Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kohtu selgitus Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagi nõue Hagejad on 17.09.2019 hagiga nõudnud kostjalt elatise väljamõistmist miinimumsummas kuus. Hagejad soovivad elatise väljamõistmist miinimummääras alates hagi esitamisest. Kompromissi korras pakkusid hagejad välja, et on nõus ka elatisega 185 eurot lapse kohta. Hagejad soovisid elatise sidumist siiski protsentuaalselt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääraga. Kostja vastus Kostja palub hagi rahuldada osaliselt ja mõista kostjalt välja iga lapse kasuks igakuise elatisena 150 eurot kuus. Kostja on tasunud ka menetluse kestel lastele kokku 450 eurot kuus. Hageja sissetulekuks on keskmiselt 1600 eurot kuus. Kostja püsikuludeks on eluaseme üürikulu 740 eurot kuus ning lisaks kommunaalid. Lisaks soovib kostja, et kohus arvestaks elatise väljamõistmisel ka riigi poolt makstavate peretoetustega ning uue Justiitsministeeriumi tellimusel tehtud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus ja Pricewaterhouse Coopers Advisors uurimusega lapsevajaduspõhisest miinimumelatisest. Kohtu põhjendused

sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (PKS § 99 lg 2). PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda elatist muul viisil. Seega on muul viisil kui raha perioodilise maksmise kaudu võimalik elatise maksmist nõuda ning kokkuleppe puudumisel lahendab seda puudutava vaidluse kohus. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, tuleb tal PKS § 100 lg 2 järgi täita ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (PKS § 100 lg 2). Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (PKS § 100 lg 3). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). Kohus peab otsuse tegemisel lähtuma lapsevanema varalisest seisundist ning lapse vajadustest. Riigikohus on selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (vt Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-78-13, p 15). Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuna mõjuv põhjus on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt nt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Kolleegiumi arvates tuleb mõjuva põhjuse hindamisel arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (vt otsuse p-d 18 ja 21). Kostja on nõus tasuma hagejate ülalpidamiseks kokku 450 eurot kuus. Kostja põhjendab seda asjaoluga, et tema sissetulekute ja püsikulutuste juures ei ole ta võimeline maksma elatist seadusjärgses miinimummääras, mis käesoleval hetkel on 292 eurot kohta ehk kokku 876 eurot. Kostja on esitanud kohtule tõendid on sissetulekute kohta, püsikulutuste kohta (üürileping) ning ka pangakonto väljavõtte (dtl 182-190, dtl 98-147). Kostja sissetulekuks on keskmiselt 1500-1600 eurot kuus. Kostja püsikuluks on üürikorter, mille üür on ühes kuus 740 eurot ning lisaks kommunaalkulud. Üürikulude puhul tuleb arvestada ka asjaoluga, et kostja ei ole ainus üürnik.

jooksul kostjatele elatist vabatahtlikult. Perioodi 14.09.2019 – 21.02.2020 on kostja tasunud hagejatele kokku elatist summas 2867 eurot (dtl 245- 251). Sellega on kostja tõendanud, et on maksnud elatist vabatahtlikult ning tagasiulatuva elatise välja mõistmine ei ole põhjendatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.