitatud hagis soovib hageja kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise alates 01.03.2019 kuni 29.02.2020 ja edasi alates 01.03.2020 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagi asjaolude kohaselt ei ole kostja osalenud lapse ülalpidamises.
Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kohtuteade on kostjale kätte toimetatud isiklikult 14.04.2020. Seega vastus tuli esitada hiljemalt 28.04.2020. Kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 alusel on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei esitanud vastuväiteid hagile, on kohus seisukohal, et hagiavaldus tuleb rahuldada täielikult ning kostjalt tuleb välja mõista perioodi alates 01.03.2019 kuni 29.02.2020 katteks 3284
eurot (10 kuud x 270 eurot + 2 kuud x 292 eurot ) ning alates 01.03.2020 iga kuu summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kuna tagaseljaotsus kuulub sõltumata nõude sisust kohtu algatusel TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel viivitamatule täitmisele, siis eraldi regulatsioonina selle täidetavaks tunnistamiseks hageja taotluse alusel TsMS § 468 lg 3 järgi puudub kohtu hinnangul vajadus.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele jäävad hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja kulud tema enda kanda. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Hageja soovib õigusabi katteks ajakuluna 1 tunni katteks välja mõista 120 eurot. Kohus leiab, et elatise hagi koostamine ei ole õiguslikult keerukas ning üldjuhul saaks sellega hakkama ka lepingulise esinduseta, sest riik on selleks välja töötanud vastavad blanketsed vormid. Käesolevas tsiviilasjas ei ole esindajaks vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus, väljakujunenud kohtupraktika põhjal põhjendatud tunnitasu suuruseks 90 eurot. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 386 lg 2; 407 lg 1 ja 3; § 415; § 416; § 442; § 444 lg 4 tagaseljaotsusega.
(digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.