Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 15. jaanuar 2020 Tsiviilasja number
2-18-594
Tsiviilasi
J.K. hagi V.K. vastu ühisvara jagamiseks ja V.K. vastuhagi J.K. vastu ühivara jagamiseks, viivise saamiseks ja J.K. kohustamiseks anda kinnistu jagamiseks ning kinnistusraamatusse omanikukannete tegemiseks vajalikud tahteavaldused
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja tsiviilasja menetluse lõpetamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 26. juuni 2019 otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant/vastustaja (hageja/vastuhagis kostja): J.K. (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Senny Pello Vastustaja/apellant (kostja/vastuhagis hageja): (isikukood XXXXXXXXXX), esindaja Gerli Luik
V.K.
RESOLUTSIOON
I. Lõpetada tsiviilasja nr 2-18-594 menetlus ning kinnitada J.K. ja V.K. vaheline kompromiss, mille tingimused on järgmised:
1.Jagada ühisvaraks olev kinnisasi aadressil XXXXXXXXXX maakond, registriosa number XXXXXX, katastritunnus XXXXXXXXXXXXX, selliselt, et kinnisasi jääb V.K. lahusvaraks ja ainuomandisse.
2.V.K. kohustub tasuma J.K.le p-s 1 märgitud kinnisasja omandi kaotamise eest hüvitist 35 000 (kolmkümmend viis tuhat) eurot J.K. Swedbank AS arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX hiljemalt 20.04.2020.a.
Jagada ühisvaraks olev sõiduauto Audi A6, registrinumber XXXXXXX selliselt, et sõiduauto jääb V.K. lahusvaraks ja ainuomandisse.
4.V.K. kohustub tasuma J.K.le p-s 3 märgitud sõiduauto omandi kaotamise eest hüvitist 3000 (kolm tuhat) eurot J.K. Swedbank AS arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX hiljemalt 20.04.2020.a.
5.J.K. lahusvaraks jäävad rahalised vahendid, hoiused ja muu finantsvara J.K. nimel avatud arveldusarvetel ja väärtpaberikontodel ning V.K. lahusvaraks jäävad rahalised vahendid, hoiused ja muu finantsvara V.K. nimel avatud arveldusarvetel ja väärtpaberikontodel;
6.J.K. kohustub andma ja annab, eeldusel, et V.K. on tasunud käesoleva kompromissi p-des 2 ja 4 märgitud hüvitised, käesoleva kompromissi allkirjastamisega nõusoleku kinnisasja aadressil XXXXXXXXXXX maakond, registriosa number XXXXXX, katastritunnus XXXXXXXXXXXXX, jagamiseks selliselt, et kinnisasi aadressil XXXXXXXXXX maakond, registriosa number XXXXXX, katastritunnus XXXXXXXXXXXXX, jääb V.K.’i ainuomandisse.
7.J.K. palub kanda kinnistusraamatusse kinnisasja aadressil XXXXXXXXXX maakond, registriosa number XXXXXX, katastritunnus XXXXXXXXXXXXX, ainuomanikuna sisse V.K..
8.J.K. kinnitab, et annab KRS § 341 lg 1 kohase nõusoleku punktis 1 loetletud vara kohta avatud kinnistusregistriosa teises jaos omaniku kande muutmiseks ja palub kinnisasja ainuomanikuna sisse kanda V.K. (isikukood XXXXXXXXXXX). J.K. on teadlik, et jõustunud kohtumäärus kompromissi kinnitamise kohta asendab tema nõusoleku (KRS § 341 lg 8, TsMS § 594).
9.J.K. on õigus keelduda omandiõiguse üleandmisest kuni p-des 2 ja 4 märgitud hüvitise tasumiseni V.K. poolt.
10.Kompromissi allkirjastamisest arvates kuuluvad kõik kinnisasja ja sõiduautoga seonduvad kulutused ja maksekohustused tasumisele V.K. poolt, samuti kõik kinnisasja ja sõiduautoga kasutamisega seonduvad kulud alates poolte lahutusest kuni kompromissi sõlmimiseni.
11.Kui V.K. on kohaselt tasunud p-dest 2 ja 4 märgitud hüvitise, kuid registriosakond mistahes põhjusel ei tee kohtumääruse alusel kannet punktis 2 märgitud kinnisasja vara omaniku muutmiseks või Maanteeamet sõiduauto omaniku muutmiseks selliselt, et ainuomanikuna kantakse sisse V.K., kohustub J.K. esimesel võimalusel, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul alates V.K. poolt vastava taotluse esitamisest, andma registriosakonnale või Maanteeametile vastava tahteavalduse. II.
Tühistada Tartu Maakohtu 26. juuni 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-18-594.
III. Tagastada J.K.le pool apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust, s.o 150 (ükssada viiskümmend) eurot J.K. Swedbank AS arvelduskontole nr
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
IV. Tagastada V.K.le pool apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust, s.o 150 (ükssada viiskümmend) eurot V.K. AS SEB Pank arvelduskontole nr
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
V. Määrus saata selle resolutsiooni p-de 2–3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib menetlusosaliste kokkuleppe kohaselt esitada määruskaebuse ühe tööpäeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest arvates (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 64 lg 2 ja § 661 lg 4). Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE TAOTLUS
1.J.K. (hageja) esitas 12. jaanuaril 2018 hagiavalduse V.K. (kostja) vastu ühisvara jagamiseks. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled abielu XXXXXXXX ning lahutasid Tartu Maakohtu 11. detsembri 2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-15181. Hageja on korduvalt teinud kostjale ettepaneku ühisvara jagamiseks. Poolte ühisvara hulka kuulub sõiduauto Audi A6, registreerimismärgiga XXXXXXX ja kinnisasi asukohaga XXXXXXXX linnas, registriosa nr
XXXXXX.
Kostja esitas 16. veebruaril 2018 vastuhagi.
3.Tartu Maakohus rahuldas 26. juuni 2019 otsusega hagi osaliselt ning jättis vastuhagi rahuldamata. Maakohus lõpetas poolte ühisomandi kinnistule registriosa numbriga XXXXXX jättis kinnistu kostja ainuomandisse, mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 17 500 eurot enamsaadud ühisvara eest ning kohustas hagejat andma nõusoleku kinnistusraamatu kande muutmiseks, määrates, et kohtuotsus asendab hageja nõusolekut kinnistusraamatu kande muutmiseks. Maakohus lõpetas poolte ühisomandi sõiduautole Audi A6, jättis sõiduauto kostja ainuomandisse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 3000 eurot enamsaadud ühisvara eest. Maakohus jättis õigusabikulud poolte endi kanda, jättis ekspertiisikulu 2560 eurot võrdsetes osades poolte kanda, määras, et hageja on kohustatud tasuma kostjale enammakstud ekspertiisikulude katteks 680 eurot. Maakohus jättis riigilõivu 1300 eurot võrdsetes osades poolte kanda ning määras, et hageja on kohustatud tasuma kostjale enammakstud riigilõivu katteks 350 eurot. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
4.Hageja esitas 26. juulil 2019 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osaliselt, st kohtuotsuse resolutsiooni p-i 3 osas, millega hagejale jäeti hüvitis välja mõistmata 17 500 eurot ületavas osas, resolutsiooni p-de 9 ja 11 osas, milles jäeti ekspertiisikulud võrdselt poolte kanda ning kohustati hagejat tasuma kostjale ekspertiisikulude katteks 680 eurot ja mõisteti hagejalt välja viivised ning resolutsiooni p-i 10 osas, milles vastuhagi riigilõiv jäeti võrdselt poolte kanda ning kohustati hagejat kostjale hüvitama 350 eurot ja tasuma viiviseid. Hageja palus tühistatud osas teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitise enamsaadud ühisvara, s.o kinnistu registriosa numbriga XXXXXX, asukohaga XXXXXXXXXX maakond, eest 44 500 eurot, jätta kostja poolt tasutud ekspertiisikulud ja vastuhagilt tasutud riigilõiv kostja kanda. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu.
6.Kostja esitas 26. juulil 2019 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja enamsaadud ühisvara eest hüvitis, jäeti rahuldamata vastuhagi nõue tunnistada sõiduauto Audi A6 lahusvaraks, jätta sõiduk kostja ainuomandisse lahusvarana hagejale hüvitise tasumise kohustuseta. Kostja palus teha asjas uus otsus, millega jätta kinnisasi kostja ainuomandisse hagejale hüvitise tasumise kohustuseta, tunnistada sõiduk kostja lahusvaraks, jätta sõiduk kostja ainuomandisse lahusvarana hagejale hüvitise tasumise kohustuseta ning jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu.
8.Pooled esitasid 14. jaanuaril 2020 taotluse kompromissi kinnitamiseks ja tsiviilasjas nr 2-18-594 menetluse lõpetamiseks käesoleva määruse resolutsioonis märgitud tingimustel.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 1 kinnitada. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi, samuti on võimalik sõlmitud kompromissi täita (TsMS § 430 lg 3).
10.Pooled kinnitavad, et on teadlikud seadusest tulenevatest nõuetest kohtuliku kompromissi sõlmimisele ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad tsiviilasjades jõustunud kohtumäärustest tulenevad nõuded sundtäitmisele. Pooled kinnitavad, et on aru saanud kompromissi sisust ja kompromissi tingimused vastavad poolte tahtele.
11.Seoses kompromissi kinnitamisega tühistab ringkonnakohus TsMS § 645 lg 1 alusel maakohtu otsuse ja lõpetab tsiviilasja menetluse TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
12.Hageja on 29. juulil 2019 tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 300 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE0602200221059223099 (III kd, tl 7). Kostja on
24.juulil 2019 tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 300 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE0602200221059223099 (III kd, tl 18). Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb hagejale tagastada pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot. Samuti tuleb tagastada kostjale pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot.
13.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised on kompromissis avaldanud, et lühendavad kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega ühe tööpäevani, arvates kohtumääruse kättesaamisest.
14.TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosalised on kompromisslepingus kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/
/digitaalselt allkirjastatud/
/digitaalselt allkirjastatud/
Indrek Parrest
Üllar Roostoja
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.