2.Tühistada Tartu Maakohtu 1. juuli 2019 otsus elatise vähendamise suuruse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada P.N. hagi elatise vähendamiseks osaliselt, vähendada Pärnu Maakohtu 28. novembri 2016 kohtumäärusega (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-16-124228 kindlaksmääratud elatise suurust ning lugeda alates 18. veebruarist 2019 elatise suuruseks, mida P.N. on
Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
3.1.Rahuldada hagi osaliselt.
3.2.Vähendada Pärnu Maakohtu 28. novembri 2016 kohtumäärusega (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-16-124228 kindlaksmääratud elatise suurust ning lugeda alates
18.veebruarist 2019 elatise suuruseks, mida P.N. on kohustatud igakuiselt maksma alaealise A.A. ülalpidamiseks, 220 eurot.
3.3.Jätta menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades.
3.4.Määrata kindlaks kostja A.A. menetluskulude rahaline suurus 1385 eurot (koos käibemaksuga). P.N. l hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.5.Mõista hagejalt P.N. lt kostja A.A. kasuks välja 692 eurot 50 senti menetluskulude katteks.
3.6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Võtta tsiviilasja materjalide juurde apellatsioonkaebuse vastusele lisatud B.M. selgituse, P.N. poolt kasutatava K.K. pangakonto väljavõtte augusti 2019 kohta, väljavõtte P.N. digiloost, P.N. poolt 20. septembril 2019 esitatud Eesti Töötukassa 12. augusti 2019 otsuse nr XXXXXXXXXXXXX ja 14. augusti 2019 otsuse nr XXXXXXXXXXXXX ning A.A. poolt 14. oktoobril 2019 esitatud üürileping, Eesti Energia arve ja Ekovir OÜ arve.
5.Jätta XXX võtmata.
6.Jätta A.A. rahuldamata.
pangakonto väljavõtted tõendina vastu taotlus
tagaseljaotsuse
tegemiseks
7.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.P.N. (hageja) esitas 18. veebruaril 2019 hagi A.A. (kosta) vastu elatise vähendamiseks kuni 150 euroni kuus. Hagiavalduse kohaselt on hageja Pärnu Maakohtu 28. novembri 2016 määruse alusel kohustatud tasuma kostjale elatist 322 eurot 50 senti kuus alates 17. oktoobrist 2016 kuni kostja täisealiseks saamiseni 12. augustil 2032. Sellises ulatuses elatise tasumine ei ole hagejale jõukohane. Hagejal puudub vara, hageja saab XXX -st miinimumpalka ning hagejal on ka teine laps B.B. , kelle ülalpidamiseks annab hageja igakuuliselt 150 eurot. Hagejal oli Eesti Töötukassa 17. aprilli 2018 otsuse kohaselt osaline töövõime perioodil 5. aprillist 2018 – 4. aprillini 2019 ja talle maksti töövõimetoetust ühe kalendripäeva eest 7,2504 eurot.
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Alates oktoobrist 2017 hakkas hageja 28. novembri 2016 kohtumäärusega välja mõistetud elatise maksetega hilinema ning mõnel kuul on jätnud elatise maksmata. Sellest tulenevalt on tekkinud elatise võlgnevus ligi 4000 eurot. Elatise vähendamine alla seadusega ette nähtud miinimummäära ei ole põhjendatud. Hageja varjab oma tegelikke sissetulekuid ning ei kasuta neid enda, kostja ning oma teise lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Hageja ei ole tõendanud, et tema teine laps jääks kostjale elatise maksmisel senises ulatuses varaliselt ebavõrdsesse olukorda. Hagejal on planeeritud 2019. aastal nelja plaadi väljaandmine, vähemalt neli kontserttuuri, samuti arvukalt kontserte erinevate ürituste raames üle Eesti. On ebatõenäoline, et sellise tegevuse tulemusena ei ole hagejal piisavalt vahendeid, et tagada kostjale suurem elatis kui 150 eurot kuus. Vanem ei vabane lapse ülalpidamiskohustusest üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike. 150 eurot ei ole piisav kostja vajaduste katmiseks. Kostja vajaduste rahuldamiseks kulub minimaalselt 540 eurot kuus, sealhulgas lasteaiamaks 105 eurot, huviringide tasud 40 eurot ning muud kulud (toit, mänguasjad, meelelahutus) ca 400 eurot.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 1. juuli 2019 otsusega hagi osaliselt, vähendas Pärnu Maakohtu
28.novembri 2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-124228 kindlaksmääratud elatise suurust ning luges alates 18. veebruarist 2019 elatise suuruseks, mida hageja on kohustatud igakuiselt maksma kostja ülalpidamiseks 183 eurot 23 senti. Maakohus jättis menetluskulud võrdsetes osades poolte kanda, määras kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse 1385 eurot, mõistis hagejalt kostja kasuks välja 692 eurot 50 senti menetluskulude katteks ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Pooled ei vaidle, et hagejal on kostja ülalpidamiskohustus, kuna ta on kostja isa ja ei ela kostjaga koos. Hagejalt on kostja ülalpidamiseks igakuine elatis välja mõistetud summas 322 eurot 50 senti, millist kohustust hageja ei ole korrektselt täitnud. Vaidlus on poolte vahel selles, kas esinevad PKS § 102 lg 2 sätestatud alused elatise vähendamiseks hageja poolt taotletud summani – 150 euroni kuus, seega alla PKS § 101 lg-s 1
sätestatud määra (alla 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis on käesoleval aastal 540 eurot). Rahvastikuregistri andmete väljatrükist (tl 3) nähtub, et hageja on XXXX sündinud kostja ja XXXX sündinud B.B. i isa. Täitetoimiku nr 084/2018/705 väljatrükkist nähtub, et täitemenetluse alustamisel 16. veebruaril 2018 oli hagejal elatise võlgnevus kostja ees 1290 eurot ning lisandunud on täitmisele kuuluvad nõuded 1612 eurot 50 senti ja 1935 eurot (tl 7). Eesti Töötukassa 10. aprilli 2019 (tl 49–50) ja 11. aprilli 2019 (tl 51) otsused tõendavad, et hagejal ei ole käesoleval ajal kindlaks tehtud töövõime vähenemist, osaline töövõime ja määratud töövõimetoetus oli hagejale määratud ajavahemikus 5. aprillist 2018 – 4. aprillini 2019 (tl 53–58). Hageja püsivaks sissetulekuks on 1. märtsil 2019 XXX -ga sõlmitud töölepingust tulenev töötasu, mis laekub tema kasutuses olevale K.K. pangakontole netopalgana 516 eurot 45 senti. Maakohtu hinnangul ei saa hageja sissetulekuks lugeda K.K. laekuvaid rahasummasid, mida K.K. on käsitlenud laenuna. Ei ole tõendatud, et hagejal oleks muud vara lisaks palgana laekuvate summadele ning tema enda nimel olevale kontole Eesti Autorite Ühingult laekuvate maksetele, mis peetakse kinni kohtutäituri poolt elatise võlgnevuse katteks. Seega on hageja kostja vanemana olukorras, kus ta ei ole varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanema puhul kuulub rakendamisele PKS § 102 lg 2 teine lause, mis sätestab, et vanem peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Seega tuleks kostja palgana saadav sissetulek jagada võrdselt tema enda ja kahe alaealise lapse vahel. Hageja sõnade kohaselt on tema teise lapse B.B. emaga kokkulepe elatise maksmiseks 150 eurot kuus. Arvates kostja sissetulekust maha B.B. elatise, mida hageja nähtuvalt kontoväljavõttest ka reaalselt maksab, jääb hageja ja kostja vahel jagamiseks 366 eurot 45 senti, seega kostja ülalpidamiseks peaks hageja tasuma 183 eurot 23 senti. Elatise vähendamine alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 alusel on põhjendatud. Vanema töövõimetus kõne alla tulla ei saa, kuivõrd hagejal ei ole seda tuvastatud. Hageja on viidanud, et tema tervislik seisund annab aluse osalise töövõime kindlakstegemiseks, kuid osalise töövõime kindlakstegemine ei muudaks hagejat varaliselt vähem kindlustatuks, kuna puuduv töövõime kompenseeritakse rahaliselt. Kuid kõne alla tuleb teise lapse vähesem kindlustatus, juhul, kui hageja poolt kostjale makstav elatis on seaduses sätestatud miinimummääras, s.o käesoleval ajal 270 eurot. Kui arvestada hageja enda vajaduste katmiseks samasugune rahasumma, ei oleks enam võimalik tasuda B.B. elatiseks kokkulepitud 150 eurot. Seoses kostja vajadustega leidis maakohus, et 4-aastase lapse puhul on igakuine kulu ca 400 eurot toidule, riietele, mänguasjadele jm taolisele ülepaisutatud, eriti arvestades, et kulude hulgas ei ole praegu ka elamispinnakulusid.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta hageja hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on vanem kohustatud täitma alaealise lapse ülalpidamiskohustust vähemalt ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale. Elatise vähendamine alla seadusega sätestatud miinimummäära ei ole õigustatud, sest hagejal on kohustus hankida piisavad vahendid lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks vähemalt seadusega sätestatud miinimummääras ning asjas ei ole tuvastatud mõjuvat põhjust, mis õigustaks kostjale makstava elatise vähendamist alla seadusega sätestatud miinimummäära.
Maakohus on ekslikult leidnud, et hagejal puuduvad piisavad vahendid kostjale elatise maksmiseks. Hageja kasutuses olevale kontole on viiekuuse perioodi jooksul laekunud 11 123 eurot 40 senti, mis tähendab, et hageja kasutuses on igakuiselt keskmiselt 2224 eurot. Kostja ei nõustu maakohtuga, et elatise suuruse kindlaksmääramisel ja hageja võimekuse hindamisel elatist maksta ei peaks arvestama K.K. i poolt hageja kontole regulaarselt laekuvaid summasid. Kui hageja kasutab neid vahendeid enda ülalpidamiseks, peab ta neid PKS § 102 lg 2 teise lause järgi ühetaolisuse põhimõtet silmas pidades kasutama ka lapse ülalpidamiseks. Samuti on kostja esitanud tõendeid, et hageja annab regulaarselt välja plaate ning esineb kontsertidel. Piisava sissetuleku puudumine ei ole mõjuv põhjus, mis õigustaks ülalpidamise kohustusena lapsele makstavat elatise summat vähendada allapoole seadusega sätestatud miinimummäära. Hagejal tuleb leida lisatöö või hankida muul viisil piisavaid vahendeid enda ja kostja ülalpidamiseks. Maakohus kohaldas ekslikult PKS § 102 lg-t 2. Maakohus on tuvastanud, et hagejal ei ole töövõimetust. Maakohus ei ole tuvastanud, et kostjale miinimumelatise maksmisel osutuks hageja teine laps varaliselt vähem kindlustatuks kui kostja. Tõendamata ja tuvastamata on, kas ja millisel viisil täidab hageja B.B. hoolduskohustust muul viisil, kui elatise 150 eurot maksmisega või kas hageja elab enda teise lapse ja tema emaga koos või lahus. Ühetaolise kohtlemise põhimõte tähendab, et arvestada tuleb kõiki hageja kasutuses olevaid vahendeid ja vara, mida hageja kasutab ka enda ülalpidamiseks (st keskmiselt vähemalt 2224 eurot kuus). Kuna ei ole tõendatud, et hageja teine laps B.B. jääb kostjale elatise maksmisel majanduslikult vähem kindlustatud seisu ning kuna ei ole teada, kas B.B. ema kontole igakuiselt kantav 150 eurot on elatise makse või kas elatise maksmine sellisel viisil ja ulatuses on põhjendatud, siis ole põhjendatud eelistada B.B. le makstavat elatist hageja seadusest tulenevale miinimumelatise nõudele ning arvestada seda hageja sissetulekust esimesena maha. Vanema käsutuses olevate vahendite enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt kasutamise kohustus ei tähenda tema käsutuses olevate vahendite aritmeetilist jagamist ülalpeetavate ja ülalpidaja arvuga, vaid seda, et vahendeid tuleb kasutada võrdväärselt kõigi ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks. Maakohus oleks pidanud hindama tegelikke vajadusi. Maakohtu seisukoht, et kuivõrd vanemad on ülalpidamiskohustuse osas solidaarvõlgnikud, siis ongi normaalne, et ühele vanemale, s.o antud juhul kostja emale, jääbki suurem koorem, on põhjendamatu. Kostja esitas 14. oktoobril 2019 taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks ning vaidles hageja poolt esitatud tõendite vastuvõtmisele vastu. Kostja taotluse kohaselt on vastuse apellatsioonkaebusele esitanud esindusõiguseta isik, mistõttu asi tuleb lahendada tagaseljaotsusega. Kostja palus võtta tsiviilasja materjalide juurde üürilepingu, Eesti Energia arve ja Ekovir OÜ arve tõendamaks, et kostja kulud on suurenenud.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata ning apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. Vastuse kohaselt ei ole K.K. saadav laen hageja sissetulekuks. Hageja sissetulek on alla miinimumtöötasu määra, milleks 2019. aastal on 540 eurot. Hageja tööandjaks olev XXX on ettevõttena olnud tegutsev vaid 8 kuud, mistõttu saab hageja väiksemat tulu. XXX pangakonto väljavõttest tuleneb, et suurem osa summadest kulub kontserdipaikade üürimise tasumiseks ning muudeks kuludeks. Nimetatud väite tõendamiseks on hageja lisanud apellatsioonkaebuse vastusele XXX pangakonto väljavõtted. XXX väljavõtetest nähtuvalt ei ole hageja juulis ega augustis 2019 töötasu saanud, kuigi mõlemal kuul on hageja andnud mitmeid kontserte üle Eesti. Hageja ei ole andnud regulaarselt välja plaate ning puuduvad regulaarsed tasustatavad kontserdid. Kontserte ning tuure planeerides ei tea ette, kui suur võib olla esinemiste kasum.
Hageja on üritanud lisatööd leida. Hageja tahtis avada juunis kitarrikooli, tegi suvel lisatuuri koos B.M. ga ning on pakkunud ennast esinema talukontsertidele üle Eesti. Kitarrikool ebaõnnestus, kuna hageja viibis juuni lõpus haiglas ning kitarrikool tuli tühistada. Suvetuurilt B.M. teenis hageja tulu 416 eurot ning arvestades, et tuuri raames esineti 13 korral, teeb see ühe esinemise hinnaks ühele muusikule 32 eurot. Tuuri puhul tuleb arvestada asjaoluga, et seda tegi kaks muusikut, kes mõlemad soovivad selle eest teenida tulu ning seetõttu on ühe esineja tasu kontserdi pealt väiksem. Seega on vale kostja väite, et hageja ei ole astunud samme lisatöö tegemiseks. Talukontsertide puhul ei ole veel teada, kas nende järel on võimalik XXX -l maksta hagejale suuremat töötasu või mitte. Hageja kutsuti kooli kitarrimängu õpetama, seega lisandub sügisest lisatööna ilmselt ka kitarriõpetaja amet, mis tähendab ühtlasi seda, et kontserte saab teha selle võrra vähem. Hagejal on diagnoositud generaliseeritud ärevushäire, mille tõendamiseks hageja esitas väljavõtte digiloost. Varasematel aastatel oli hagejale seetõttu määratud osaline töövõimetus, kuid sel aastal jättis Töötukassa osalise töövõime taotluse rahuldamata. Sellelt johtuvalt oli hageja juunis erakorraliselt psühhiaatriakliinikus 9 päeva. Haiglas viibimise tõttu tuli ära jätta mitmeid potentsiaalseid tulusaid kontserte. Väär on apellatsioonkaebuse väide hageja poolt oma teise lapse B.B. suhtes hoolduskohustuse täimise tõendamatuse kohta. Hageja 20. septembri 2019 menetlusdokumendi kohaselt oli Töötukassa jätnud 2019. aastal hagejale osalise töövõimetuse määramata. Hageja esitas vaide Töötukassa otsuse peale. Vastuse esitamise ajaks saabus Töötukassa 14. augusti 2019 otsus hageja osalise töövõime kohta, mis kehtib tagasiulatuvalt alates 5. aprillist 2019.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ning maakohtu otsus tühistada osaliselt materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus teeb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ning vähendab Pärnu Maakohtu 28. novembri 2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-124228 hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatist kuni 220 euroni kuus. Kostja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks tuleb jätta rahuldamata. Õige on kostja seisukoht, et vastuse 23. augustil 2019 apellatsioonkaebusele esitas selleks õigust mitteomav nõustaja. Ringkonnakohus määras nõustajale tähtaja oma esindusõigust tõendavate dokumentide esitamiseks. Hageja esitas 29. augustil 2019 enda poolt allkirjastatud vastuse apellatsioonkaebusele. Hageja esitas 20. septembril 2019 enda poolt allkirjastatud seisukoha ja täiendavad tõendid. TsMS § 217 lg 1 järgi võib menetlusosaline osaleda menetluses isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu. Seega on hageja apellatsioonimenetluses isiklikult osalenud. Alus tagaseljaotsuse tegemiseks puudub (TsMS § 226 lg 3, § 227 lg 5, § 407 lg 1, § 639 lg 1).
7.TsMS § 652 lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt on ringkonnakohtul õigus hinnata maakohtu otsuses hindamata tõendeid, kui tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta ning asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 4 ja § 230 lg 4 alusel asja materjalide juurde apellatsioonkaebuse vastusele lisatud B.M. selgituse, hageja poolt kasutatava K.K. i pangakonto augustikuu väljavõtte, väljavõtte hageja digiloost ning hageja poolt 20. septembril 2019 esitatud Eesti Töötukassa 12. augusti 2019 otsuse nr XXXXXXXXXXXXX ja 14. augusti 2019 otsuse nr XXXXXXXXXXXXX . Samuti võtab ringkonnakohus tsiviilasja materjalide juurde kostja poolt 14. oktoobril 2019 esitatud üürilepingu, Eesti Energia arve ja
Ekovir OÜ arve. Ringkonnakohus on seisukohal, et tõendid on vajalikud asja õigemaks lahendamiseks. Ringkonnakohus jätab XXX pangakonto väljavõtted tsiviilasja materjalide juurde võtmata.
8.Hageja nõude puhul on tegemist TsMS § 459 lg-test 1 ja 2 tuleneva nõudega, s.o jõustunud kohtuotsuse muutmise nõudega korduvate kohustuste osas. Pooled ei vaidle selle üle, et Pärnu Maakohtu 28. novembri 2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-124228 mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis 322 eurot 50 senti kuus (tl 6). Jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud summasid saab TsMS § 459 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi muuta, kui on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu 28. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11). Praeguses vaidluses mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis maksekäsu kiirmenetluse raames. Pärnu Maakohtu 28. novembri 2016 maksekäsu määruse tsiviilasjas nr 2-16-124228 kohaselt ei ole hageja maksekäsu kiirmenetluse raames kostja elatise nõudele vastuväiteid esitanud. Seega ei sisalda praegusel juhul kohtumäärus asjaolusid, mis olid maksekäsu tegemise ajal nõude ning nõude rahuldamise aluseks. Kui kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, on ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks vaja tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (Riigikohtu 19. oktoobri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 12). Seega elatise vähendamise nõude lahendamiseks tuleb analüüsida, kas kostja igakuised kulud on põhjendatud ja millises ulatuses on hageja võimeline kostjale elatist tasuma.
9.Hageja nõude aluseks on asjaolu, et hageja majanduslik olukord on muutunud ning hagejal on lisaks kostjale pärast maakohtu määruse tegemist sündinud veel üks laps, keda hageja peab ülal pidama. Vaidlust ei ole, et kostja on hageja laps ning hageja on PKS §-st 96 ja § 97 p-st 1 kohustatud kostjale ülalpidamist andma. Vaidlust ei ole, et tsiviilasjas nr 2-16-124228 maksekäsu tegemise ajaks oli hagejal vaid üks ülalpeetav, s.o kostja. Kohtuotsustega väljamõistetud elatist saab TsMS § 459 lg 1 alusel koosmõjus PKS § 102 lg-ga 2 vähendada muuhulgas ka alla seaduses sätestatud elatise miinimummäära, kui vastavalt asjaoludele esineb selleks mõjuv põhjus. Olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid olles sellises olukorras, peab vanem PKS § 102 lg 2 järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Sellisel juhul võib kohus mõjuval põhjusel alaealisele lapsele elatise välja mõista alla seaduses sätestatud alammäära, sh võib mõjuvaks põhjuseks olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes miinimumelatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Õige on apellatsioonkaebuse väide, et vanema kohustus kasutada PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt ei tähenda, et vanema käsutuses olevad vahendid tuleb üksnes aritmeetiliselt jagada ülalpeetavate isikute (sh
ülalpidaja) arvuga. Pigem tähendab see seda, et vahendeid tuleb kasutada võrdväärselt kõigi ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks (Riigikohtu 19. oktoobri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 11). See tähendab ringkonnakohtu hinnangul, et vanemal tuleb kasutada tema käsutuses olevad rahalised vahendid selliselt, et tagada kõigile ülalpeetavatele ligilähedalt sarnane elatustase. Vanema väike sissetulek või selle puudumine ei ole iseenesest elatise vähendamise aluseks. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (Riigikohtu 13. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 11; 24. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15; 29. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14; 12. märtsi 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12).
10.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohtadega hageja varalise seisundi ning võimekuse kohta. Maakohus leidis, et hageja sissetulekuks on 516 eurot 45 senti ning maakohtu hinnangul ei saa hageja sissetulekuks lugeda K.K. laekuvat raha, mida K.K. on käsitlenud laenuna. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga. Hageja poolt kasutava K.K. i nimele avatud pangakonto väljavõttest nr XXXXXXXXXXXX (tl 103–109 ja apellatsioonkaebuse lisa) ülekannete eesmärki ei nähtu. Samas on K.K. teinud XXX -le 14. märtsil 2019 ülekande selgitusega „P.N. , avanss“ (tl 60) ja 15. aprillil 2019 ülekande selgitusega „P.N. , Hooandja“. Seega on ringkonnakohtu hinnangul tõendamata hageja väide, et K.K. i ülekannete puhul on tegemist laenuga ning K.K. i poolt hagejale laekuvad summad on käsitletavad hageja sissetulekuna. Maakohus viitas küll hageja kinnitusele, et hageja saab Eesti Autorite Ühingu toetust, kuid jättis nimetatud toetuse hageja sissetulekuna põhjendamatult arvestamata. Hageja enda kinnitusel on toetuse suuruseks 150–200 eurot kuus ning see laekub hageja enda nimele registreeritud pangakontole, mis on kohtutäituri poolt arestitud ning sellest tulenevalt laekub toetus kohtutäituri kaudu elatise võlgnevuse katteks (tl 118 pöördel). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa nimetatud toetust jätta hageja sissetulekuna arvestamata. Maakohtu otsuse tegemise ajal ei olnud hagejal kehtivalt tuvastatud töövõimetust. Apellatsioonimenetluses on esitatud Eesti Töötukassa otsused, millest tulenevalt on hageja osaliselt töövõimetu, töövõime vähenemise kestus 2 aastat, töövõime vähenemise perioodiks 5. aprill 2019 kuni 4. aprill 2021 ning hageja hakkab saama töövõimetoetust 7,8603 eurot ühe kalendripäeva eest. Seega suureneb hageja sissetulek ka töövõimetoetuse võrra. Hageja väide, et kitarritundide andmisega seoses ei saa hageja enam sama palju kontserte anda, on vastuoluline. Isegi juhul, kui hageja XXX -lt saadav töötasu peaks vähenema kontsertide arvu tõttu, ei tohiks see negatiivselt mõjutada hageja üldist majanduslikku olukorda. Eelduslikult ei anna hageja kitarritunde tasuta.
11.Ringkonnakohtu hinnangul saab aga antud juhul olla elatise alla seaduses kehtestatud määra väljamõistmise aluseks hageja osaline töövõimetus ning hagejal teise lapse olemasolu. Hagejal on lisaks kostjale veel teine ülalpidamist vajav laps B.B. , kes sündis pärast seda, kui Pärnu Maakohtu määrusega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis. Asjaolu, kas vanem elab oma teise ülalpidamist saama õigustatud lapsega koos või lahus ei mõjuta üldjuhul vanema teise lapse ülalpidamiskohustust. Hageja kasutuses oleva K.K. i pangakonto väljavõtte ning B. M. selgitusega on tõendatud, et hageja tasub B.B. ülalpidamiseks igakuiselt 150 eurot.
Eesti Töötukassa 12. augusti 2019 otsusega nr XXXXXXXXXXXXX on tuvastatud, et hagejal on osaline töövõimetus tähtajaga 2 aastat. Otsuse kohaselt on hagejal mõõdukas tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste elluviimise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Hagejal on tahteaktiivsuse alanemise, meeleoluhäirete, vaimse pinge taluvuse languse ning emotsionaalse tasakaalu häirete tõttu piiratud stressiga toimetulek, otsuste vastuvõtmine, probleemide lahendamine. Esineb ärevus uute olukordade ja situatsioonide ees. Korrapärane ravi aitab stabiliseerida hageja seisundit. Kuigi hageja hakkab saama töövõimetoetust, vajab ta tulenevalt Töötukassa otsusest oma töövõime parendamiseks ravi ning eelduslikult kulub saadav töövõimetoetus just asjakohaste ravimite ostmiseks. Hageja ambulatoorsest epikriisist nähtuvalt on ta korduvalt pöördunud psühhiaatri poole, sh erakorraliselt, tal esineb ärevushäireid, teda tabavad ärevushood, on pidanud paanikahoogude eest ära jooksma. Ringkonnakohtu hinnangul on kirjeldatud piirangud hageja tervise kohta sellist laadi, mis arvestades hageja tegevusala (muusik), võivad mõjutada hageja võimalust sissetulekut teenida. Samas võimaldab hageja tegevusala oma elukorraldust keskmisest oluliselt paindlikumalt kujundada. Hageja sissetulek XXX -s on töölepingu järgi 540 eurot kuus (bruto), mis on ilmselgelt ebapiisav hageja ning tema kahe alaealise lapse ülalpidamiseks. Kostja väitel on hageja reaalne sissetulek suurem. Kuivõrd hageja kasutusse antud pangakonto väljavõttest nähtuvalt on hageja kasutamiseks kontole perioodil 1. jaanuar 2019 kuni 16. mai 2019 laekunud kokku 11 123 eurot 40 senti, siis tuleb lugeda hageja keskmiseks sissetulekuks kuus 2224 eurot (11 123 / 5). Enamus laekumisi hageja kasutuses olevale kontole on toimunud K.K. i ülekannetega. Ringkonnakohus leidis eespool, et hageja pole tõendanud, et K.K. i poolt laekuvad summad oleksid laen. Hageja sissetulekuna ei saa aga arvestada kõiki hageja pangakontole tehtud laekumisi. Ringkonnakohus leiab, et sissetulekuna ei saa arvestada pangakontol nähtuvaid üksikuid laekumisi eraisikute poolt (nt E.S. ülekanne, tl 106) või tagastust Rahandusministeeriumi poolt (tl 105), samuti hageja tööandja ülekannet selgitusega „majanduskulude katteks“ (tl 108). Seega ei vasta kostja väide, et hageja sissetulekuks on 2224 eurot kuus tegelikkusele. Üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis), mis on käesoleva otsuse tegemise ajal 270 eurot kuus. Seega peaks hageja tasuma kostjale elatise eelduslikult vähemalt miinimumulatuses. Kohus võib PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi mõjuval põhjusel ka miinimumelatist vähendada. Kuigi hageja saab lisaks Eesti Autorite Ühingu toetust ning töövõimetoetust, ei ole ringkonnakohtu hinnangul hageja võimeline arvestades tema töövõimetust täitma kostja ülalpidamiskohustust Pärnu Maakohtu määrusega väljamõistetud ulatuses (322 eurot 50 senti kuus) ning ka mitte seaduses sätestatud miinimumulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on ka kostja igakuised kulutused osaliselt ebamõistlikud ja ülepaisutatud (muud igapäevased kulud, s.o mänguasjad, eakaaslastega sotsiaalsetel üritustel osalemine, meelelahutus jms). 14. oktoobril 2019 esitatud eluruumi üürilepingus märgitud üür 520 eurot kuus on ebamõistlikult suur. Kostja ei ole põhjendanud vajadust 60-ruutmeetrilise korteri järele kahe inimese, s.o kostja ja kostja ema, jaoks. Hageja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid sellele, et ta ei võta osa kostja igapäevase hooldusõiguse teostamisest ega osale lapse kasvatamisel, kõik lapse vajadused katab lapse ema. Ringkonnakohus tuvastas, et hageja tegelik sissetulek on suurem, kui maakohtu poolt tuvastatud. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja suuteline täitma kostja ülalpidamiskohustust 220 euro ulatuses kuus.
12.Kohus peab tuvastama vanema varalise seisundi ning kui menetlusosaline ei esita neid andmeid omal algatusel, saab kohus TsMS § 230 lg-te 4 ja 5 järgi kohustada menetlusosalist oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta tõendeid esitama või koguda neid ise. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks kogunud andmeid hageja muu varalise seisundi kohta, s.h kontrollinud hagejal kinnis- ja vallasvara olemasolu. Ringkonnakohus on vastava puuduse kõrvaldanud, kontrollides andmeid hageja vara kohta registritest, sh kinnistusraamatust, äriregistrist ning Maanteeametilt. Hagejal puudub registreerimisel kuuluv kinnis- ja vallasvara. Hageja on XXX asutaja ja vähemusosanik, kuid ettevõte on asutatud sissemakset tegemata. Seega tuvastas ringkonnakohus, et hageja ei saa täita ülalpidamiskohustust kostja ees endal muu olemasoleva vara arvelt. Hagejal selline vara puudub.
13.Kuigi ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse, puudub ringkonnakohtu hinnangul vajadus muuta menetluskulude jaotust ja rahalist suurust maakohtus. Hagi jääb ringkonnakohtu otsusega rahuldatud osaliselt ning menetluskulude võrdsetes osades kanda jätmine on põhjendatud. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.