lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-174/33

Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 12.07.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-174/33
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.07.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
895
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

12.07.2019, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-174

Kohtuasi

KB hagi AB vastu abielu lahutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 22.05.2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AB apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3 500 eurot

Menetlustoiming

Menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja KB (ik xxxxxxxxxx), esindaja Andrus Post Kostja AB (ik xxxxxxxxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Keelduda AB apellatsioonkaebuse Pärnu Maakohtu 22.05.2019 otsuse peale menetlusse võtmisest.
2.Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud AB kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 30.09.20262-26-15219/10Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 30.09.20262-26-15153/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.09.20262-26-13105/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 29.09.20262-24-2321/75Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 29.09.20262-25-6203/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 29.09.20262-26-12976/16Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue

1.KB (hageja) esitas 04.01.2019 hagi Pärnu Maakohtule AB (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja ja kostja abiellusid 27.10.2015 xxxxxxx xxxxx. Pärast abiellumist naasis hageja Eestisse ja asus õppima xxxxxxxxx. Umbes 2017. aasta sügisel kolisid nii hageja kui kostja lõplikult Eestisse elama. Kostja sai tähtajalise elamisloa 2018. aasta aprillis. Hagejal ja kostjal oli ühine laps MB. Abielulised suhted hageja ja kostja vahel lõppesid 2018. aasta suvel, kui kostja tarvitas hageja kallal füüsilist vägivalda. 20.09.2018 sõitis kostja Eestist ära. Kostja oli ka varem olnud hageja suhtes vägivaldne. Sel ajal ei olnud hageja ja kostja vahel ka intiimset lähedust. Kostja elas ja töötas peamiselt xxxxxxx. Abieluliste suhete taastamine ei olnud võimalik. Kostja vastuväited
2.Kostja nõustus, et ta tülitses hagejaga 2018. aasta suvel sageli, kuid füüsilist vägivalda hageja suhtes ei tarvitanud. Abielulised suhted lõppesid 2018. aasta suvel. Hageja kohtus kellegi teisega. Kostja käis viimati hageja ja poja juures Eestis 2018. aasta detsembris. Külastuskäigu kestel palus hageja kostjalt lahutust ja kostja oli sellega nõus, kuid siis hakkas hageja kõhklema. Kostjal ei olnud ka praegu midagi abielulahutuse vastu. Kuid kostja soovis tihedamat kontakti oma pojaga. Maakohtu otsus
3.Maakohus rahuldas hagi ja lahutas abielu ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Lähtudes Euroopa Nõukogu määrusest nr 2201/2003 ja määrusest nr 1259/2010 allus abielulahutuse asi Eesti Vabariigi kohtule ja kohaldada tuli Eesti Vabariigi õigust. Kohus, kuulanud ära poolte seletused, leidis, et nende abielusuhted olid pöördumatult lõppenud ja neid ei saanud taastada. Pooled olid Eestis koos elanud 2017. aasta sügisest kuni 2018. aasta suveni. Suhted abikaasade vahel halvenesid 2018. aasta suvel ning kostja läks lõplikult tagasi xxxxxxxxxxx 2018. aasta septembris. Puudus mõistlik põhjus abinõude tarvitusele võtmiseks abielu taastamiseks, seda eriti veel olukorras, kus kostja elas ja töötas xxxxxxxxxx ning hageja ei näinud võimalust abielu jätkamiseks. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, sest soovis abielu jätkamist ning võimalust pere juures olla. Samas möönis kostja, et hageja elas kellegi teisega ja ei soovinud olla kostjaga abielus, vaid üksnes kostja pealt teenida. Pealegi oli kostja elu Eestis olles ohus. Ringkonnakohtu seisukoht
5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel keelduda. TsMS § 637 lg 1 p 6 sätestab, et kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg-le 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Maakohus on otsust tehes õigesti leidnud, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja esinevad PKS § 67 lg 1 esimeses lauses

nimetatud eeldused abielu lahutamiseks. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud asjaolusid, millest nähtuks vastupidine olukord. Pooltel ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja kooselu lõppes enam kui pool aastat tagasi. Viimati käis kostja Eestis 2018. aasta detsembris, kuid Eestis ei ole ta elanud alates 20.09.2018, kui kolis tagasi xxxxxxx, ning suured abikaasade vahelised tülid ja arusaamatused, mida pooled käsitlesid abielusuhte lõppemisena, toimusid 2018. aasta suvel. Kostja väitel on hagejal uus elukaaslane. Lisaks nähtub apellatsioonkaebusest, et kostjal on Eestis koos hagejaga halb olla: väidetavalt esitab hageja tema peale valekaebusi politseisse ja on kostja suhtes ründav, Eestis olles kardab kostja oma elu pärast. Hagiavaldusest ja ärakuulamisel arutatust nähtus hageja tõsine ja kaalutletud soov abielusuhe kostjaga lõpetada. Maakohus leidis õigesti, et leppimisaja andmine oli ebamõistlik ning kostja nõustus abielu lahutamisega kohtu poolt. Asjaolu, et kostja on vahepeal oma positsiooni muutnud, ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus, kaaludes kõiki kaebuses esitatud väiteid, jõudnud seisukohale, et kaebus ei kuuluks väidete õigsust eeldades rahuldamisele, s.t puudub esitatud faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel. Leides menetlusse võtmise otsustamise etapis, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, ei toimetata apellatsioonkaebust teisele poolele kätte, mistõttu ei teki teisel poolel menetluskulusid, mis tuleks apellandil kaebuse rahuldamata jätmise korral kanda. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10). Kuna apellatsioonkaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis kohus kaebust kostjale ei tagasta. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda (TsMS § 168 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur

/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.09.20262-26-13437/15Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 28.09.20262-26-13404/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval