Kaebuse esitaja ja kaebuse liik YY määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: XX (isikukood XXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Indrek Naur Puudutatud isik: YY (isikukood XXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Liisi Kents Puudutatud isik: CC (isikukood XXXXXXXXXXX), määratud esindaja advokaat Raivo Bergson Eestkosteasutus: Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 10.12.2018 kohtumäärus osas, milles kohus XX avalduse rahuldas ja muutis Harju Maakohtu 04.06.2018 määrusega kehtestatud suhtlemiskorda. Teha selles osas uus määrus, millega jätta tühistatud osas XX avaldus rahuldamata ja Harju Maakohtu 04.06.2018 määrusega kehtestatud suhtlemiskord muutmata.
2.Samuti tühistada Harju Maakohtu 10.12.2018 kohtumäärus menetluskulude jaotuse osas ja teha uus menetluskulude jaotus.
3.Muus osas jätta Harju Maakohtu 10.12.2018 kohtumäärus muutmata.
5.Kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 5.1 Jätta XX avaldus rahuldamata ja Harju Maakohtu 04.06.2018 määrusega kehtestatud suhtlemiskord muutmata.
5.2 Jätta menetlusosaliste menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus XX kanda, välja arvatud tasu CC-le osutatud riigi õigusabi eest, mis jääb Eesti Vabariigi kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 04.06.2018 määrusega lõpetati YY ja XX ühine hooldusõigus poegade QQ ja CC suhtes. Hooldusõigus QQ elukoha määramise osas anti üle lapse isale ning hooldusõigus CC elukoha määramise osas anti üle lapse emale. Ülejäänud osas jäeti alles ühine hooldusõigus. Otsustusõigus CC koolivaliku osas tema I klassi astumisel anti lapse emale. Lisaks määras kohus kindlaks laste suhtlemiskorra vanematega.
2.XX esitas 03. juulil 2018 Harju Maakohtule avalduse lapse suhtluskorra muutmiseks. Avalduse kohaselt on Harju Maakohtu 04. juuni 2018 määrusega määratud vanemate suhtlemise kord lastega kindlaks muuhulgas järgmiselt: p 5.2 kohaselt igal teisel ja neljandal nädalal (alates neljapäeva pärastlõunast kuni pühapäeva kella 18.00-ni) viibivad lapsed oma isa juures. C-le läheb järgi ja viib ema juurde tagasi lapse isa; p 5.3 kohaselt koolivaheaegadest esimese poole viibivad lapsed isaga ja teise poole emaga, järgmisel aastal vastupidises järjestuses; p 5.7 järgi vanemate puhkuse ajal on kummalgi vanemal õigus veeta lastega pikemaid, s.o 1-2 nädalasi perioode kooskõlastades need teineteisega igal aastal hiljemalt 1. maiks.
3.Avalduse kohaselt jõustus kohtumäärus 21. juunil 2018, mille järgselt võttis YY C enda juurde korrapärast pikka nädalavahetust veetma, kuid ei tagastanud last pühapäeva õhtul põhjendusel, et kuna C alustab 2018. a septembris kooli, siis tõlgendab isa 2018. a suve kui koolivaheaega ja rakendab maakohtu määruse p 5.3, millest tulenevalt toob lapse ema juurde 27. juulil 2018.
4.Avaldaja on seisukohal, et suhtlemiskord ei ole CC huvides, kuna see toob kaasa nii väikese lapse eraldamise pooleteiseks kuuks täielikult emast, kuid ta ei ole selleks psühholoogiliselt valmis, mida näitab ka see, et laps on emale tunnistanud, et igatseb tema järele. Avaldaja on seisukohal, et praeguse suhtluskorra järgi veedab C pool oma suvest isa juures kodus olles, kui tegelikult võiks lapsele vaadata eakohast tegevust mõnes linnalaagris. Lisaks pole suhtluskord piisavalt täpne. Praegune suhtluskord võimaldab ühel vanemal veeta lapsega pool vaheajast ning lisaks veel ka organiseerida puhkuse teise vanema vaheaja osale.
Seetõttu vajab täpsustamist, kui palju ja kui sageli on ühel vanemal võimalik lapsega koos puhata. Avaldaja leiab, et C osas on mõistlik järgnev suhtluskord:
4.1.Suvevaheajal on CC püsivaks viibimiskohaks ema XX elukoht.
4.2.Igal teisel ja neljandal nädalal (alates neljapäeva pärastlõunast kuni pühapäeva kella 18.00-ni) viibib CC oma isa juures. C-le läheb järgi ja viib ema juurde tagasi lapse isa.
4.3.Teistel koolivaheaegadel viibib esimese poole CC isaga ja teise poole emaga, järgmisel aastal vastupidises järjestuses.
4.4.Vanemate puhkuse ajal on kummalgi vanemal õigus veeta CC-ga pikemaid, s.o 1-2 nädalasi perioode kooskõlastades need teineteisega igal aastal hiljemalt 1. maiks. Selline periood ei või segada õppetöös osalemist. Sellist periood ei tohi esineda rohkem kui 5 korda aastas. Perioodide vahele, mil vanem tahab mõlema lapsega veeta puhkuse, peab jääma vähemalt 1 kuu. Puhkuseperiood ei või jääda vaheaja osale, mille CC peaks veetma teise vanema juures.
4.5.Kui lapse isa soovib minna CC-ga välisreisile, on isa kohustatud lapse passi tagastama peale reisi avaldajale.
5.Avaldaja märkis 09. oktoobril 2018 toimunud kohtuistungil, et ei saanud aru, et maakohtu määruse p 5.3 (koolivaheaegadest esimese poole viibivad lapsed isaga ja teise poole emaga, järgmisel aastal vastupidises järjestuses) kehtib ka suvevaheagade kohta. Avaldaja arvas, et laste vanemate juures viibimist suvevaheajal reguleerib määruse p 5.7 (vanemate puhkuse ajal on kummalgi vanemal õigus veeta lastega pikemaid s.o 1-2 nädalasi perioode kooskõlastades need teineteisega igal aastal hiljemalt 01. maiks). Puudutatud isikute seisukohad
6.Isa palus jätta avaldus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 4 alusel menetlusse võtmata või alternatiivselt jätta see rahuldamata. Poolte vahel on jõustunud maakohtu määrus. Mõned nädalad pärast maakohtu lahendi jõustumist on lapse ema uuesti kohtusse pöördunud soovides suhtlemise korra määrust muuta. Avaldaja on sisuliselt esitanud määruskaebuse soovides jätkata tsiviilasja menetlust, kuid sellist võimalust protsessiõigus pärast määruskaebus esitamise tähtaja möödumist ette ei näe. Avalduses ei tooda esile ühtegi asjaolu, mis näitaks, et ca 2 nädala jooksul (lahend jõustus 21. juunil 2018, avaldus esitati kohtusse 03. juulil 2018) on asjaolud nii radikaalselt muutunud, et kohtulahend tuleks ümber vaadata. Asjaolu, et üks või teine vanem on kohtulahendit tõlgendades eksinud, ei anna alust kohtulahendi muutmiseks. Ka Riigikohus on andnud sellel teemal juhiseid, öeldes, et lähtuvalt kehtivast perekonnaseadusest muudab kohus varem tehtud lahendit juhul, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30. mai 2011 lahend asjas nr 3-2-1-32-11). Lisaks jääb laste isale selgusetuks, miks isa juures viibimine kahjustab C huve. Isa juures olles viibivad lapsed oma elukohas, kus nad terve elu on kasvanud, elamu ja selle piirkond on lastele tuttavad, neil on seal sõbrad ja tuttavad.
7.Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja oli arvamusel, et parem oleks kui laps viibiks kummagi vanema juures kahenädalase perioodi kaupa.
8.Eestkosteasutus oli seisukohal, et isa ei saa rakendada suvevaheaja režiimi, sest C ei käi veel koolis. Vanemad peavad lähtuma maakohtu määruse p-st 5.7, mille kohaselt vanemate puhkuse ajal on kummalgi vanemal õigus veeta lastega pikemaid, s.o 1-2 nädalasi perioode. 2018. a suveperioodil ei saa lähtuda määruse p 5.7 nõudest, mille kohaselt tuleb perioodid kooskõlastada igal aastal hiljemalt 1. maiks, kuna kohtumäärus tehti 04. juulil 2018.
Eestkosteasutus oli arvamusel, et kohus võib ema avalduse suhtluskorra muutmiseks rahuldada. Lisaks toetas eestkosteasutus lapse esindaja mõtet, mille kohaselt saaks vanemad lastega veeta ühist aega kahe nädala kaupa ja kui see variant ei sobi, siis lastel võiks pooleteise kuu sees olla võimalik veeta nädalavahetus teise vanemaga. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
9.Harju Maakohtu 10. detsembri 2018 määrusega rahuldas kohus osaliselt avalduse YY ja CC suhtluskorra muutmiseks ning muutis maakohtu 04. juuni 2018 määruse resolutsiooni p 5.3, mille uue sõnastuse kohaselt koolivaheaegadest, v.a suvisest koolivaheajast, esimese poole viibivad lapsed paaris aastatel isaga ja teise poole emaga ning paaritutel aastatel vastupidi. Suvise koolivaheaja veedab CC kummagi vanema juures 2-nädalaste tsüklitega nii, et esimese täisnädala suvise koolivaheaja algusest ja sellele järgneva nädala veedab laps paaris aastatel emaga ja paaritutel aastatel isaga jne. Vanemate menetluskulud jäid nende endi kanda, lapse riigi õigusabi kulud riigi kanda.
10.Maakohus leidis, et 09. oktoobril 2018 toimunud ärakuulamisel selgus, et tegelikult täidavad vanemad 04. juuni 2018 kohtumäärust üksnes CC suhtes, sest QQ ema juures käia ei soovi. Samuti selgus, et vanemad tõlgendavad erinevalt maakohtu määruse p 5.3, mis reguleerib lahus elava vanema koolivaheaegadel lapsega suhtlemist, seega on 04. juuni 2018 kohtumääruse muutmine selles osas põhjendatud.
11.Maakohtu hinnangul kuritarvitas laste isa oma õigusi, jättes CC 2018.a pooleks suveks enda juurde. CC siis veel koolis ei käinud, mistõttu ei olnud tal ka 2018. a suvel koolivaheaega, millest esimese poole oleks ta pidanud määruse kohaselt veetma isaga ja teise poole emaga. Eeltoodust tulenevalt ei tõlgendanud XX kohtumäärust valesti ja avalduse esitamine kohtumääruse muutmiseks oli põhjendatud ja on lubatav.
12.Maakohus nõustus avaldajaga, et eelkooliealise lapse emast eemal hoidmine üle kuu aja ei olnud millegagi põhjendatud ega olnud ka lapse huvides, millest tulenevalt pidas maakohus põhjendatuks muuta 04. juuni 2018 kohtumääruse punkti 5.3. Kohtu hinnangul tagab just selline suhtluskord CC-le õiguse veeta suve mõlema vanemaga nii, et teise vanema suhtes pika eemaloleku tõttu igatsust ei tekiks ja CC saaks ka koos oma vennaga olla. Õiguslik alus kohtumääruse muutmiseks tuleneb TsMS § 480 lg 1 sätestatust.
13.Muus osas ei olnud maakohtu hinnangul põhjendatud kohtumäärust muuta, sest esialgne kohtumäärus reguleerib juba seda, et laste emal on CC elukoha määramise hooldusõigus ning ka seda, kuidas CC oma isaga igakuiselt ja koolivaheaegadel suhtleb. Määruskaebus
14.Laste isa esitas 20. detsembril 2018 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega avaldaja avaldus jätta rahuldamata. Vanemate menetluskulud jätta avaldaja kanda. Määruskaebuse kohaselt ei ole laste huvid ja heaolu kuidagi saanud jõustunud suhtlemiskorra järel kahjustada. Maakohus on juba avaldaja nõuded, väited ja asjaolud jõustunud määrusega lahendanud. Määruse muutmiseks ei ole täidetud TsMS § 480 lg 1 eeldus, mille kohaselt peab määruse tegemise aluseks olnud asjaolud olema oluliselt muutunud. Õiguskindluse ja õigusselguse põhimõtte kohaselt ei saa jõustunud kohtumäärust lihtsalt avaldaja soovi järgi ümber vaadata.
15.Lisaks on maakohus väljunud avalduse piiridest. Avaldaja on taotlenud üksnes CC osas suhtluskorra muutmist. QQ osas küsimust ei ole olnud. Ometi on maakohus muutnud ära
kogu suhtlemise korra p 5.3, mille järgi on suvevaheaeg lahutatud teistest koolivaheaegadest. Lahendi sõnastusest jääb nüüd aga arusaamatuks, millise suhtlemise korra kohaselt QQ peaks suvevaheajal vanemate vahel liikuma. Vastused määruskaebusele
16.Laste ema, CC-le määratud esindaja ning eestkosteasutus vaidlesid määruskaebusele vastu ja leidsid, et see tuleb jätta rahuldamata. Edasine menetluse käik
17.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
18.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus on põhjendatud ning maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel vaidlustatud osas tühistada. Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, millega jätab tühistatud osas XX avalduse rahuldamata ja kehtestatud suhtlemiskorra muutmata. Samuti tuleb maakohtu määrus tühistada menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb uue menetluskulude jaotuse. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata.
19.Avaldaja on maakohtule esitanud Harju Maakohtu 4. juuni 2018 määrusega kehtestatud suhtlemiskorra muutmise avalduse TsMS § 480 lg 1 teise lause tähenduses. Kolleegium märgib, et jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele TsMS § 457 lg 1 järgi kohustuslik ning sama kehtib TsMS § 463 lg 2 järgi ka kohtumääruse kohta. Kohtulahendi siduvuse põhimõte tagab õigusrahu ja õiguskindluse. Hagita menetluses tehtud kestva toimega lõpplahendit võib kohus TsMS § 480 lg 1 teise lause järgi seetõttu muuta üksnes juhul, kui selle aluseks olevad asjaolud või õiguslik olukord on oluliselt muutunud. Õiguskirjanduses on selgitatud, et muutus peab olema toimunud pärast esialgse lahendi tegemist ning olema piisavalt oluline. Muutus peab olema selline, millega kohtul asja läbivaatamise ja lahendamise ajal ei olnud objektiivselt võimalik arvestada. Arvestatavad on ainult sellised muudatused, millest teades teeks kohus vältimatult teistsuguse lahendi (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2018, lk 129).
20.Riigikohus on selgitanud, et lähtuvalt perekonnaseadusest muudab kohus varem tehtud lahendi PKS § 123 lg 2 järgi, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud. Lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates teeb kohus PKS § 123 lg 1 alusel esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Seega peab maakohus avalduse läbivaatamisel hindama, kas puudutatud isiku lapsega suhtlemist korraldava määruse aluseks olevad asjaolud on muutunud ajast, kui kohus määras kindlaks suhtluskorra (RKTKm 30.05.2011, 3-2-1-32-11, p 14). Samuti on Riigikohus märkinud, et otsustuse muutmist tuleb täiendavalt põhjendada olukorras, kus avaldus esitatakse vahetult eelmise kohtuasja lahendamise järel (RKTKm 22.11.2017, 216-5794, p 21).
21.Kolleegium on seisukohal, et avaldaja pidi tooma esile põhjendused, millest nähtuks, et suhtluskorra määramise aluseks olevad asjaolud on kaks nädalat peale suhtluskorda reguleeriva kohtulahendi jõustumist oluliselt muutunud. Ringkonnakohtu hinnangul avaldaja avaldusest selliseid asjaolusid ei selgu. Avalduse kohaselt ei ole CC psühholoogiliselt valmis nii väikese lapsena emast poolteist kuud eemal olema. Ringkonnakohus märgib, et nii 04. juuni 2018 määruse tegemise ajal kui ka suhtlemiskorra
muutmise avalduse esitamise ajal oli CC 7-aastane laps, mistõttu ei ole tegemist asjaoluga, mida suhtluskorra kindlaksmääramisel ei eksisteerinud. Lapse noor iga ei ole uus asjaolu.
22.Maakohtus toimunud istungil selgitas laste ema, et sai maakohtu määrusest valesti aru, kuna leidis, et laste vanemate juures viibimist suvel koolivaheajal reguleerib määruse p 5.7, mitte p 5.3. Kolleegium on seisukohal, et kohtumääruse ebaõiget tõlgendust ei saa käsitleda asjaolu muutumisena ning see ei õigusta määruse muutmist TsMS § 480 lg 1 alusel. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 24 lõikest 7 ja selle alusel kehtestatud Haridus- ja teadusministri 07.12.2017 määrusest nr 33 nähtub, et koolilapse jaoks on ka suvine vaheaeg koolivaheaeg.
23.Samuti on avaldaja toonud esile, et YY rikkus suhtlemist korraldavat määrust, kuna pärast maakohtu 04.06.2018 määruse jõustumist võttis ta lapse enda juurde pikka nädalavahetust veetma, kuid ei toonud last pühapäeva õhtul tagasi, põhjendusega et tegemist on koolivaheajaga, millele rakendub määruse p 5.3. Maakohus asus 10.12.2018 määruses seisukohale, et YY kuritarvitas sellega oma õigusi, kuna CC ei käinud sellel ajal veel koolis, mistõttu ei olnud 2018.a suvel tema jaoks koolivaheaega. Kolleegium on seisukohal, et kohtumääruse rikkumine korral oli avaldajal võimalik TsMS § 563 lg 1 järgi esitada kohtule avaldus lepitusmenetluse algatamiseks. Kohtumääruse ühekordne ekslik tõlgendus ei saa olla põhjuseks kohtumääruse muutumiseks. Eriti olukorras, et CC läks 2018 sügisel kooli, mistõttu vanemate vahel vaidlust, kas esimesele klassile eelnev suvevaheaeg on koolivaheaeg, enam kerkida ei saa.
24.Seega ei ole käesolevas asjas esile toodud asjaolusid, mis annaksid aluse asuda seisukohale, et suhtlemiskorra määruse aluseks olevad asjaolud on oluliselt muutunud.
25.Lisaks märgib kolleegium, et maakohus on suhtlemiskorda muutnud ka QQ osas, kuigi avaldaja ei ole seda taotlenud. Maakohtu 04.06.2018 määruses on p 5.3 reguleeritud järgmiselt: Koolivaheaegadest esimese poole viibivad lapsed isaga ja teise poole emaga, järgmisel aastal vastupidises järjestuses. Maakohtu 10.12.2018 määruses on seda punkti muudetud järgmiselt: Koolivaheaegadest v.a. suvisest koolivaheajast, esimese poole viibivad lapsed paaris aastatel isaga ja teise poole emaga ning paaritutel aastatel vastupidi. Suvise koolivaheaja veedab CC kummagi vanema juures 2- nädalaste tsüklitega nii, et esimese täisnädala suvise koolivaheaja algusest ja sellele järgneva nädala veedab laps paaris aastatel emaga ja paaritutel aastatel isaga jne. Sellest järeldub, et kohus on maakohtu määrust muutnud ka QQ osas, jättes tema puhul suvised koolivaheajad üldse reguleerimata.
26.Kohus võib suhtlemisõigusega seonduvat reguleerida ka omal algatusel (PKS § 143 lg 5), kuid sel juhul peab kohus seda menetlusosalistele selgelt väljendama ja menetlusosalistega arutama ning andma võimaluse esitada selle kohta oma vastuväited ning neid kinnitavad tõendid. Käesoleval juhul ei ole maakohus menetlusosalistele selgitanud, et lahendab suhtlemiskorra muutmist ka QQ osas. Samuti ei ole maakohus QQ osas suhtlemiskorra muutmise vajadust määruses põhjendanud. Lisaks ei ole maakohus QQ puudutatud isikuna menetlusse kaasanud. QQ osas on maakohtu määrus ka nendel põhjustel ebaõige.
27.Ülaltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles XX avaldus rahuldati ja suhtlemiskorda muudeti ning jätta uue määrusega avaldus täielikult rahuldamata ja suhtlemiskord muutmata. Menetluskulud
28.Kuna avaldus jääb rahuldamata ning määruskaebus rahuldatakse, siis tuleb maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta avaldaja kanda (TsMS § 172 lg 1), välja arvatud tasu CC-le osutatud riigi õigusabi eest, mis jääb riigi kanda (TsMS § 172 lg 3).
29.Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 2).
30.Maakohtu määrata jääb ka tasu advokaadile tema poolt CC-le maakohtus osutatud riigi õigusabi eest. Ringkonnakohtus osutatud riigi õigusabi eest tasu kindlaksmääramisest lapse esindaja loobus.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.