Välja mõista kostja M Plt elatis hagejate M P ja L P ülalpidamiseks summas 210 (kakssada kümme) eurot kummagi hageja kasuks kuus, kuid mitte vähem kui 73% 1⁄2 (poolest) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäärast kummagi hageja kasuks alates 01.12.2019 kuni hagejate täisealiseks saamiseni (09.08.2033).
3.Elatis kanda L A arvelduskontole nr xxxx selgitusega „elatis“.
4.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
5.Saata kohtuostus poolte lepingulistele esindajatele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.23. augustil 2019 saabus Viru Maakohtusse M P ja L P hagi M P vastu elatise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt hagejate seadusliku esindaja ja kostja kooselust on sündinud xxxx.a. lapsed L P ja M P. Vanemate kooselu lõppes 2016.aasta septembris ja lapsed jäid ema juurde. Kostja on lapsi toetanud ebaregulaarselt ja maksnud erinevaid summasid. Käesoleva aasta jaanuarist on ta teinud küll igakuiseid makseid, kuid ebapiisavates summades. Nii on kostja maksnud kahe lapse ülalpidamiseks 300 eurot kuus, kuid hagejate ülalpidamiseks sellest ei piisa.
3.Hagejad palusid mõista kostjalt välja elatis 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus kummalegi hagejale.
KOSTJA VASTUS
4.19. septembril 2019 esitatud vastuse kohaselt on kostja täitnud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult ja vanemate vahel kokkulepitud suuruses, st 300-400 eurot kuus. Hagejate ema ei ole esitanud kostjale kordagi pretensioone, et makstav summa oleks ebapiisav. Augustist 2018 kuni oktoober 2018 elas kostja hagejatega koos, kandes igapäevased toidu – ja muud kulud. Käesoleval aastal on kostja tasunud elatist üldjuhul summas 300 eurot kuus, kuid paaril kuul ka rohkem. Kostja igakuine töötasu on 1 200 eurot, millest peale eluaseme kulude jms tasumist, ei ole kostjal võimalik rohkem elatiseks maksta.
5.Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et hageja poolt tema vastu esitatud elatise nõue on alusetu ja põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.
HAGEJA SEISUKOHT
6.16. oktoobril 2019 esitatud seisukohas andis hagejate seaduslik esindaja teada, et pooled püüdsid kompromissi saavutada, kuid see ei õnnestunud. Kostja tegi ettepaneku, et hakkab maksma kummagi hageja ülalpidamiseks 200 eurot kuus, s.o. igakuiselt hagejate seaduslikule esindajale kokku 400 eurot. Hagejate seaduslik esindaja on sellise ettepanekuga nõus, kuid soovib, et kostja poolt makstav summa suureneks iga-aastaselt vastavalt miinimumelatise tõusuga ning tegi ettepaneku, et edaspidi võiks see olla 75% miinimumelatisest. Kostja sellega nõus ei olnud. 2 (6)
2-19-12602
KOHTUISTING
7.Kohtuistungil jäid hagejate esindajad hagi juurde ning soovisid elatise määramist alates 01.09.2019. Hagejate seaduslik esindaja selgitas, et pakkus kostjale kompromissi, mille kohaselt oleks alates 01.01.2020 ühele lapsele makstav elatis 80% miinimum elatisest, st 233.60 eurot kuus.
8.Kostja ja tema esindaja hagiga ei nõustunud, leides, et tema sissetulekud ei võimalda lastele elatist sel määral tasuda. Kostja peab lapsi kuuel päeval kuus vahetult üleval, kannab sel ajal laste toidukulud, eluasemekulud, vabaaja sisustamise kulud. Kostja palus arvestada ka sellega, et osa laste vajadustest on kaetud riiklike toetustega, mis laekuvad hagejate seaduslikule esindajale. Kostja nõustus elatise maksmisega ühele lapsele 210 eurot kuus, st mõlemale lapsele kokku 420 eurot kuus.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja hageja seisukohaga, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuid mitte hagejate poolt nõutud ulatuses ja ajast.
10.Perekonnaseaduse (PKS) § 82 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Hagiavalduse juurde lisatud Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud sünni tõendite koopiate ja rahvastikuregistri elektroonilisest andmebaasist saadud andmete kohaselt M P (hageja 1) ja L P (hageja 2) isaks on M P (kostja) (t.lk. 7, 8, 17-20). Hageja nõudeks on elatise väljamõistmine. PKS § 96 esimese lause kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Kuna hagejad põlvnevad kostjast, siis on hagejatel õigus nõuda kostjalt elatise väljamõistmist.
11.PKS § 101 lg 1 tulenevalt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Hagiavalduse kohaselt vanemate kooselu lõppes 2016. aasta septembris ja sellest ajast alates elavad hagejad oma ema juures. Kostjal ei ole vaidlust selle asjaolu üle. Kuna kostja koos hagejatega ei ela, siis peab kostja täitma hagejate ülalpidamiskohustuse elatise rahas maksmise teel. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 (Töötasu alammäära kehtestamine) § 1 kohaselt töötasu alammääraks on alates 01. jaanuarist 2019.a 540 eurot kuus, millest pool moodustab 270 eurot.
12.Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07 p 13 ja 3-2-1-33-11 p 19). Hagejad on hagiavalduses nõudnud miinimumelatise väljamõistmist alates hagi esitamisest. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 tehtud otsuse punktis 20 leidnud, et perekonnaseadusega sätestatud minimaalne elatis on lapse minimaalsete vajaduste osas ligilähedane tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.
13.PKS § 101 lg 1 toodud miinimummääras elatise nõudmisel ei pea hagejad oma vajaduste suurust tõendama. Seega käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus, kas kostja kui kohustatud isiku 3 (6)
2-19-12602 varaline seisund võimaldab maksta kahe hageja ülalpidamiseks elatist seaduses sätestatud miinimumulatuses ning kas esinevad alused elatise määra vähendamiseks.
14.Kohus on 21.10.2019 kohtumäärusega kohustanud kostjat esitama tõendeid oma sissetulekute, varade ja kohustuste kohta (t.lk.66-67). Kostja töötab xxxx ja pangakonto väljavõtte kohaselt saab kostja netotöötasu igakuiselt 1 250 eurot (t.lk. 78, 79). Kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni kohaselt kostjale kuulub korteriomand asukohaga xxxx, kinnistusregistriosa nr. xxxx, üldpinnaga 62 m2. Korteriomandile on seatud hüpoteek summas 5 900 eurot AS-i SEB kasuks (t.lk. 80-82). Muu vara kostjal ei ole. Kostja on 11.05.2018 sõlminud liisingulepingu AS-iga SEB Liising sõiduki xxxx liisimiseks, kuid nimetatud sõiduki omanikuks saamise õigus tekkib tal pärast lepingutähtaga saabumist 06.05.2023 (t.lk. 120-138).
15.Kostja maksab liisingulepingu alusel liisingueseme omandamise maksed igakuiselt summas 78.54 eurot (t.lk 129-130). Liisinguobjektiga seoses kannab kostja kaskokindlustuse maksed igakuiselt 31.01 eurot (t.lk. 83-84) ja liikluskindluse maksed keskmiselt 8.75 eurot kuus (t.lk. 86). Seega moodtavad kostja kulud sõiduki omamisega seoses 39.76 eurot. Lisaks kulub kostja seletuste järgi tal bensiini ostmiseks keskmiselt 110 eurot kuus. Sõiduki vajadust on kostja põhjendanud tööl käimiseks ja vastavalt kohtus kindlaks määratud suhtluskorrale laste enda juurde toomiseks ja tagasi viimiseks. Kohus nõustub kostjaga, et kostjal võivad sõiduki kasutamisega seoses tekkida kütusekulud keskmiselt 110 eurot kuus ja seega sõiduki ülalpidamiseks kokku 268.06 eurot.
16.Kostja ja AS-i SEB Pank vahel on 24.04.2018 sõlmitud laenuleping nr. 2018008983, mille tagastamata jääk seisuga 18.09.2019 oli 13 306.31 eurot, mille tagasimaksmiseks tasub kostja igakuiselt 162.87 eurot. Samuti tasub kostja igakuuselt laenukindlustusmaksena 15.59 eurot. Kokku laenulepingust tulenev igakuine kohustus 178.46 eurot (t.lk. 38, 101-107). Kostja tasub tema ja AS-i SEB Pank vahel sõlmitud laenulepingust nr. 2019014382 tulenevate kohustuste katteks igakuiselt 74.38 eurot ja laenukindlustusmakse 08.01 eurot. Kokku sellest laenulepingust tulenev igakuine kohustus 82.39 eurot (t.lk. 39, 115-117).
17.Kostja tasub AS-ile Elisa Teleteenused 01.10.2019 arve järgi 21.47 eurot (t.lk. 90), Eesti Energia AS-ile viimase poolt osutatud teenuste eest igakuiselt keskmiselt 22.93 eurot (t.lk. 91) ning Telia Eesti AS-ile müügilepingu nr. 1451798 mobiiltelefoni Samsung Galaxy A50 järelmaksu 18.08 eurot kuus (t.lk. 94-96). Samuti tasub kostja korteriomandi kommunaalkulud keskmiselt 114 eurot (t.lk. 45-56) ning mobiiltelefoni kuumaksed 33.26 (t.lk. 141 pöördel).
18.Eeltoodu alusel moodustavad kostja kohustused igakuiselt keskmiselt 738.65 eurot (268.06. + 178.46 + 82.39 + 21.47 + 22.93 + 18.08 + 114 + 33.26). Pärast nimetatud kohustuste maha arvamist jääb kostja palgast üle 511.35 eurot (1 250 - 738.65), millest ei jätku kummagi hageja ülalpidamiseks seadusega sätestatud minimaalmääras elatise maksmiseks, sest sellisel juhul peab kostjale jääma vabad rahalised vahendid vähemalt 540 eurot ulatuses. Lisaks peab kostja ka ennast ülalpidama.
19.Kostja on oma vastuses hagile ja ka kohtuistungil rõhutanud, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada hagejatele riigi poolt makstavat toetust. Riigikohus on leidnud, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab kolleegiumi arvates olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse vajaduste katmine lapsetoetusega (3-2-1-35-17 p 28.2). Samas punktis on Riigikohus rõhutanud ka seda, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta ning 4 (6)
2-19-12602 miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb ja seda on pooltega arutatud. Kohus on kohtuistungil pooltega seda arutanud. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 alusel lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 60 eurot. Seega kummagi hageja vajadused on käesoleval juhul kaetud nendele makstava toetusega 60 eurot.
20.Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et vastavalt kohtu poolt määratud hagejate ja kostja suhtluskorrale, viibivad hagejad 6 päeva kuus kostja juures ja on sellel ajal kostja ülalpidamisel. Kohus leiab, et sellises olukorras täidab kostja hagejate ülalpidamiskohustuses keskmiselt 1/5 osas PKS § 100 lg 1 teises lauses sätestatud muul viisil, mida tuleb samuti arvestada elatise määramisel.
21.PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg 2 alusel vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuna kostja ülalpidamisel on kaks last, s.o mõlemad hagejad nõuavad kostjalt elatise väljamõistmist, siis seda loeb kohus samuti mõjuvaks põhjuseks elatise määra vähendamiseks. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks hagi rahuldada summas 210 eurot kuus kummagi hageja ülalpidamiseks. Kostja on selles summas hagi õigeks võtnud. Kostja kontoväljavõtte kohaselt kostja on 2019.a septembri-novembri kuudes kandnud hagejate seadusliku esindaja L A arveldusarvele igakuiselt 400 eurot. Seega kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hagejate ülalpidamise elatusraha üksnes alates 01.12.2019. Kui kostja käesoleva otsuse tegemise ajaks on 2019..a detsembrikuu eest elatise juba maksnud, tuleb seda arvestada kohtuotsuse täitmisel.
22.09.06.2017 otsuse 3-2-1-35-17 punktis 35 on Riigikohus selgitanud, et ... Korduva kohtu poole pöördumise vältimiseks TsMS § 459 lg 1 alusel on ülalpidamist saama õigustatud lapse huvides määrata elatise suurus kohtulahendis kindlaks nii, et miinimumelatise suuruse muutudes ei osutuks kohtulahendiga väljamõistetud või kohtumäärusega kinnitatud kompromissis sisalduv elatis miinimumelatisest väiksemaks (eeldusel, et miinimumelatis on asjaolude kohaselt ka proportsionaalne). Kohus võib elatise ka PKS § 101 lg 2 järgi välja mõista nii kindla summana kui muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Sellest lähtudes peab kohus vajalikuks välja mõista kostjalt kummagi hageja ülalpidamiseks elatise summas 210 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 73% 1⁄2 (poolest) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäärast alates 01.12.2019 kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
23.Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võivad hagejad ja nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), st hagejad nõuda elatise suurendamist ja kostja elatise vähendamist. Menetluskulud
24.Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. 5 (6)
2-19-12602
25.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4 alusel kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 164 lg 3 tulenevalt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Käesolevas menetluses on kostja hagejate ülalpidamiskohustuse täitnud, kandes igakuiselt kummalegi hageja ülalpidamiseks igakuiselt 200 eurot ning täites nende ülalpidamiskohustuse ajal, mil hagejad on kostja juures ehk keskmiselt 6 päeva kuus. Sellises olukorras puudus kostja vastu hagi esitamise vajadus. Sellepärast maakohus ei leia põhjendatuks ka kostjalt hagejate menetluskulude väljamõistmist ja TsMS § 162 lg 4 alusel jätab poolte menetluskulud nende endi kanda.
26.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 440, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 31.03.2020 kohtuotsuse RESOLUTSIOON: 1. Rahuldada osaliselt M P apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Viru Maakohtu 12. detsembri 2019. a otsus osas, milles maakohus mõistis M Plt M P ja L P kasuks välja elatise summas 210 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 73% 1⁄2 (poolest) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäärast alates 1. detsembrist 2019 kuni hagejate täisealiseks saamiseni (9. august 2033). 2.1.Teha uus otsus, millega mõista M Plt välja elatis:
2.1.1.M P kasuks 2019. a detsembri eest summas 200 eurot ning alates 2020. aasta jaanuarist kuni M P täisealiseks saamiseni 9. augustil 2033 summas 203 eurot 60 senti kuus,
2.1.2.L P kasuks 2019. a detsembri eest summas 200 eurot ning alates 2020. aasta jaanuarist kuni L P täisealiseks saamiseni 9. augustil 2033 summas 203 eurot 60 senti kuus.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.
4.Maakohtu otsuse tervikresolutsioon on järgmine:
4.1.Hagi rahuldada osaliselt.
4.2.Mõista M Plt M P kasuks välja elatis 2019. a detsembri eest summas 200 eurot ning alates 2020. aasta jaanuarist kuni M P täisealiseks saamiseni 9. augustil 2033 summas 203 eurot 60 senti kuus.
4.3.Mõista M Plt L P kasuks välja elatis 2019. a detsembri eest summas 200 eurot ning alates 2020. aasta jaanuarist kuni L P täisealiseks saamiseni 9. augustil 2033 summas 203 eurot 60 senti kuus.
4.4.Elatis kanda L A arvelduskontole nr xxxx selgitusega „elatis“.
4.5.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
4.5.Saata kohtuostus poolte lepingulistele esindajatele teadmiseks. 12.12.2019 kohtuotsus 2-19-12602 jõustus osaliselt 01.05.2020 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega.
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.