Perekonnaõigus › Abielulahutus

Edasikaebamise kord

1(5)

Tsiviilasi nr 2-18-16319 Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagiavalduse asjaolud

Kohus leidis, et nii kohtule esitatud tõendite kui ka hageja kohtuistungil antud vande all seletustega on tõendatud, et pooltel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et pooled seda ei taasta ning abielusuhted on pöördumatult lõppenud.

Kohus selgitas, et kuna on tuvastatud PKS § 67 lg 1 eelduste esinemine, s.o abieluliste suhete lõppemine ning kostja ei ole esile toonud, nagu oleks pooltel lahuselule vaatamata abielulisi suhteid või, et pooled võiksid pidada võimalikuks abielulise kooselu taastamist, puudub alus PKS § 67 lg 2 kohaldamiseks. Käesolev menetlus on hagi esitamisest alates 2(5)

Tsiviilasi nr 2-18-16319 kestnud ligi 8 kuud ja hageja ei ole millegagi viidanud võimalusele abielulist kooselu taastada. Seega leidis kohus, et täiendavat leppimisaega anda ei oleks tuvastatud asjaoludel põhjendatud.

Tõlgi puudumise kohta kohtuistungilt märkis kohus järgmist. 10. detsembri 2018 määrusega (resolutsiooni p 6) määras kohus, et kui menetlusosaline ei valda eesti keelt ja tal ei ole menetluses esindajat, tuleb tõlki vajaval menetlusosalisel leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja menetlustoimingu tegemiseks ettenähtud tähtaja jooksul. Kohus selgitas määruses (selgitava osa p 6), et kohtu nõudmise täitmata jätmine ei takista kohtul asja lahendamast (TsMS § 34 lg 2). Hagile kirjaliku vastuse esitamisel esindas kostjat eesti keelt oskav esindaja. Ka pärast kohtukutse kättesaamist esindas kostjat eesti keelt oskav esindaja. Kohtuistungil kostja ei põhjendanud, miks kostja ei ole kohtuistungile esindajat kaasa võtnud. Kostja ei teatanud enne kohtuistungit ega kohtuistungil, et kostja esindaja ei saa kohtuistungile ilmuda. Kohus oli kohtukutses selgitanud ilmumata jätmisest teatamise kohustust, samuti kohustust esitada taotlusi nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab. Kostja ei esitanud enne kohtuistungit taotlust 10. detsembri 2018 määruse punkti 6 muutmiseks ja kohtu tõlgi kaasamiseks. Kohus selgitas, et TsMS § 34 lg 2 teise lause kohaselt tõlgi või eesti keelt oskava esindaja leidmise nõude täitmata jätmine ei takista kohtul asja lahendamast.

Apellatsioonkaebus

Tsiviilasi nr 2-18-16319 kohtuistungil räägitust aru ja ei olnud võimeline ennast eesti keeles väljendama. Kostja on istungil avaldanud, et soovib seal räägitust arusaamiseks tõlki (tl 40-42). Seega pidi kohtule istungi alguses selge olema, et menetlusosaline eesti keelt ei valda, mistõttu ei ole kohtuistungil eesti keeles avaldatu talle arusaadav. Kohtuistungi protokollist nähtub, et kohus kontrollis võimalust kaasata kohtu koosseisulist tõlki, kuid vaba tõlki ei olnud (ibid.). TsMS § 34 lg 2 I lause kohaselt, kui kohtul ei ole võimalik tõlki viivitamata kaasata, teeb ta määruse, millega kohustab tõlki vajavat menetlusosalist leidma endale tõlgi või eesti keelt oskava esindaja kohtu määratud tähtaja jooksul. Kohus leidis, et kostja taotlus tõlgi võimaldamiseks, on esitatud hilinemisega ning TsMS § 34 lg 1 järgi ei pea tõlki kaasama, kui menetlusosalise avaldused on kohtule ja teistele menetlusosalistele arusaadavad. Kolleegiumi arvates on maakohus lähtunud kostja taotluse lahendamisel ebaõigetest kaalutlustest. Kuigi TsMS § 34 lg 1 järgi on tõlgi kaasamata jätmiseks piisavana viidatud vaid nõudele, et teised isikud saaksid temast aru, peaks eesti keelt täielikult mittevaldav isik ka ise menetluses toimuvast vajalikul määral aru saama (vt V. Kõve jt, Tsiviilkohtumenetluse seadustik II Kommenteeritud väljaanne, 2017, lk 264). Seega tulnuks kohtul arvesse võtta, et kostja eesti keelt ei valda, mistõttu ei saa ta oma õigusi istungil kaitsta ja realiseerida seeläbi PS § 15 tulenevat õigust. Õige on, et tõlki ei kaasata menetlusosalise jaoks, kellel on kohtumenetluses esindaja (TsMS § 34 lg 1). Praegusel juhul on kostja apellatsioonkaebuses selgitanud, et tal ei olnud esindajaga kokkulepet istungitel osalemiseks, kuid see väide jäi hageja esindaja poolt maakohtu istungil tõlkimata. Kuna abielu lahutamise asi on TsMS § 102 lg 1 p järgi abieluasi, siis tuleb arvestada ka TsMS § 346 lg-ga 2, mille järgi peab maakohus pooled üldjuhul isiklikult kohtus ära kuulama, mistõttu oli praegusel juhul ka selle kohustuse tagamiseks tõlgi kaasamise võimaldamine oluline. Eelnevast saab järeldada, et kostja ei saanud maakohtu menetluses oma õigusi tõhusalt kaitsta.

Tsiviilasi nr 2-18-16319 lahutamise vaidluses kostjale ning hageja ei pea täiendavalt tõendama, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen

/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu

/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.