lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-3325/2

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 06.04.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-3325/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.04.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
590
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Maido Roots

Määruse tegemise aeg ja koht

06.04.2020.a. Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-3325

Tsiviilasi

K T hagiavaldus K H vastu elatise nõudes

Menetlustoiming

hagiavalduse menetlusse võtmata jätmine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: K T (ik: xxxx); seaduslik esindaja K N (ik: xxxx) Kostja: K H (ik: xxxx)

RESOLUTSIOON:

1.Jätta menetlusse võtmata K T hagiavaldus K H vastu elatise nõudes.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Määrus kätte toimetada hageja esindajale. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja kohtu seisukoht
1.K T seaduslik esindaja K N esitas Viru Maakohtule 28.02.2020.a. hagi K H vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja kostjalt elatise väljamõistmist alates xxxx. Hageja taotleb elatise väljamõistmist põhjusel, et kostja (K H, sünd. xxxx) ei ole maksnud hagejale elatist alates hageja sünnist. Hagile on lisatud K T sünnitunnistus, millest nähtub, et kanne isa (K T) kohta on eelduslikult tehtud ema K Ni ütluste alusel. Rahvastikuregistri andmete kohaselt ei ole kostja hageja vanem.
2.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 25.09.20262-26-15026/9Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 24.09.20262-26-17840/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 23.09.20262-26-13940/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 23.09.20262-26-13685/18Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-9246/22Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 21.09.20262-26-19799/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus selgitab, et perekonnaseaduse (PKS) § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 82 kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. PKS § 84 lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees: 1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus, 2) kes on isaduse omaks

võtnud või 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus. PKS § 94 lg 2 järgi põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Kuivõrd kohtule esitatud sünnitunnistusest ei nähtu, et kostja oleks hageja vanem (isa), ei ole kostjal käesoleval ajal hageja ülalpidamise kohustust PKS § 96 tähenduses. Riigikohus on märkinud, et elatist saab nõuda alles pärast seda, kui on jõustunud isaduse tuvastamise otsus (RKTKo 3-2-1-130-14, p 16). Kuna hageja põlvnemine kostjast ei ole kohtuväliselt kindlaks tehtud ja põlvnemise tuvastamise nõuet ei ole käesolevas asjas esitatud, siis hagejal ei ole võimalik hagiga taotletavat eesmärki saavutada. Eeltoodust tulenevalt kohus jätab TsMS § 371 lg 2 p-i 2 alusel elatisenõude hagi menetlusse võtmata.

3.Kohus selgitab, et hagejal on võimalik määrata kostjast põlvnemine kindlaks kohtuväliselt (esitades koos kostjaga isaduse omaksvõtu avalduse perekonnaseisuasutusele) või esitada kohtule hagi kostja vastu põlvnemise tuvastamiseks kas enne või samaaegselt elatise väljamõistmise nõudega. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 3 kohaselt ei võeta riigilõivu põlvnemise tuvastamise hagi läbivaatamise eest, kui põlvnemise tuvastamise hagi esitatakse koos elatise nõudmise hagiga. RLS § 59 lg 3 järgi hagiavalduse esitamisel põlvnemise tuvastamiseks, kui hagiavaldust ei esitata koos elatisnõudega, tasutakse riigilõivu 40 eurot.
4.Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida menetlusse võtmata jäetava elatise hagi kohta järgmist: - Hageja elatisenõudest jääb ebaselgeks, kas ta soovib elatist miinimummääras (alates 01.01.2020 292 eurot) või konkreetses summas (200 eurot); - Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist alates lapse sünnist, s.o xxxx. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
5.TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks hüvitatavaid menetluskulusid.
6.Kohus juhindus määruse tegemisel TsMS § 372; 464; 465; 661 nõudeist. Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Maido Roots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-26-10104/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-17779/6Viru Maakohus Narva kohtumaja