Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

MAAKOHTU LAHEND

elatis tuleb tasuda iga kuu esimeseks kuupäevaks V.M. pangakontole. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise ajavahemiku 01.07.2018 kuni 28.02.2019 eest summas 1925,67 eurot. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Hageja elukoht on Hollandis, kuid hagi on esitatud Eesti kohtusse. Seega tuleb asjas Euroopa Liidu Nõukogu 18.12.2008 määruse (EÜ) nr 4/2009 art 15 ja ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatava õiguse 23.11.2007 Haagi protokolli art 4 lg 3 kohaselt kohaldada Eesti õigust. Kostjal on kohustus hagejat ülal pidada. Kuna hageja elab kostjast eraldi, on kostja kohustatud andma ülalpidamist elatise maksmisega. Hageja nõuab elatist perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras, mistõttu ei pea hageja välja tooma ja tõendama seda, kui suured on lapse ülalpidamiseks tehtavad vajalikud kulud. Elatise väljamõistmiseks PKS § 102 lg 2 alusel alla miinimummäära peab olema mõjuv põhjus. Kostja on tuginenud hageja vajaduste osas üksnes RAKE uuringule. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud konkreetselt hageja vajaduste suurust. Kohtu hinnangul saaks mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamisel olla aga üksnes asjaolu, et konkreetselt hageja vajadused on väiksemad kahekordsest PKS § 101 lg 1 järgsest elatise miinimummäärast. Ainuüksi üldised uuringud, mis peegeldavad ühiskonna keskmist kulude taset, ei saa olla elatise vähendamise aluseks. Kostja on tuginenud asjaolule, et hageja saab Hollandis riiklikku lapsetoetust. 2018. aastal oli see 202,23 eurot kvartalis, st 67,41 eurot kuus. 2019. aastal on see hageja väidete kohaselt 217 eurot kvartalis, st 72,33 eurot kuus. Ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, vaid see saab olla põhjuseks elatise vähendamiseks alla miinimumi üksnes koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halb varaline seisund või kui tõendatakse, et lapse vajadused on miinimummäärast väiksemad). Samas on perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 kohaselt lapsetoetuse suurus Eestis pere esimesele lapsele 60 eurot kuus (2018. aastal 55 eurot kuus). Kohtu hinnangul osas, milles Hollandi lapsetoetus ületab Eesti lapsetoetust, on alust vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Hollandi ja Eesti lapsetoetuste vahe on vastavalt 2019. aastal 12,33 eurot kuus ja 2018. aastal 12,41 eurot kuus. Ülejäänud osas saab lapsetoetuse maksmine olla elatise vähendamise aluseks üksnes koostoimes teiste põhjustega. Kostja on välja toonud, et tema netosissetulek on 1050 eurot kuus ning esitanud selle kohta palgatõendi. Pärast hagejale PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras elatise maksmist jääb kostja enda vajadusteks 780 eurot kuus (2018. aastal 800 eurot kuus). Kohtu hinnangul ei ole kostja sissetulek sedavõrd väike, et võiks olla iseenesest põhjuseks elatise vähendamiseks. Samas on kostja välja toonud, et tal tekivad igakuiselt täiendavad suured kulud hagejaga suhtlemiseks, kuna hageja elab Hollandis. Iseenesest on vanemaga suhtlemine lapse huvides. Seega kahjustaks hageja huve asjaolu, kui kostjal ei oleks võimalik temaga mh vahetult suhelda. Kohus luges esitatud tõendite põhjal eeldatavaks Hollandisse ja tagasi lendamise kuluks ca 140-150 eurot. Sellele lisandub kohapealne transport. Kohus ei pidanud mõistlikuks autorenti. Lähtuda tuleks soodsamast võimalusest liikuda ühistranspordiga. Ka Hollandis ööbimise hindade osas tuleks lähtuda odavamatest võimalustest, olukorras, kus on küsimuse all lapsele elatise maksmise võimalikkus. Arvestades kostja esitatud rongipiletite ja ööbimiste hinna kohta esitatud väljatrükke, on võimalik kulu selles osas ca 125-150 eurot. Seega kogukulu hagejaga suhtlemiseks on ca 265-300 eurot. Arvestades selle summa maha kostjale jäävast sissetulekust, jääb kostjale enda kulutuste katteks miinimumpalgast väiksem summa. Kohus leidis, et see on koostoimes hagejale makstava lapsetoetusega mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumi. Kohus arvestas seejuures ka asjaolu, et hageja isa sissetulek on nähtuvalt hageja esitatud palgatõendist vähemalt 2385,66 eurot. Seega ei ohusta elatise alla miinimummäära väljamõistmine lapse ülalpidamist, kuivõrd isa sissetulek on piisav, et katta hageja vajadused. Kohus leidis, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatis PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras, millest on maha arvestatud hagejale Hollandis makstav lapsetoetus arvestatuna ühe kuu kohta.

Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud elatise nõue alates 01.07.2018 kuni 2019. aasta veebruarini. Kohus pidas põhjendatuks vähendada kostjalt väljamõistetud elatist seoses sellega, et kostjal tuleb teha kulutusi hagejaga suhtlemisele. Samas on kostja ise välja toonud, et ta varem hageja juures Hollandis käinud ei ole, esmakordne külastus leidis aset 2019. a veebruaris. Seega ei ole alust vähendada elatist ajavahemiku eest 2018. a juulist kuni 2019. a jaanuarini, kuna sel ajal kostja hagejaga suhtlemiseks kulusid ei kandnud. Selle ajavahemiku osas pidas kohus põhjendatuks elatist vähendada üksnes 50 % ulatuses Hollandi ja Eesti lapsetoetuse vahest, mis on ca 6 eurot kuus. Eeltoodust lähtudes mõistis kohus enne kohtuotsuse tegemist sissenõutavaks muutunud osas kostjalt hageja kasuks välja elatise summas 1925,67 eurot [(270-72,33)+(270-6)+6×(250-6)]. Kohus ei pidanud asjakohaseks kostja väiteid vanemate pooleliolevale kohtuvaidlusele seoses lapse hooldusõiguse ja suhtlemiskorraga. Kuna praegu elab hageja kostjast eraldi, peab kostja PKS § 100 lg 2 kohaselt hagejat ülal pidama elatist makstes. Asjakohane ei ole ka kostja väide, et ta peab hageja isale hüvitama tsiviilasjas nr 2-17-11428 kantud menetluskulud. Nimetatud tsiviilasjas lahendas kohus lapse isa avaldust kostja vastu lapse tagastamiseks Hollandisse Haagi 25.10.1980 lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni ning Euroopa Nõukogu määruse nr 2201/2003 alusel. Nimetatud taotlus rahuldati. Seega olid asja menetluskulud tingitud kostja enda õigusvastasest tegevusest. Lapse ülalpidamine ei tohi saada kahjustatud põhjusel, et kostja on tekitanud endale kohtuvaidluse põhjustamisega täiendavaid kohustusi. Kostja oleks saanud kulusid vältida, tagastades lapse vabatahtlikult. Kuna menetluskulude väljamõistmise eeldus saab olla asjaolu, et hageja isa on need kandnud või on kohustatud neid kandma, ei saa asuda ka seisukohale, et kostjalt väljamõistetud raha arvelt saaks hageja isa hagejat ülal pidada.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Kostja igakuised kulutused toidule ja riietele on umbes 200 eurot, transpordi- ja kommunikatsioonikulud 50 eurot ja muud vajalikud kulutused 30 eurot kuus. Kokku umbes 770 eurot. Ülejäänud summa eest umbes 1000 eurot – 860 eurot = 140 eurot eest tasub kostja tsiviilasjas nr 2-17-8132 enda õigusabi arvete jaoks võetud laenu. Väljamõistetud elatise suuruse juures on kostja olukorras, kus ta peab valima kas elatise tasumise või lapse külastamise vahel. Kui kohus määrab tsiviilasjas nr 2-17-8132 kindlaks menetluskulud, siis võib kostjal tekkida täiendavalt võlgnevus suurusjärgus minimaalselt 5000 eurot (nõutavate menetluskulude suurus jääb umbes 15 000 euro kanti). Tegemist on isa nõutavate menetluskuludega asjas, kus pooled vaidlesid lapsega Eestisse kolimise õiguse üle.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohtu otsuse tegemise seisuga ei ole kostja esitanud andmeid, et Hollandis oleks hooldusõiguse ja suhtluskorra vaidlus lähiajal lõpule jõudmas/jõudnud. Samuti ei ole kostja esitanud andmeid Hollandis toimuva vaidluse eeldatava kestuse kohta. Kostja on maakohtu menetluses üksnes teatanud, et Hollandis toimus kohtuistung 2019. a aprillis. Välisriigis toimuv kohtumenetlus võib osutuda aeganõudvaks ning põhjendatud ei oleks jätta last selle kestuse ajaks elatiseta. Kui kohtumenetluse tulemusel peaks kostja saama lapse elu- ja viibimiskoha määramise ainuõiguse, siis esineks alus muuta varasemat otsust kostjalt elatise väljamõistmise osas (TsMS § 459).

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.