Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Viru Maakohus

Kohtunik

Maido Roots

Otsuse tegemise aeg ja koht 28.11.2019.a. Rakvere Kohtumaja Tsiviilasja number

2-19-2098

Tsiviilasi

A H’i ja A H’i hagi V H’i vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja 1: A H (isikukood: xxxx) Hageja 2: A H (isikukood: xxxx) Hagejate seaduslik esindaja: J H (isikukood: xxxx) Kostja: V H (isikukood: xxxx)

Kohtuistungi toimumise aeg 12.09.2019.a. osalesid hagejate seaduslik esindaja ja kostja

RESOLUTSIOON:

Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista V H`ilt alates 01.05.2018.a. elatis laste A H’i ja A H’i ülalpidamiseks igakuuliselt kokku mõlemale lapsele 300.- eurot, kuni laste täisealiseks saamiseni. Elatis kanda J H ́i arveldusarvele nr. xxxx selgitusega elatis. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Otsusele on õigus esitada põhjendatud apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik:

300.- eurot kuus. Kostja on esitanud kirjalikud tõendid selle kohta, et ta on 50 % töövõimetu ja on elatist tasunud igakuiselt mõlemale lapsele kokku 300.- eurot. Kohtu otsustuse põhjendid. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt, kostja seadusliku esindaja poolt õigeksvõetud summas, alates 01.05.2018.a. mõlemale lapsele kokku 300.- eurot kuus. Perekonnaseaduse (PkS) § 97 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PkS § 100 lg. 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Lg. 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Lg. 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. PkS § 101 lg. 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lg. 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PkS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Tuvastamist on leidnud, et kostja on 50 % töövõimetu. Kostja on arvestades tema tervisliku seisundit ja sissetulekut tasunud elatist mõlemale lapsele kokku 300.- eurot. Eeltoodut arvesse võttes puudub kostjal võimalus tasuda käesoleval ajal suuremat elatist, kui seda on õigeks võtnud kostja. Hagejate seaduslik esindaja on avaldanud, et elatis tuleks kanda tema arveldusarvele nr. xxxx selgitusega elatis. Hagi elatise väljamõistmiseks eelnimetatud summas on tõendatud hagis esitatud asjaoludega ning selle juurde lisatud dokumentaalsete tõenditega ja kostja kirjalikus vastuses ja kohtuistungil toodud asjaoludega ning esitatud dokumentaalsete tõenditega. TsMS § 163 lg. 1 kohaselt tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Maakohus lähtus eeltoodust ja juhindus TsMS § 442.