Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
Tsiviilasja number ja hagi ese
nr 2-20-1597 X.X. ja X.X.e hagi X.X. ja X.X.e vastu elatise väljamõistmiseks 5256 eurot
Hagihind Kohtunik Hageja I
Hageja II Hagejate seaduslik esindaja Kostja I Kostja II
Kostja I ja II erieestkostja riigi õigusabi korras Kostjate seaduslik esindaja
29. aprill 2020
Silvi Maiste alaealine X.X.(isikukood xxxxxxxx; aadress xxxx xxx x, xxxxx küla, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxx, xx xxxxxxx) alaealine X.X. (isikukood xxxxxxxx, aadress xxxx xxx x, xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxxxx, xx xxxxxxx) Viljandi Linnavalitsus (registrikood 75005222; aadress Linnu tn 2, Viljandi linn, Viljandi maakond; e-post [email protected]) X.X.(isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxx x-x, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx; X.X. (isikukood xxxxxxxxxx aadress xxxxx xx xx-x, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxx; e-post) vandeadvokaat Raul Tosmann (AB Raul Tosmann OÜ; e-post [email protected]) Viljandi Linnavalitsus (registrikood 75005222; aadress Linnu tn 2, Viljandi linn, Viljandi maakond; e-post [email protected])
1 Jätta hagi rahuldamata. 2 Jaotada menetluskulud ning jätta hagejate menetluskulud nende endi kanda ning kostjate riigi õigusabi kulud riigi kanda. 3 Määrata kohtumenetluses X.X: (X) ja X.X.t (X) esindanud vandeadvokaadi Raul Tosmanni riigi õigusabi tasuks 502,80 eurot (s.h. käibemaks 83,80 eurot) ning arvestada riigi õigusabi tasu riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt vandeadvokaadi Raul Tosmannile; 4 Menetluskulude osas saata määruse koopia Riigi Tugiteenuste Keskusele, Eesti Advokatuurile ja Rahandusministeeriumile; 5 Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Selgitada: 6.1 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 6.2 TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 6.3 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil;
6.4 TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt soovivad hagejad elatise väljamõistmist miinimummääras. Kumbki lapsevanem ei maksa käesoleval ajal lastele elatist. Mõlemalt vanemalt on mõlema lapse suhtes hooldusõigus täielikult ära võetud. Lapsed elavad Xx xxxxxxxxx. Nii X. X. kui X.X.e teovõimet on piiratud ja mõlema eestkostja on Viljandi linnavalitsus. X. on puuduva töövõimega isik, kellel on raske puue. X. on osalise töövõimega isik, kellel on raske puue. Hageja on märkinud, et soovivad elatise välja mõistmist miinimummääras, kuid tõdevad ise, et ei X. ega X. kumbki ei suuda tasuda Perekonnaseaduse § 101 lõikest 1 tulenevat elatise maksmise kohustust maksta pool miinimumpalka lapse kohta kalendrikuus. Viljandi Linnavalitsus palub määrata kummalegi vanemale selline elatise suurus, mida nad on võimelised maksma X.e ja X. elatiseks, määrates elatise suuruseks kindla protsendi miinimumpalgast. Viljandi Linnavalitsus soovib, et elatise suurus ei jääks alla täitemenetlusaegse elatisabi kehtestatud määra, mis käesoleval ajal on 100€ kuus ühe kohustatud vanema eest. Lapsevanematel X.X.el ja X. X.l on võimalik vajaduse korral taotleda kohaliku omavalitsuse sotsiaalametist toimetulekutoetust, et tagada endale rahalised vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. Vastavalt Sotsiaalhoolekande seaduse § 133 lõikele 1 on toimetulekutoetuse arvestamise aluseks üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, millest arvestatakse maha makstud elatis, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir. Seega arvestatakse toimetulekutoetuse taotlemise ja saamise korral lapse heaks lapsevanema poolt ära makstav elatise summa alati lapsevanemale kompenseeritavate kulude hulka, mistõttu ei jää lõplik lapsevanemale endale alles jääv summa mitte kunagi väiksemaks kui riigi poolt kehtestatud toimetulekupiir. Käesoleval ajal, s.o. 2020. a veebruaris, on üksi elava täiskasvanu riiklikuks toimetulekupiiriks 150€. See tähendab, et ka sel juhul, kui X.X.le ja X.X.ele mõistetakse kohtu poolt välja ettenähtud elatis ja nende sissetulek jääb selle tõttu alla toimetulekupiiri, on võimalik nii X. X.l kui X.X.el igal kalendrikuul taotleda toimetulekutoetust ja selle tõttu on lõplik lapsevanemale kasutamiseks kätte jääv summa alati toimetulekupiir, mitte kunagi alla selle. Seega X. X. ja X.X.e lõplik sissetulek elatise maksmise tõttu ei vähene kunagi alla riikliku toimetulekupiiri. Eeltoodust lähtuvalt ei saa väita, et X. X.l ja X.X.el ei ole piisavalt rahalisi vahendeid oma lastele elatise maksmise tõttu. Kostjate põhjendused Kostjate X. X ega X.X.e esindaja teatab, et kumbki kostjatest ei suuda tasuda Perekonnaseaduse § 101 lg. –st 1 tulenevat elatise maksmise kohustust pool miinimumpalka lapse kohta kalendrikuus, sest kostjatel esineb tervisest tulenevalt vähenenud või puuduv töövõime ja nende sissetulekud on piiratud. Kostjate I ja II esindaja leiab, et X. X. ja X.X.elt välja mõistetav elatise suurus, ükskõik mis määras see ka oleks, pole kummalegi kostjatest jõukohane. Kuigi hagejate esindaja Viljandi Linnavalitsus palub elatise määramisel võtta arvesse, et elatise suurus kummalegi lapsele ei jääks alla täitemenetlusaegse elatisabi kehtestatud määra, mis käesoleval ajal on 100 € kuus ühe kohustatud vanema eest, siis kostjate I ja II esindaja vaidleb hagile täies ulatuses vastu, kuna kostjate endi esmavajadused ka hagi osalisel rahuldamisel kannataksid. Kostjate X.X.e ja X. X. esindaja ei pea käesolevas menetluses võimalikuks hagejate esindaja poolt pakutavat vajadusepõhist lähenemist kaaluda, kus vajaduse korral kostjad saaksid taotleda kohaliku omavalitsuse sotsiaalametist toimetulekutoetust, et tagada endale rahalised vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. Kohtumenetluses hagejate esindaja pakutud variant väljub hagi raamidest, mistõttu kostja esindaja palub kohut sellise kaalutluse jätta tähelepanuta.
Kui X.X.le ja X.X.ele mõistetakse kohtu poolt välja hagis taotletud elatis, siis vanemate – kostjate sissetulek jääb sellest tulenevalt alla toimetulekupiiri. Eeltoodud põhjustel kostjate esindaja palub hagid mõlema kostja osas jätta rahuldamata. Kostjate esindaja osundab Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise kord (Vastu võetud 25.01.2018 nr 3), mille § 7 lg. 4 kohaselt Teenuse saaja isiklike kulude katteks peab vallavalitsuse eelarvest iga kuu tegema kulutusi keskmiselt 240 euro ulatuses ja vähemalt 2880 eurot aastas, mille kohta vallavalitsus peab eraldi arvestust. Kostjate esindaja märgib, et käesoleva menetluse aegu X.e ja X. ülalpidamiseks eraldab riik igas kuus kummagi lapse tarvis 2880 €, lisaks X.ele täiendavalt, kel on raske puue, tema erivajadusteks 160 €. Kostjate esindaja asub seisukohale, et asendushooldusteenuse osutamise halduslepingu kohaselt laste vajadused on täielikult kaetud, s.o. lapse kohta 240 € kuus, 2880 € aastas lapse isiklike kulude katteks. Kostjate esindaja leiab, kuna hagejate - laste vajadused täielikult on kaetud riiklike toetustega, siis palub kohtul saab sellega arvestada, kuna menetlusosaline sellele tugineb (vt RKTKo nr 3-2-1-37-11, p 16). PKS § 102 lg 2 puhul on tegemist näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte (vt RKTKo nr 3-2-1-17-16, p 11; RKTKo nr 3-2-1-124-15, p 15; RKTKo nr 3-2-1-160-12, p 17). PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad (vt ka RKTKm nr 3-2-1-119-15, p 11). Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. Kostja I X. X. sissetulekuks on töövõimetoetus ja puudeastme raha, mis kokku on umbes 400 eurot ja Kostja II X.X. sissetulekuks on töövõimetoetus ja puudeastme raha, mis kokku on umbes 317 eurot. Kostjate esindaja osundab tõsiasjale, et hagejate esindaja vastuses pole märkigi sellest, et kostjate näol on tegemist piiratud teovõimega isikutega. Kostjate esindaja arvates pole asjakohane hagejate esindaja viide Riigikohtu lahendile: Kui Kostjate esindaja palub hagi mõlema kostja suhtes jätte rahuldamata, menetluskulud jätta riigi kanda. Kohtu põhjendused
eurot lapse kohta). Samas hagejate seaduslik esindaja ise tunnistab hagiavalduses fakti, et kostjate näol on tegemist raske puudega isikutega, kelle teovõimet on piiratud ning mõlemale on määratud eestkostja – Viljandi Linnavalitsus (dtl 3-5).
olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Arvestada tuleb sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk (lapse igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud) ning ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (Riigikohtu 28. märtsi 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-1611905, p 18; 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 12; 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 28.1-28.2; 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1174-16, p 13).
/allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.